Brexitist optimistlikult

Eestased ilmselt ei jälginud inglaste Euroopa Liidust väljahääletamise kampaaniat eriti aktiivselt ja ega meie ajakirjanduses ka välispoliitika asjatundjaid liiast ei avaldata. Kui Venemaa-vastased artiklid välja arvata. Ega ka mina enam  välispoliitika lainel ei ela. Mitte nii nagu mõned aastad tagasi. Aga Brexitist ma teadsin natuke rohkem. Ma käisin veebruaris Talinnas IAMX-i kontserdil ja tutvusin seal kahe inglasega, kes olid eriti sümpaatsed inimesed. Nii kenad, et me saime ka FB-s sõpradeks. Naine ja mees.

Mul ei ole FB-s eriti palju välismaalastest sõpru ja enamus neist ei postita eriti tihti. Kuid nemad kaks postitavad. Mees postitab tavaliset pilte sõpradega ja naljakaid juhtumisi, kuid naine postitas ainult poliitilisi sõnumeid ja tema oli väga tugevalt Suurbritannia iseseisvumise poolt. Seega oli mul ühepoolne info väjaastumist pooldavate argumentiga ja kriitiliste vastustega EL-u jäämise pooldajatele.

Kuid ma oleksin ka ilma inglase postitusteta lahkumise poolt olnud. Miks ei? Jah, Eesti on selline riik, nagu siin vahepeal Kreeka kohta räägiti – meie saame Euroopa Liidult rohkem raha kui anname, kuna me oleme vaene riik. Fakt. Inglismaa pole kohe kindlasti vaene. Jah, ta ei anna liitu nii palju kui näiteks Saksamaa, kuid siiski piisavalt. Väidetavalt saab liidus olemisest ka kasu, aga pole kindel, et väljaspool olles ei saaks.

Kui uued riigid, meie ja teised vaesed Ida-Euroopa riigid, hakkasid kambakaupa EL-ga liituma, oli EL-i vanade riikide hulgas palju kriitilisi poliitikuid. Näiteks Skandinaavias on alati lahkumise pooldajaid olnud. Norra pole siiani näinud liitumiseks mingit vajadust. Ja Norra on erinevates edukusest rääkivates tabelites nii sotsiaalselt kui majandusikult maailma arenenuim riik. Norral on EL-ga erinevad majanduslepingud, mis on tehtud läbikaalutletult ja mõlemale poole kasulikult. Ja Norra pole merepõhja vajunud. Ka Rootsis on kriitikute arv pidevalt nii piisavalt suur olnud, et nad sarnaselt Inglismaaga pole leidnud vajadust oma raha Euro vastu vahetada. Pakun, et järgmine, kes referendumi teeb, ongi Rootsi.

Ja mis edasi saab? Ma arvan, et läheb huvitavaks. Meil kõigil ja eriti poliitikutel. Kõrgharidusega inimesed ei ennusta ja andmeid, mille järgi oletada, ju ka pole, kuna keegi pole kunagi välja astunud. Kuid mulle tekitas Brexit omapärase erutusoleku. Ma ei oska seda teistmoodi nimetada. Täna lõuna paiku peale ülimeeldivat jaaniööd vaikselt oma voodis ülesse ärgates, hakkas mul kuskil peasoppides kummitama “Brexit,brexit, brexit”. Mul oli tunne, et nad astusid välja. Ülessetõusmisega läks aega ja ma unustasin juba ära, et ma tahtsin tulemusi vaadata. Kuid mind väga ei üllatanud, kui FB-sse logides leidsin, et juhtus see, mida eriti ei oodatud. Alles üleeile olid jäämise pooldajad paari protsendipunktiga juhtimas. Ma just mõtesin seda lugedes, et nüüd vastaspool aktiviseerub. Ja tulemus tuligi täpselt vastupidine.

brexit-shutterstock2

Ma arvan, et võiks Brittidele õnne soovida, et nad õige ajal taipasid jalga lasta. Mis siis, et täna olid finantsturud kehvas seisus. Mingite spekulantide järgi ei saa ju oma elu seada ja Euroopa Liit ei ole sinnapoole liikunud, kuhu see algselt liikuma oli plaanitud. Ühendus selleks, et Euroopa riigid võidaksid koos majandades rohkem kui üksinda ja ei oleks sõdu.

Mida Eesti peaks tegema? Eks seda, mida USA soovitab. Nagu alati. Milleks meile iseseisvus.

One thought on “Brexitist optimistlikult

  1. […] eile ka ühe endise erakonnajuhi kommentaari ja kirjutan siin samuti veidi sellest kust nüüd Briti rahvahääletusele eelnenud kampaania ajal […]

    Like

Kommenteerimine on suletud.

%d bloggers like this: