Kuidas ma vihmasel Ida-Virumaal puhkust veetsin

Sel nädalavahetusel toimus minu kolmas suvine puhkusereis. Ikka Eestis, aga nüüd põrutasin täiesti üksinda autoga idavirru. Ma pole sealkandis täpselt viis aastat käinud ja nii pikka maad pole ma ka autoga üksinda sõitnud. Etteruttavalt võin kinnitada, et kõik kulges viperusteta, et need keda skandaalid huvitavad, võivad järgneva lugemata jätta. Kogu reisi ajal ei ostnud ma midagi muud kui 15 liitrit benssu. Nüüd lõpetavad lugemise need, keda restorandide ja poodide arvustused köidavad.

Jätkan järelejäänud kolmele lugejale kiidulaulu, kuidas idaviru on puhkamiseks vähemalt sama hea kui Saaremaa või isegi sutsu parem. Sõitmist alustasin laupäeva lõunapaiku ja esimeseks peatuseks planeerisin Viitna järves ujumise. Õigele külale lähenedes sain teada, et vahepealsel ajal on agarad teedeehitajad tee Viitnast mööda ehitanud. Õnneks leidsin ikka sobiva ristmiku ja järve ülesse. Ma ametlikku randa ei viitsinud sõita. Peatasin auto pisut laiemal teeäärel ja leidsin roostiku vahelt sobiva augu, kust pisemasse Viitna järve sukelduda. Vesiroosid õitsesid ja üle järve saunatajad teatasid minu võsast ilmumise peale “Russalka prišla.” Võimalik, et nad lihtsalt rääkisid õlle kõrvale tuntumatest skulptuuridest.

Ujusin järves ringikese ja kui ma võsa vahele riideid vahetama peitusin, tabas mu pilk peotäit kukeseeni, mis ma ka pihku ajasin. Järgmise peatuse tegin juba Kohtla-Järvel, et sugulasi oma saabumisest teavitada. Mu lapsepõlvemaa asub Kohtla-Järvest kümmekond kiltsi edasi. Seal toimusid laupäeval külapäevad, kus ma ka natuke vibulaskmist proovisin. Saan märgile pihta küll.

Enamus ajast kulges mul erinevaid toiduaineid manustades, aga kuna te mu sugulaste söögilauda ja aeda maiustama ei pääse, siis pole mõtet ka täpsemat ülevaadet anda. Saunas käisime ka. Kodusaun on ikka üle prahi, nii kuumaks pole sel suvel ükski külastatud saun läinud.  Ja metsas käisime ratastega sõitmas, et seeni korjata. Metsade vahel lehvis kaunis kanepipõld. Kuna ma maitsesin metsas uudishimust erinevaid tooreid seeni, siis ma ei tea, mis mu tuju põnevaks tegi.

Pühapäeval tibutas vihma, aga otsutasime teha tiiru Mäetaguse spordiradadel. Kas teie teadsite, et discgolf teeb Eestimaal suurejoonelist võidukäiku? Mina küll ei teadnud. Mäetagusele oli sel kevadel suusaradade vahele ehitatud igavesti uhke discgolfi rada. Kui ma sellest emale rääkisin, siis ta ütles, et nende metsa Järvamaal tehti ka üks rada. Väga popp spordiala, peaks ka proovima, kui vihma ei saja. Seal on vaheldumisi korvidega, kuhu kettaid loopida, diivanid metsavahele ehitatud. Diivanit unustasin pildistada.

maetaguse

Esmaspäeval sõitsin kõigepealt ema juurest läbi ja siis linna tagasi. Nüüd ma saan aru, miks inimesed autos laulmist kiidavad. See on ikka ülihea koht suvaliste häälte esiletoomiseks, sest keegi ju ei kuule, kui sa üksinda metsadevahel tuhised. Ma arvan, et ma ikkagi oskan joiguda. See mida šamaanid teevad. Tavalist laulmist ja huilgamist tegin niikuinii, aga lisaks proovisin kõrihäälitsusi. Neid juba teiste kuuldes esimest korda ei katsetaks, sisemine häbelikkus ei luba. Kuid üksinda ma jälle ei tea, et kuidas see asi päriselt kõlab, sest ise ju kuuled teisiti, kui teistele kõlab.

Kuid harvast autosõidust tulenevast pisikesest põdemisest sain ma ka lahti. Ma sõidan ikka väga normaalselt ja olen roolis ülitšill. Ma mõtlesin, et küll neil inimestel on ikka pekkis närvid, kes autoroolis teiste peale kurjaks saavad. Sõitmine on ju nauding.

4 thoughts on “Kuidas ma vihmasel Ida-Virumaal puhkust veetsin

  1. Liina 9. august 2016, 15:51

    Kahula?🙂

    Like

    • Manjana 9. august 2016, 17:06

      ma ei tea Kahulast midagi

      Like

  2. vanaiinlane 11. august 2016, 20:11

    Sul see GPS või mis PS sul inganes seal on, see feilis…
    Ida-Vrumaaga ei ole sel jutul ja nendel piltidel mingit pistmist.

    Mina olen Kiviõlis sündinud, Püssis elanud,
    Kohtla-Järvel spordikoolis käinud ja Jõhvis
    kooli lõpetanud. Kõik minu kergejõustiku
    rekordid on ilmselt siiani ületamata ja
    näha kohe kooli sisenemisel😀

    Ma ei kujuta ette kuhu sa sõitma peaks…
    r

    Like

  3. […] ma juba nädal tagasi rääkisin, on Ida-Virumaa võrratu koht. Eesti blogide sarikommija kommenteeris mu postitust küll umbes nagu […]

    Like

Kommenteerimine on suletud.

%d bloggers like this: