Minu puhkusereis

Enamus täiskasvanuid võtavad suvel puhkuse ja blogijatest täiskasvanud saavad reisist ka blogida, mõni teeb kohe mitu postitust. Puhkusest rääkivad postitused on muarvates imelikud. Mitmes mõttes. Need jutud, kus keegi kirjutab oma välismaa reisist, jätan ma tavaliselt vahele, kuna reisikirjeldus on eriti raske žanr ja vähesed suudavad nii kirjutada, et mul huvitav oleks. Tavaliselt on need kirjeldused sama väsitavad nagu nende reiski – käiakse turistide radu ja midagi äkilist ei juhtu.

Kuid mind paneb ka imestama, et kuidas need inimesed, kes käivad kenasti 11 kuud tööl, oma puhkust planeerivad. Umbes nagu äriprojekti, kus kõik peab ajaliselt omavahel klappima ja ei mingit logelemist. Jääb mulje, et kui nad veedaksid terve puhkuse kodus raamatut lugedes ja lakke sülitades, oleks kõik valesti. Puhkamine peab olema aktiiivne, peab kodust välja minema ja mingeid turistide asju tegema. Ei tohi omaette mõtiskleda.

Kuna ma tahan ka olla nagu teised täiskasvanud inimesed, siis otsustasin, et minu viimane nädalavahetus kvalifitseerub puhkusereisiks küll. Ma käisin Saaremaal tuttava sünnaril. Sõit algas reede lõunal, pühapäeval sõitsime Muhku ja esmaspäeval koju. See reis oli mitu kuud etteplaneeritud, aga turistide asju me ei teinud ja logelemist oli ka umbes sama palju nagu Egiptuse turistidel.

Mida ma tegin? Käisin saunas ja täispuhutud basseinis suplemas, puhkusin ülisuuri seebimulle, hüppasin batuudil, kiikusin, korjasin endale söögiks vaarikaid ja maasikaid, sõin surnud metssiga, kalasuppi, praetud ahvenat ja sefiiritorti, vahtisin lõket, lobisesin, tutvusin Margitiga, laulsin, lennutasin drooni, sõitsin praami, bussi, tõukeka ja autoga.

Laupäeval käisime Kuresaare lossipäevadel, mille põhiatraktsioon on Narvast pärit taaskehastujate lahing, kaunites rõivastes ja relvadega, mis teevad hullumoodi kõva pauku. Kui aus olla, siis mina olin pettunud. Võitlejaid oli liiga vähe suure lossihoovi jaoks ja LARP-i võitlused on paremad. Pehmete relvadega saab ikka päriselt võidelda. Taaskehastujad kasutavad relvi, mis sarnananevad pärisrelvadele, aga korralikult nendega võidelda ei saa, sest see on ohtlik. Taaskehastujad pole ju näitlejad, kuigi nad näitlevad ja see ongi keskaegsel tasemel näitlemine – dramaatikat on, aga võitluse erutavamad hetked tulid, kui kõlas järjekordne kõrvulukustav pauk. Mina toppisin endale kõrva salvrätikust tropid, sest kuulmine ei ole taastuv maavara.

kubar

Ja ma ostsin endale kübara. Suur viga! Sõbrants kutsus appi talle kübarat valima ja selle käigus ostsin endale ka ühe musta kolelaia servaga. Ma olin eelmisel ööl väga vähe maganud ja mõnusalt uimane. Selle kübaraga ei näe eriti, pea keeramine on keeruline, kuskile istuda ei saa, pisike tuul viib ta minema. Jah, ta on päikesevari, aga päris palav päikesevari. 15 eurtsi maksis, kui keegi tahab, ma võin sama rahaga eest ära müüa. Niisama ei anna, äkki on kuskile karnevalile vaja.

Järgmisel nädalavahetusel toimub järgmine puhkusereis.

Tagged:

3 thoughts on “Minu puhkusereis

  1. vanaiinlane 11. juuli 2016, 23:11

    See vest on võtmelement, ja on ainult ajaküsimus kui
    trukid plõksuga eest lendavad ja me näeme😀
    ohh, mida te siis pildistate
    mul tuli pael lahti
    issake…

    Like

  2. ebapärlikarp 12. juuli 2016, 16:51

    Kas Kuressaare lossipäevad ei ole “turistide asi”? Ma olen üldse aru saanud, et Saaremaal kala ja maasikate söömine on üleüldse üks suurim “turisti asi”, mida mandrieestlane teha saaks😀

    Like

    • Manjana 12. juuli 2016, 16:59

      ma ei ole seda lossipäevade asja mujal reklaamituna näinud, muarust on seal peamiselt kohalikud. “juu jääb” on suur üle-eesti üritus näiteks ja ooperipäevad.

      maasikaid saab ju suva eesti kohas süüa, aa turistid küll metsa alla marjule ei lähe.

      ma, igatahes, loodan, et mu puhkusereis annab korraliku turistika mõõdu välja🙂

      Like

Kommenteerimine on suletud.

%d bloggers like this: