Kuidas ma vana vesti ilusaks tegin

Aeg-ajalt tuleb ära visata riided, mida kaua kandnud pole. Eriti lihtne on prügikasti saata asju, millega seondub mõni ebameeldiv mälestus. No ei ole vaja alles hoida õnnetust ligitõmbavat seelikut! Aga kui mõne riietusesemega ei kaasne halba tunnet, aga kanda seda ikka ei saa, siis tuleb muu lähenemine leida.

Vot selline asi juhtus mul ühe vestiga. Vana vestiga. Kootud, aga poest ostetud. Ma ei tea miks ta mulle meeldib. Selga ta mulle küll ei sobinud. Mul on temaga pilt 2008. aasta kooli kokkutulekult. 2008. oli üks neist kenadest aastatest, kui mul olid pikad juuksed ja päris kenake ülekaal. Kuna ma oskan peeglisse nii vaadata, et ma halbu külgi ei märka, siis panin ma selle vesti selga ja läksin pittu.

Peol tehti pilti ja siis selgus tõsiasi, et ma näen selle vestiga päris õudne välja. (Aga nägu on ilus!) Aga see vest meeldis mulle ja tal olid taskud, mis on mugava riietuseseme tunnus.

Eelmisel nädalal tuli kapikoristamise tuju ja see roheline vest jäi mulle jälle ette. Ning mul küpses plaan – lõikan selle osa maha, mis mind koledaks teeb, tolle üle kõhu ja tagumiku liibuva. Vestil oli keskkohas vöö. Vot sealt lõikasingi vesti pooleks. Kääridega. Üleliigsed lõngajupid korjasin ära ja äralõigatud osast harutasin lõnga, millest heegeldasin äralõigatud osa asemele pitsilaadse serva. Mustri mõtlesin ise välja. Enamuses koosneb pits ühekordsetest sammastest ja kettsilmusest. Vasakul pilt kooli kokkutulekult ja paremal mu praegune lemmikvest.

vest

Ma ise olen küll “uue” vestiga väga rahul. Peenesse pittu vast ei lähe, aga muidu võib temaga küll iga pool kalpselda.

Tagged: ,

One thought on “Kuidas ma vana vesti ilusaks tegin

  1. Pipi 22. juuni 2016, 19:06

    Nägu on tõesti VÄGA ilus!

    Liked by 1 person

Kommenteerimine on suletud.

%d bloggers like this: