Kuidas mind kassisammul* käima sunniti ja ilusad rinnad

Täna on küll päev peale reedet, aga päevikule usaldan hoopis oma neljapäevaööst killukese, sest see oli eriline. Algas nagu alati, kui sõbrants küsis, et mis teed. Midagi ma ei teinud. Nagu alati – olin kohe valmis midagi põnevat tegema, kui ettepanek laekub.

Kohtusime Kohas. Sõbrants oli kaasa võtnud veel kaks neidu ja ühe noormehe. Mina olin otsustanud pisut teistsuguse riietuse kasuks kui tavaliselt ja tundsin end natuke ebakindlalt. Mingis vanuses ei ole enam hea toon liialt dekolteed ja õlgu paljastada. Ma ei tea täpselt, kas mul on juba see kole vanus käes või mitte. Ma näen end peeglist kustumatult samaheana.

Kui sõbrantsiga hetkeks kahekesi jäime, küsisin talt, et kas ma näen okei välja. Ta ei tahtnud midagi vastata. Talle ei meeldi kahtlased küsimused. Eriti arvestades, et ma olin juba varem imelikult mesisuisena käitunud ja eelmisel kohtumisel tuli mul hea mõte talle sõrmus kinkida. Koht ongi selline koht, kus sõpradele sõrmuseid kingitakse. Ma sain ka oma esimese kingitud sõrmuse seal. Häid traditsioone tuleb jätkata. Ma kinkisin talle sõrmuse, mis tahtis ta sõrme otsast söövitada. Linnukesega.

Jätkasin sõbrantsi pinnimist ja siis see ära tuligi. Ta ütles, et mu paljastav helekollane maika sobib väga hästi, sest ma olen sale. Nii ta just ütleski. Saad sa aru – sale!!! Sõnake, mida iga naine pidevalt kuulda soovib, hoolimata kui palju ta kaalub. Ma olin totaalselt pahviks löödud! Sõbrants ise ka tunnistas, et see oli nüüd midagi tõeliselt erilist, sest ta ei komplimenteeri teisi inimesi. Ma teadsin seda. Ma tunnen teda. Temalt komplimenti saada on suur au. Ja me läksime teiste juurde ja rääkisime ära milline erakorraline vestlus meil kahekesi toimus. Aga me ei öelnud, mida ta täpselt mulle ütles ja teised hakkasid ära arvama, et mis kompliment see oli, mida on väljastpoolt ka kõigile näha.

Ja siis hakkas tulema:

ilus nahk

päevitunud jume

siiras naeratus (silmad naeratavad kaasa)

kelmikad põselohud

rinnad

jne jne jne

Tagumiku ma välistasin, kuna seda on ainult tagantpoolt näha. Vahepeal nad soovisid, et ma võiksin baaris modellikõnnakul ringi patseerida, ma loobusin üritamast. Lõpuks ma andsin vihje, et iga naine tahab seda kuulda. Nooruslik oli surmkindlalt vale vastus, sest nii öeldakse 80-aastastele, kes ikka veel käia suudab. Ja noormees arvaski ära. Jee!

kutsuga

Sellise jutu peale tuleks endast mõni ilus pilt panna, aga ilu on ju vaataja silmades. Panen koeraga pildi. Kui ma ei meeldi, koer ikka meeldib.

*catwalk on eesti keeles kassikõnnak

Tagged:

5 thoughts on “Kuidas mind kassisammul* käima sunniti ja ilusad rinnad

  1. vanaiinlane 8. august 2016, 21:39

    Ahh, kesse viitsib su eneseimetlust lõpuni lugeda,
    aga koer pildil on äge, kes, kelle koer see on ?
    Pane seda koerajuttu edasi, sest koer
    ütleb mis inimene sa tegeligult oled.
    Nii karm kui see statement ka poleks.

    Like

    • Manjana 8. august 2016, 21:55

      “pane seda kaoerajuttu edasi” – vana inime võiks ikka kenamini sõnastada osata
      kindel, et sama iinlane?
      vana iinlane teadis must kõike
      ega üritanud tundmatule koerale juttu viia

      Like

  2. vanaiinlane 8. august 2016, 23:07

    Mis mõistujutt see nüüd on?!
    Muidugi tean ma sust kõike.
    Ma tean kuidas sa kõik paika paned,
    kui vaid tahad, või vihale oled köetud,
    aga loomadele … avame me oma inimloomuse,
    mis on tavaliselt niisugune ninni-nännu kaisukaru.
    Seepärast inimloomuse avab inimese suhtumine looma.

    Like

    • Manjana 8. august 2016, 23:24

      aga nii täpselt ongi – kui ma koeri näen, siis ma tavaliselt hakkan niuksuma, et oi kui nunnu. ja ma ei suuda iial välja mõelda, et milline koer on kõigenunnum, sest kõik nad on.

      Like

      • vanaiinlane 8. august 2016, 23:53

        Auh-auh, ma kerin nüüd magama, su rindadeni täna enam ei jõua…

        Like

Kommenteerimine on suletud.

%d bloggers like this: