Eestlaste igapäevane maagia ja loitsud

Lugesin Kristallkuuli postitust teretamisest ja mulle meenus eelmisest nädalast üks põnev vestlus. Käisime sõbrantsiga viisakal kellaajal, ehk siis õhtul üheksa paiku, Kelmis ja saime seal kogemata kokku ühe mu tuttava noormehega, kes pärineb Venetsueelast. Temaga oli kaasas sõber Kanaari saartelt ja veel üks neiu Hispaaniast. Ühesõnaga – kõik kolm pärinesid hispaaniakeelselt välismaalt.

Kuidagi jutuajamise käigus läks jutt maausule, ohvrikividele, erinevatele vanadele kommetele ja mu sõbrants rääkis, et eestlastel on terve hunnik loitse, mida nad kogu aeg üksteisele soovivad. Me kõik teame neid, aga me ei mõtle, et need on loitsud. Kuid tegelikult on küll. Nad pärinevad juba väga vanast ajast ja on siiani tavaelus kasutusel. Praegu me neile sügavuti ei mõtle, kuid loomulikult uskusid vanad eestlased maagiasse palju rohkem kui meie praegu.

Kõige levinum maarahva maagia, mida me siiani kasutame on “Jõudu tööle!”, millele vastatakse “Jõudu tarvis!” Ei öelda töötavale inimesele lähenedes lihtsalt “Tere,” vaid sõnatakse loits, mis teda aitama peaks.

Teine sama levinud väljend on “Jätku leiba!” kui nähakse söövaid inimesi ja millele vastatakse “Jätku tarvis!” Aga miks soovitakse “Head isu!”? Toit oli vanasti nii halb, et muidu ei läinud alla?

Ja kõik lapsevanemad teavad seda loitsu, millega lapsel valu  ja haigused ära võtta: “Varesele valu, harakale haigus, mustale linnule muud mured, meie laps saagu ruttu terveks!” Pärast vaatad, kuidas vares naaberkatuselt kolaki alla kukub.

ilus

Päevalehes on kokkuvõte ühest 2011. aastal ilmunud loitsude raamatust “Eesti loitsud”, kus räägitakse täpsemalt, kuidas need asjad vanasti käisid. Näiteks on seal ära seletatud, miks lastele meeldib teisele vastu öelda: “Ise oled ilus!” Raske mõista, et mismõttes saadad kriisiolukorras loitsu tagasi? Et kas see lahendab küsimuse, miks mõned naised panevad FB-sse kuhjade kaupa selfisid, mis hoolimata piltide sisust, saavad alati sõbrannadelt ohjeldamatult kiita. Et sõbrannad juba teavad, et inimene paneb siis FB-sse ennast (ja kustuvat armastust) ülistavaid pilte, kui tal on jubedad probleemid ja siis peab talle erinevaid komplimente pilduma, et tal parem hakkaks? Isegi siis, kui pildil on täiesti kole mimm. Ahastus silmist karjumas. Või kriisieelne pilt 5 aastat tagasi.

Mis nõidusi teie kasutate?

Tagged:

4 thoughts on “Eestlaste igapäevane maagia ja loitsud

  1. Tilda Word 27. juuli 2016, 12:16

    Head päeva ja head ööd või und, lapsele nt iga päev ja ka ükskõik kellele, kes sobival hetkel kuuldekaugusesse juhtub.

    Like

  2. Tindarien Gondorist 27. juuli 2016, 18:04

    Minu meelest tuli head-isu euroopast tõlkena kui peenem komme ja pealegi oli mõnes saksikumas kohas ju mitte leivapuudus teemaks, ennemini võrreldi kokkade taset. Nõukaaega sobis aga seetõttu, et esiteks ega meie utoopias saanud pessimistlikult karta leiva otsa saamist! Ja isu oli tööka ja terve inimese tunnus veel pealegi.
    Ise soovin õnne kaasa, tervist, jõudu, rahu ja veel terve rida asju vastavalt olukorrale. Olen tuvastanud endal tugeva vastumeelsuse needusi lausuda, isegi naljapärast või vaimukuse mõttes, kuidagi kõhe nagu on. Arvan, et eks seegi ole nõiduse kasutamine, kui pead tähtsaks mõnd asja mitte öelda, mõnd valdkonda kindlasti mitte sajatada.

    Like

    • Manjana 27. juuli 2016, 18:09

      seda ma kahtlustasin nende heade isudega.

      aga kas “nael kummi!” ja “kivi kotti!” läheksid needuste alla või on ikka peen maagia?

      Like

  3. kokapoiss 27. juuli 2016, 20:18

    Head isu puhul on kaks vahvat vastust (rahvasuust kogutud):
    Head isu! – Mis sinul minu isuga pistmist on!
    Head isu! -. Isu niigi hea!
    Seda sellepärast, et hea isu soovimist peeti saksikuks, “Jätku leiba!” oli rahvaomasem. Fraseoloogia kohta on netis palju materjali.

    Liked by 1 person

Kommenteerimine on suletud.

%d bloggers like this: