Matusest ja alkohoolikutest ka. Natuke

Kui eelmine postitus rääkis, mida ma laupäeval tegin, siis tänasest saab lugeda, mida ma kolmapäeval tegin. Peaaegu. Ja natuke rohkem ka. Lugeda natuke rohkem.

Eile käisin matusel. Hommikul vara tuli ülesse tõusta, et jõuaks õigeks ajaks 34a-bussiga Pärnamäele. Õige aeg oli pool kümme, aga nagu alati  – kõik venis ja venis. Alguses  lootsin, et matused toimuvad kesklinnas ja kui sain teada, et Pärnamäel, mõtlesin, et ei viitsigi end hommikul nii kaugele vedada. Aga raha lubati anda. Teadmata summa. Igasugune summa hobbi eest on teretulnud, tavaliselt tuleb ju harrastuste eest ise maksta. Näitlemisharrastus toob mõnikord sisse ka.

Teadmata seriaali filmiti. Kohale minnes teadsin vaid, et pealkiri on “Merivälja”. Ma arvasin, et äkki maffiast ja tuleb mõnda gänksterit matta. Auk oli valmis ja kirst ootas. Kirstu peal lamas pärg, millele kirjutatud järelhüüe kõlas: “Triinul oli roosa auto.” Augu kõrval kõrgus värske haud, kuhu maeti paar päeva tagasi Niina. Sängitati mulda vene kombe kohaselt – Haual lillede vahel peitus pitsike kangemaga ja pitsi kattis leivaviil. Ma ei ole varem värskel õigeusu haual käinud.

Tegelikult räägib sügisel ekraanile jõudev seriaal hoopis Merivälja ufost. Indrek Hargla kirjutab. Meie matsime teadlast, kes uuris ufosid. Haual pidas kõnet Tarvo Krall. Rain Tolgil oli ka mingi roll. Ma ei tea, mis asjapulka see Ken Saan seal tegi.

Kuid kummaline oli see, et esmakordselt oma aastase filmiekstra-karjääri jooksul tundsin end pisut imelikult. Mul oli tunne, nagu ma teeks midagi labast ja madalat. Selle tunde kutsus esile pisike osa kohalolnud ekstratest, kelle välimusest võis aimata, et nad on alkohoolikud. Ja nad polnud ka eile hommikul lõhnavabad. No ei ole ju nii, et kõik minust vanemad mehed oleksid joodikud. Ja kui nad on juba nii vanad, siis alkoholism on näost näha.

Üks mees oli koos naise ja lapsega. Ka see naine on joodik. Laps oli umbes 6-aastane armas poisike. Selline ebalevalt arglik. Ma ei taha tema elu peale mõeldagi. Kalmistul sõitis rattaga ringi üks 8-aastane kohalik poisike, kellega ma jutule sain. Lihtsalt sain jutule, ta oli väga sõbralik. Aga kui see alkohoolikust ema seda poissi nägi, pidas ta otstarbekaks võõra lapse peale natuke karjuda. Ma küsisin naiselt, et miks ta nii tegi ja naine vastas, et laps peab teadma, kus ta koht on. Ma vastasin, et miski ei ole piisav põhjus, et teise peale kurjustada. Noh natuke see rattaga poiss sõitis vales kohas ka, aga ta oli sõnakuulelik ka normaalsele kõnele.

matus

Pärast kahe ja pooletunnist võtet saime kõik kümneka. Vot siis tekkiski mul tunne, et näe, sain viinaraha kätte. Korraks tekkis isegi mõte, et ütleks seda kõva häälega, aga ma ei söendanud. Läksin hoopis minema ja jalutasin sõbrantsi juurde vaarikaid korjama. Tal on suvila Mähel.

Tagged:

%d bloggers like this: