Kuidas ma hoolega üritasin, et sünnipäev oleks parim päev

Mul oli eile sünnipäev. Juba mitmeid kuid tagasi jõudsin ma tänu oma targale lapsele otsusele, et ma ei tee oma sünnipäevast välja. Kui ei ole mingeid ootusi, ei saa ka midagi untsu minna.

Mina küll 18. eluaastaks nii mõistlik ei olnud kui mu laps praegu on. Mulle ikka meeldis, et sünnipäeval on kingitused ja pidu. Ja kuni 18-aastani sai toitude ja kodu ettevalmistuses ju emale loota. Eriti naiivne on praegu täiskasvanuna ise enda sünnipäeva ettevalmistuse ja tagajärgedega tegeleda. Nagu mingi koduabiline ja välisukse avamise ekspert ühes isikus. Omal sünnipäeval. Kõik pidutsevad, sina toimetad ja jooksed.

Kui ma hakkan meenutama kõiki omi sünnipäevi, siis rohkem kui pooltel kordadel olen ma hiljem tundnud peo pidamise pärast kahetsust. Et oli täiesti ebaõnnestunud üritus ja ise tundsin end läbimõnitatud nartsuna. Kui oleks olnud suvaline pidu, mida ma oleksin korraldanud ja külalised oleksid samamoodi kohale tulnud ja oleks juhtunud sarnased sündmused, oleks kõik normaalsem olnud, aga sünnipäevale on totralt kõrged ootused. Ja kuna ootused on kõrged, on ka pettumusel lihtsam kohale hiilida.

Näiteks eelmisel aastal ma korraldasin peo, tegin süüa, kutsusin külalised. Pärast läksime mõnede külalistega veel linna peale ka. Asi lõppes sellega, et ma olin eriti sügavas masenduses, ulusin nutta, jõudsin koju ja otsustasin oma FB-konto ära kustutada. Sest ma olin täiesti arusaamatutel põhjustel kõikides sõbrasuhetes täiesti pettnud. Ma praegu küll ei mäleta, et ükski mu sõber oleks aasta tagasi halvasti käitunud ja ei toimunud ühtegi tüli või ägedamat sõnavahetust. Ei mul sõpradega, ei neil omavahel, aga ma olin sügavas masenduses. Ja see pole ainus sünnipäev, mis mul on nutmisega lõppenud.

Loomulikult pole mul juba mitu aastat FB-s õiget sünnikuupäeva. Praegu on kirjas 1. jaanuar, siis kõik magavad, ega hakka õnne soovima, ma loodan. FB seinal õnnesoovimine on labane. Jah, ma tegin seda vahetevahel kuni eelmise sünnipäevani. Õnneks sel aastal ei laekunud mulle seinale enam ühtegi õnnesoovi. Eelmistel aastal ikka paar on tulnud. Mina helistan oma headele tuttavatele, sõpradele ja sugulastele, kui neil on sünnipäev. Mõnikord unustan ära ka. Ma eeldan, et need, kes tahavad, et neile helistatakse, helistavad ka ise. Ja need, kes eelistaksid SMS-i, saadavad ka ise samasuguse. Mina sms-sse ei kirjuta, mul on paketis ka ainult kõneaega ja ei mingeid anonüümseid kirju.

Kuid ma sain FB-messengeris huvitavatelt inimestelt õnnesoove. Üllatavatelt. Väga põnev, kes mäletavad ja kes mitte. Omapärane. Mul on telefonis spets äpp, kus mul on kirjas kõikide tuttavate ja pooltuttavate sünnipäevad, sest mind huvitavad tähtkujud. Miks teised teavad, kas neil on omal mälu? Ma ka mäletan peast mõnede sõprade sünnipäevi ja enamuse tähtkujusid. Ka poolvõõraste omi.

13lill

Ja kuna ma eilseks midagi ei plaaninud ja kedagi ei kutsunud, siis kaunistasin ma oma päeva ise. Minu sünnipäeval on igal aasta imeline soe ja päikesepaisteline ilm ja kaunis ilm kutsus mind õue. Jalutama. Kõndisin Viru keskusesse ja ostsin endale Rahva raamatu kohvikus Brita koogi ja cappuccino. Kuna ma olin sama liigutust varem teinud, oli positiivne elamus garanteeritud.

Tagasiteel koju meenus, et mulle meeldib sünnipäevaks lilli saada. Läksin poodi ja ostsin endale ühe kollase gerbera. Kollane on mu lemmik lillevärv ja see oli kõige ilusam lill terves pisikeses poes. Aga mulle meeldib ise kimpe teha. Korjasin pargis tee äärest ühe paiselehe ja natuke raudrohtusid. Fotol näete, mis välja tuli.

Ja ma sain eile laenuks selle kruvika, mida ma blogis otsisin. Ühelt vanalt tuttavalt ja ta mäletas ka, et mul oli sünnipäev. Jee!

Õhtuks pakkus mu põhiline sõbrants, et võiksime ikka kokku saada. Ma olin nõus ja lugesin talle sõnad peale, et teistele ei tohi mu sünnipäevast rääkida ja lilli ka ei tohi tuua, sest mul pole neid kõrtsis kuskile panna. Aga ta tõi mulle ikka kingituse ja teine sõbrants mäletas ka ja tõi mulle ka kingituse ja meil oli ülilõbus ja siis juba võis suva tuttavatele öelda ja kõik õnnitlesid mind ja oli vahva.

Aga pärast pidin ma kõik need kingitused käe otsas koju tassima, sest ma taksoga ei sõida, kuna kõndimine on tervise ja ilu pant. Ja see oli tõeline väljakutse. Ma arvan, et jõusaal on köki-möki võrreldes käe otsas raamatute ja pudeliga täidetud kingikottide tassimisega. Hakkama sain! Kuna mul täna lihased valusad polnud, on hantlitega vehkimisest ikka kasu olnud. Ja ma jäin oma sünnipäevaga ülirahule, kuna ma ei oodanud midagi ja kõik väikesed lootused täitsin ma ise ära.

PS! Palun, ärge mulle selle postituse peale õnne soovima hakake, mis möödas see möödas.

9 thoughts on “Kuidas ma hoolega üritasin, et sünnipäev oleks parim päev

  1. Liis 14. september 2016, 16:58

    See kõlab küll nagu päris hea sünnipäev🙂 Sain ka endale väikse idee järgmiseks aastaks- pole vaja ootusi kõrgeks tõsta, vaid oma lootused ise ära täita!

    Eelmine aasta pidasin oma sünnipäeva väga uhkelt ja suurelt ja jäin väga rahule. Miskipärast aga tekitas see selleks aastaks masendust, sest tahaks ju midagi veel paremat ja eelmist aastat üle trumbata. Kuna aga tänavu täpselt oma sünnipäeval kolisin elukaaslasest lahku, siis oli nagunii masendus + kõrged ootused sünnipäevaks.. no ei ole hea kombo ja pettumus on väga kerge tulema😀

    Nüüd tagantjärele mõtlen, et tegelikult polnud häda midagi- paar väga head sõpra ja väike vein. Kui oleks olnud ükskõik, mis õhtu, oleks lugenud selle pea ideaalseks. Aga just see, et ise tekitatakse endale kõrged ootused jms selleks üheks päevaks, mis sageli ei täitu.. Pole ime, miks paljud oma sünnipäevadest midagi kuulda ei taha.

    Liked by 1 person

  2. ritsik 14. september 2016, 18:44

    Mina armastan sünnipäevi, kui on hea idee, kuidas koos sõpradega midagi ette võtta. Olen käinud rabamatkal, ilusalongis, teatri kostüümilaenutuse kleitidega pildistamas, perepildistamas jne. Siis saan oma õnned ja kallistused küll kätte, aga fookus on ühisel tegevusel ja ma ei pea kedagi toitma-lõbustama.

    Like

  3. väga väga naine 14. september 2016, 18:55

    Aga endale kohvi ja koogi ostmine on täpselt see, mida mina teeks – ja lill on veel eriti lahe mõte!

    Liked by 2 people

  4. Piret 15. september 2016, 08:58

    Ma pole siin kordagi varem sõna võtt, aga lugemas käin päris mõnda aega juba.
    Vot minul ongi päriselt 1. jaanuaril sünnipäev ja spetsiaalset sünnipäevapidu pole ma juba aastaid pidanud, samas pole ma ka miskit aastavahetuse pidu “hostinud”. Aga tuleb tunnistada, et on kindel pisike hulk inimesi, kes alati peale südaööd helistavad ja just õnne soovivad ning viimastel aastatel on see hulk, kel peale pidustusi väsinud peaga mu sünnipäev meelde tuleb, ka üllatavalt suur.
    Aga endale koogi ja kohvi või klaasi veini ostmine on täitsa ok tegevus. Ja näiteks ma toon endale naistepäeva puhul ka tavaliselt kimbu tulpe koju, täiesti süümepiinadeta. Ma muidu lõikelilli kunagi ei taha, et toodaks, aga naistepäeval võiks üks kimp tulpe küll olla.

    Like

    • Manjana 15. september 2016, 12:35

      peaks ka enda jaoks naistepäeva meeles pidama hakkama

      Like

  5. Pipi 15. september 2016, 11:18

    Mina olen enda seinal kommenteerimise ära keelanud. Siis just näen, et kes viitsib helistada või no äärmisel juhul messengeris kirjutada. Ja neid on ikka vähe võrreldes nende sadadega, kes varem seinale ‘Palju õnne!’ kirjutasid. Ilmselt sellesse sõnumisse sügavalt süvenemata.

    Liked by 1 person

  6. Maia 15. september 2016, 19:20

    Mina mäletan veel seda aega, kui sünnipäevaks saadeti õnnitluskaart. Selleks pidi juba varem ettevalmistusi tegema – ostma kaardi, margi ja ümbriku, kirjutama õnnitluse ja lõpuks postitama.
    Millal teie viimati saatsite/saite postkaardi või kirja?

    Like

    • Manjana 15. september 2016, 19:37

      oi, sünnipäevaks pole küll ammu saatnud ega saanud. jõuludeks ikka saab – ma emalt tellisin, et ta saadaks mulle päris kaardi, ta teistele sugulastele niikuinii saadab. ja ma ise saadan ka mõnele sugulasele jõuludeks endatehtud kaarte.
      mul ümbrikuid on kodus palju ja isegi marke leiab.

      Like

  7. FIXX 16. september 2016, 22:17

    Ja nüüd jääb ainult järgmist sünnipäeva oodata🙂

    Like

Kommenteerimine on suletud.

%d bloggers like this: