Kuidas ma joon. Nigu loom?

Teoreetiliselt võiksin ju poliitikast kirjutada, aga hoolimata vaatemängulisusest, on meie poliitiline tegelikkus nii igav. Erinevad tuttavad käivad ja osalevad, aga mind ei tõmba, isegi kahju pole eriti. Ei kellestki.

Sõitsin laupäeval autoga natuke Eestimaal ringi ja kuulasin Kuku-raadiot. Seal räägiti terve aeg aina valimistest. Ma juhtusin kuulma pikka vestlust Arnoldiga. Mulle hakkas tunduma, et ta on praegu asjalikum, kui ta presidendina oli. Presidendina kippus ta tühja sõna veeretama ja mõte läks kaotsi. Nüüd rääkis ta ainult asjalikku juttu. Ma ei usu, et põhjus on selles, et ma lapselapsega ringi hängin ja seeepärast meeldib ka vanaisa rohkem. Ta ongi paremaks läinud, sest poliitikas sees olemine muudab inimesed imelikuks. Vot seepärast ma kirjutangi hoopis joomisest. Joomine muudab ka inimesed imelikuks, samuti nagu poliitikas olemine.

Reedel polnud mul üldse plaanis välja minna. Just seetõttu, et laupäeval ma tahtsin autoga sõita ja mulle meeldib öelda, et ma sõidan kainena nagu teised purjus peaga, seega pole mõtet liigseid riske võtta. Kuid Kann kirjutas reedel kesköö paiku ja rääkis, kuidas ta kohe jõuab Kohta ja tulgu ma ikka ka. Mõtlesin, et võib ju ühe õlle teha, sellest ei muutu midagi.

Muideks, ma olen inimene, kellel tavaliselt ei ole mingit pohmelli. Kunagi pole olnud. Või noh, kunagi ikka on. Ma üks kord nägin spetsiaalselt vaeva, et endale pohmelli hankida. Selle põhimõttega jõingi. Oli võimalus juua segamine kõike – õlut, mulliveini, viina, likööri, nimeta ainult. Ja siis ma jõin neid kõiki ikka normaalses koguses. Purju jäin ja hommikuks oli pohmell ka. Sain tõestatud, et ka mina olen inimene ja võin pohmelli saada.

Kuna mul pohmelli ei teki, siis ma võiksin ju alati palju juua ja probleemi pole. Ma tean, et mõned ei julge just pohmelli pärast alkoholi tarbida. Aga tegelikult ei meeldi mulle juba jupp aega ka palju alkoholi juua. Lihtsalt ma ei näe purju joomisel mingit mõtet. Ma mäletan mineviku ennast küll, seda kes armastas juua. Tol ajal kui mul oli stress, oli ka purjujäämine teadlik valik. Ma tegin juba kodus enne välja minekut väikse napsu, et jummala-pärast kainena kõrtsu ei jõuaks. Aga nüüd mul pole enam stressi. Või ma vähemalt oletan nii. Märkide järgi.

Kuid teadlik alkoholijoomise piiramine sai alguse selle aasta alguses, kui ma alustasin üleliigsete kilode vähendamiseks ranget kaloritelugemist. Ma panin kirja kõik grammid ja kalorid, mis suust sisse läksid ja see süsteem töötas päris tõhusalt, kaal langes väga stabiilselt. Ning selle käigus õppisin ma kõikide asjade kalorsust vaatama ja arvestama. Kaasa arvatud ka alkoholi kaloreid. Ja neid leida on väga keeruline. Kõikide toiduainete pakendile on täpselt kirjutatud, kui palju energiat nad sisaldavad. Õllepudelitele ei ole. Kuid fakt on see, et mida suurem alkoholisisaldus, seda rohkem ka kaloreid. Ja nii ma arvestasin kõike maksimumi, mitte miinimumi järgi, et midagi viltu ei läheks. Ei ole mõtet ennast petta!

Kui ma väljas käin, joon ma ainult õlut. Kuna ma käin Kohas, kus müüakse häid hipsteriõllesid, siis on minust ka pisitasa mingi ipa-haige saanud. Imelik on see, et tavalised laiatarbeõlled tekitavad gaase ja ajavad kõhu ebameeldivalt punni. Need peened õlled seda ei tee. Ja loomulikult maitsevad peened õlled päriselt hästi. Igale maitsele leiab midagi, ka siidrisõbrale. Kuid need hipsteriõlled on päris kanged, seega sisaldavad ka rohkem kaloreid. Kuid nad on tavaliselt väiksemates pudelites ja maksavad rohkem kui mingi Karl või Saku hele.

Noh ja selle aasta-alguse kalorite lugemise käigus pidin ma alati päeval süües arvestama, et kui ma tahan õhtul välja minna ja õlut juua, pean ma päeval vähem kaloreid tarbima, et oma ettenähtud limiiti mahtuda. Ja nii ma hakkasingi väljas käies ainult ühte pudelit jooma, sest mulle meeldib süüa rohkem. Niiviisi sain ma aru, et mulle tegelikult üldse ei meeldi alkoholi juua. Et tegelikult ei ole mul joobes kuidagi parem kui kainena. Pigem vastupidi.

Ma käin väljas seepärast, et ma tahan seltskonda ja tantsida. Võiks ju tantsutrennis käia, aga mulle meeldib kõrtsus. Keegi ei käsuta, mida tegema peab ja ma võin ühest kohast teise jalutada ja paljude väga erinevate inimestega suhelda. Ja mul ei ole vaja alkoholi, et end julgemana tunda. Ma võin ka täiesti kainena suvaliste inimestega vestelda ja tantsuplatsil tantsu lüüa. Kainena tuleb see isegi paremini välja. Kainena töötab mõistus ju kiiremini ja paremini. Samuti näen ma kainena palju parem välja. Miks peaksin ma üldse alksi jooma, on mul mitu korda küsimus tekkinud ja nii ma ei joogi.

Kuigi Kohas ma tavaliselt ikka ühe väikese õlle joon. 0,33 või 0,25 liitrit. Kohas ju tavaliselt lihtsalt istud ja tihtipeale läheb igavaks, sest teised ju ainult joovad ja jäävad aina rohkem purju. Ma tavaliselt joon oma õlle ära ja siis hakkan sama klaasiga vett jooma. Ise WC-st toon vett. Kui vetsus on pikk järts, siis küsin baarist kraanivett. Pudelivett ei joo ma põhimõtteliselt, see on puhas kapitalism vett pudelisse toppida, seda ringi transportida ja müüa.

Teistes kõrtsudes ma olen üritanud kraanivett küsida, aga see on pisut tüütu ja mõnes kohas vaadatakse imelikult ka. Inimesed arvavad, et kraanivett joovad narkarid ja need, kel raha pole. Mul on küll raha, aga ma ei näe mingit vajadust alkoholi ostmiseks – see teeb paksuks ja nõmedaks.

Eelmisel reedel ma käisin pärast Kohta Levikas ka. Kohas jõin oma väikese õlle ära. Kuna Kann oli mulle valetanud ja ta Kohta ei tulnudki, siis läksin edasi Levikasse, kus oli päris palju tuttavaid ja leidsin sealt laualt tühja õllepudeli. Tühi õllepudel on väga hea asi, kuna ta ei paista läbi. Mitte et keegi oleks väga pahane, et ma vett joon. Tegelikult ju kedagi ei huvita, mis sul pudelis on. Ainus mu tuttavatest, kes üritab mulle pidevalt vee asemel alkoholi joota, ongi Kann. Ma ei tea, miks ta seda teeb. Kuna ma olen kehv ei-ütleja, siis tänu temale olen ma Kohas ka rohkem kui ühe õlle joonud. Seega oli väga tore, et ta reedel mind pettis ja Kohale ei ilmunud.

Levikas saab kraanist vett ka ilma vetsu järjekorras seismata ja nii ma jõingi reede öösel Levikas ära kolm pudelitäit vett. Lisaks rääkisin erinevate inimestega igasuguseid jutte ja lõin ka pisut tantsu. Väga tore oli. Ja täiesti kaine. Ei mingit probleemi järgmine päev rooli istuda. Vot nii ma siis joongi. Vett peamiselt. Vähemalt kõrtsides joon vett, kodus läheb kogu aeg meelest, et peaks rohkem vett jooma.

14446215_10154220297619442_6613526517933943029_n

Vot seda õlut jõin reedel Kohas. Ma arvan, et oli ikka see. Vaadist tuli ja nimi kõlas nagu hallotsinogeen ja hind on ka see. Päris ok õlu oli.

Mõned nimesed, kes alkoholi ei joo, räägivad, et neil on imelik kainena purjus inimeste seltskonnas olla. Mul küll ei ole. Purjus inimene on ju siiram kui kaine ja seepärast tihtipeale paistab (mõnede arvates) rumalam. Kuid ma ei liigita inimesi tarkadeks ja rumalateks, mulle meeldib, kui inimesed ei ole kinnised. Ja purjus inimesed on avatumad ja ausamad.

9 thoughts on “Kuidas ma joon. Nigu loom?

  1. Klari 27. september 2016, 14:20

    ma kohe ei salli neid inimesi, kellel pohmelli ei teki. mina jään purju ühest õllest ja tuumapohmelli saan kahest. sellepärast ma ei joogi. kui kord kümne aasta jooksul peaks juhtuma, et ma kuhugi avalikku kohta satun, siis ma varjan oma mittejoomist alkoholivaba õllega, sest KOHUTAVALT tüütu on terve õhtu seletada, et ei, tõesti ei joo ja miks ikka ja kuidas nii. ma ei saa aru, miks see nii suur probleem on? kas see on tõepoolest siis nii imelik ja potentsiaalselt ohtlik lausa, kui täiskasvanud inimene valib alkoholi mittejoomise? kas alkoholi joomine on kuidagi kohustuslik või mis? lisaks ma elan karu perses ja ma tahan ju koju ka pärast saada, sellepärast ma ju sõidan igale poole autoga, ma ei saagi alkoholi tarbida. nii mõttetust asjast nii palju jama.

    Like

    • Manjana 27. september 2016, 14:32

      vales seltskonnas jood. mul on ainult see üks tuttav, kes ei saa aru, miks ma kogu aeg alkoholi ei joo. ma arvan, et ta arvab, et mul pole raha, sest mingis staadiumis ta hakkab välja tegema. aga teised tuttavad küll ei lase end häirida, kui ma vett joon. tegelikult peaks hoopis alkojoojate käest küsida, miks nad alkot joovad, kas neil on mingi mure, mida on uputada vaja.

      kurb, et sa mind nüüd ei salli😛

      Like

  2. Klari 27. september 2016, 14:50

    no ma ei salli neid inimesi ka, kellel kunagi pea ei valuta, ja neid inimesi, kes igal öösel rahulikult magada saavad ja… no üldse igasugu inimesi🙂

    aga see vale seltskonna jutt on jumala õige, tavaliselt juhtub see siis, kui see seltskond ei ole mu enda valitud.

    Liked by 1 person

    • Manjana 27. september 2016, 15:09

      jaah, Sul ei jää muud üle kui googeldada “how to open your heart chakra with yoga”
      Inimesi tuleb ikka armastada😛

      Like

  3. Klari 27. september 2016, 15:14

    seda ma kartsin.

    Liked by 1 person

  4. Maia 27. september 2016, 15:37

    Sinu sümpaatiat Arnoldi suhtes ma küll ei jäga. Kuulasin tema intervjuud vikerraadios, seal ta rääkis küll ilusti rahulikult, pikalt ja soravalt, kuid see jutt ei vastanud esitatud küsimusele, vaid oli ülevaade tema teeneterikkast minevikutööst.
    Imetlesin hoopis Margit Kilumetsa, kes suutis seda kuulata vahele segamata.

    Like

  5. FIXX 29. september 2016, 00:34

    Teine joomine on nii, kus istutakse laua taga ja juuakse sellepärast, et on mida juua või lihtsalt, et homme saab pead parandada. Nii saab loomaks juua vist.

    Like

    • Manjana 29. september 2016, 12:44

      kardan küll. need, kes nii joovad, on ikka väga õnnetud inimesed juba varem.

      Like

  6. FIXX 30. september 2016, 01:35

    Ära karda, õnn on hetkedes.

    Like

Kommenteerimine on suletud.

%d bloggers like this: