Käisin joogatrennis, ei jäänud magama

Septembris pakutakse erinevaid tasuta proovitrenne. Kuna ma pole ammu võimlemas käinud, mõtlesin, et prooviks midagi, äkki hakkab meeldima. Eelmisel sügisel oli mul ka samasugune plaan, aga tahet jäi väheks. Nüüd saatsin kutse ka sõbrantsile ja tema oligi asjalikum pool. Valis välja päeva ja kellaaja ning saatis nõutud e-maili ja uuris, kas ma ikka saatsin kirja. Ei olnud ma midagi saatnud, aga küsimise peale kirjutasin ära. Ja nii me eilseks nimed kirja saimegi. Joogasse.

Jooga trenni. Lisaks oli kirjutatud, et tegemist on hatha joogaga. Ma teadsin, et on olemas ashtanga jooga, millega tegeleb Rents ja mille lõpptulemus on enamusele kättesaamatu, kuna tähendab meeletut kehavalitsemist läbi lihaste, tasakaalu ja painduvuse.

Eestis on ka päris levinud kundalini jooga, millega saab pea igaüks hakkama, aga mis pakub siiski päris mõnusalt rahulolu, kuna lihtsale võimlemisele on lisatud korrektne hingamine, venitamine ja soojendus ja palju muud. Aga hatha jooga oli minu teada lihtsalt suvalise jooga see osa, mis tegeleb füüsilise kehaväänamisega ja sinna alla kuulub ka ashtanga jooga. Rents ju mediteerimise ja šakratega ei tegele ja pranajama voolamise pärast ei muretse? Ta ei saa isegi oma õlavaludega hakkama.

Nojah, saime sõbrantsiga varem kokku ja läksime koos vanalinna ühe maja teisele korrusele, kus ühetoalises korteris paikneski joogamattidega ruum. Ma veel sõbrantsilt varem küsisin, et kas ta võtab pesemisasjad ka kaasa, ma arvasin, et pole vaja. Ja mul oli õigus. Sada korda õigus. Esiteks polnud seal normaalset riietusruumigi, rääkimata pesemisruumist.

Me varem mõtlesime, et huvitav, mida me ettemääratud pooleteist tunniga teeme, et ükski trenn ei kesta ju üle tunni. Väsitavad meid äkki surmani ära. Aga väsimise muret küll ei olnud, sest esimese pool tundi keskealine jooganaine lihtsalt rääkis. Suht suvalist ja igavat juttu, kuidas talle meeldib Lilleorust üks joogaonu ja kuidas ta õppis välismaal joogat ja anatoomiat. Ta oleks võinud ikka eestis anatoomiat õppida, oleks samu sõnu kasutanud, mis meil on kombeks. Ta rääkis pidevalt sidekoest ja ma ei mäleta enam, mis naljakas sõna tal kegeli harjutuseks oli.

Lisaks hathale sain teada, et see, mida ta teeb, on Kriya jooga. Kui keegi teilt küsib, mis see on, siis sisuliselt on see ringutamine, sest peale lamamise ja ringutamise me suurt midagi ei teinudki. Hingasime ka. Lihsalt niisama hingasime, numbreid pidi lugema. Et sissehingamisel oleks sama number, mis väljahingamisel. Vastusevariante ei pakutud. Ma tegin number kolmega. Ma arvan, et ma valisin õige numbri, sest ma ei jäänud magama. Ma arvan, et keegi jäi, sest ta hakkas norskamiselaadselt hingama. Inimene jääb trennis magama! Vot siuke trenn oli!

Ikka väga hea, et on olemas tasuta proovitrennid. Ma veel mõtlen, milline summa tuleks MULLE maksta, et ma oleksin veel nõus poolteist tundi karja naistega võõras ruumis lamama ja ringutama.

Aga eelmisel reedel, kui ma väljas käisin, mängisime seltskonnas spontaanset sõnamängu ja välja tuli ülivahva sõna. Ma sain kohe aru, et see tuli me huulile, kuna mul oli kolmapäeval elu esimene avalik joogatrenn plaanis. Ma sain endale reedese peo käigus väga toreda jooga nime. Joogagurud ju alati võtavad endale mingid uued kavalad nimed. Mina võtsin endale nimeks Šiiva Vagiina 😀