Stiilsest riietumisest ja pükstest

Natuke aega tagasi kirjutas Kai kuidas ta riideid valib ja mis talle meeldib. Ma olin üdini hämmastunud – inimene ei näe (enam), aga tal on hoopis täpsem ettekujutus erinevatest värvitoonidest ja riietest kui minul, kes ma veel enamvähem ikka näen. Põhimõtteliselt ma võiks ka öelda, et mu riietusstiil on seinast seina, aga praktiliselt pilti järgides jäävad mul mõned seinaääred täiesti täitmata. Kuid ma pole kunagi mõelnud, et kus need minu nurgad täpselt asuvad, mille järgi ma enda stiili määratleda saaksin. Arvan, et mu sõbrad oskaksid hoopis täpsema kirjelduse anda, kui ma ise võimeline olen.

Laias laastus saab öelda, et ma riietun musta. Aga praegu ma kannan punaseid tenniseid. Täiesti normaalne musta riietuse osa, onju? Mustad tennised läksid katki. Lisaks olen ma kindlasti värviliste sokkide inimene, mille järgi võiks pakkuda, et ma olen hipsteri stiilis. Kuid hipster jälgib ju väga täpselt mida ta endale selga ajab. Mina ostan riideid ja panen neid ka selga puhta hetketunnetuse järgi.

Kindlasti saab öelda, et ma olen püksiinimene. Mul on terve hunnik erinevaid pikki ja lühikesi pükse. Aga mingit stiili nendega küll ei kaasne. Eelmisel nädalal tekkis tunne, et mul on tõeline mustade teksaste kriis, sest neid nagu ei oleks kapis enam olnud. Ma õmblesin endale eelmisel aastal sametisest mustrilisest riidest pikad püksid ja siis on mul veel ühed mustrilised liibuvad püksid. Aga selgus, et nende liibuvatega on väga ebamugav tänaval maas istuda, sest nad ei veni eriti. Ja siis on mul ühed 80-ndate lõikega Lee-firma mustad teksased, mis on heast paksust soojast materjalist, aga see 80ndate lõige ikka pole päris see. Samas on mul ikka veel kantavad eriti mõnusad sinised teksased 90-ndatest, mis on kõrge keskosaga ja alt väga laiad.

No ja siis ma läksin kaupsi ja Zaras oli terve laud erinevaid musti teksalõikelisi pükse 20 eurtsiga. Kõik suht ühesugused – väga liibuvad, aga ühed neist olid mõnusast pehmepinnalisest materjalist. Hoidsin pöialt, et number 40 mulle ikka mahuks, sest 42 seal polnud. Mahtusid, sest nad venivad korralikult. Ostsin ära. Täiesti kummaline on selliste pükstega kõndida, nad nagu aitaks ise sammule kaasa. Imelik.

Kuid eile tuli tuju Keskturu kaltsukaletti kammima minna. Ma ei teadnud isegi, mida ma sealt tahan, aga lõpuks jäid näppu harlemi haaremipüksid. Vot neid mul tõesti veel ei ole! Sõbrannal on ja kõik kadetsevad, aga seda kohta, kus ta ostis, vist enam ei ole. Ja nii ma ostsingi endale 50 sendiga harlemid haaremid. Mustad, taskutega. Värvlil on metallist nagad, mis pole kleebitud, vaid on kinnistega. Ma tean küll, et harlemi haaremipüksid olid hitt paar aastat tagasi ja et neid peetakse nõmedaks riietuseks, aga mulle meeldivad. Nii mugavad. Vot sellised:

puksid

Selline tunne, et neid tulebki naba paljas kanda. Vot ja nüüd tuleb järgmine probleem – vanus. Kõik kohad on täis jutte, mida võib mingis vanuses seljas kanda ja mida mitte. Mitte et mind need jutud väga häiriksid, aga vähemalt kord on mulle baaris võõras noormees teatanud, et ma käin oma vanuse kohta liiga ägedalt riides. Või mis see noortepärane sõna oligi😛 Ma ei mäleta, mis mul tookord seljas oli. Ma ikka mõnikord mõtlen selle peale ka, et minu eas ma peaksin juba roosa kleidiga ringi laskma, aga ma ei oska nii. Mul on üks must kaltsukast saadud kitlilaadne kleit, mida ma kannan teksade peal. Ma õmblesin sellele ühe suure tasku ka kõhu peale, et oleks mugav asju hoida.

Tavaliselt arvatakse mu välimuse järgi, et ma olen kunstnik. Mulle see pakkumine sobib. Paar aastat tagasi kaasnes sellega ka vanusepakkumine 32, aga nii hästi mul enam ei lähe. Peaks vist ikka roosa kleidi peale mõtlema hakkama.

Tagged: ,

6 thoughts on “Stiilsest riietumisest ja pükstest

  1. www.minajamuud.blogspot.fi 19. august 2016, 18:16

    “Ma õmblesin sellele ühe suure tasku ka kõhu peale, et oleks mugav asju hoida.”
    Issand, kus ma naersin praegu. Keset kitlit tegidki suure tasku? Miks sa asjade hoidmiseks käekoti varianti ei kaalunud😀

    Aga need kitsad mustad püksid, mis ostsid, on ilmselt “tregginsid” või “jegginsid” vòi noh mis imemoodi need noored siin räägivadki… Ma ka ei tea…

    Like

    • Manjana 19. august 2016, 19:04

      aa mulle ei meeldi kotiga käia, jube tüütu ja kogu aeg mõtle, kuhu teda panna, kui kuskile istuda. ma ühele seelikule õmblesin ka samasugused taskud, kaks tükki, et oleks kuhu asju panna🙂

      vanakool ütleb ikka eesti keeles et liibukad.

      Like

  2. Klari 19. august 2016, 21:16

    HAAREMIPÜKSID.

    Harlem on Manhattani põhjaosa. New Yorkis. USAs. Kuigi jah, kuna seda asustavad peamiselt mustanahalised, siis ilmselt selliseid pükse kohtab ka seal tihti.

    Like

    • Manjana 19. august 2016, 21:52

      jessas, miks sa karjud? PMS? mul lähevad need nimetused kogu aeg sassi. pükste nimetused. linnaosadega on enamvähem.

      Like

  3. Klari 19. august 2016, 22:37

    on küll muide, tänan küsimast, aga jah, ega selle vastu karjumine ei aita küll, seda ma tean. andestust.

    Like

    • Manjana 19. august 2016, 22:49

      eile just oli naistega jutuks kui vahva meeste hirmutamise värk see pms ikka on, seepärast ma kohe teadsin, misvärk. andeks antud ja täielikult kaasatuntud.

      Like

Kommenteerimine on suletud.

%d bloggers like this: