Miks president võiks olla tuntud poliitik

Nii mitmedki on väljendanud oma üllatust, et presidendikandidaadiks seati ülesse laiemale avalikkusele tundmatu Kersti Kaljulaid. Nüüd käivad erinevad telereporterid mööda tänavaid ja uurivad inimestelt, kas nad tunnevad Kerstit. Kuna eestlane tahab olla tark inimene, siis kellegi mitte tundmine ei ole hea toon. On ringkondi, kus võidakse inimene häbiposti naelutada ainult seepärast, et ta ei suuda kaardil Argentiinat näidata. Kersti äratundmine on täiesti elementaarne, kas pole?

Ma võin küll ausalt tunnistada, et hoolimata oma 8 aastat tagasi saadud riigiteaduste magistri haridusest, teadsin mina Kersti kohta varem vaid, et Reformierand saatis ta mõned aastad tagasi Euroopasse mingi hea ametiposti otsa. Kõik. Ma ei teadnud milline ta välja näeb või mida ta oskab. Miks ma peaksin kõiki neid tüüpe teadma, kes kuskil Euroopas tööl käivad? Ma ei suuda isegi kõikide meie ministrite nimesid enam laksust öelda, kuigi ma jälgin iga päev uudiseid. Poliitika vastu olen ma paarkümmend aastat keskmisest sügavamat huvi tundnud, aga viimased viis aastat jätab poliitika mind suhteliselt külmaks. Mul on endal olulisemaid probleeme kui maailmaparandamine.

Aga tegelikult pole see üldse oluline, kas mina tean Kerstit varasemast ajast või mitte. Fakt on see, et rahvas teda ei tunne, ta ei ole kuulus inimene. Ja mis peaasi – ta ei ole mitte kunagi osalenud päriselt poliitikas, ajanud asju poliitikutega, pidanud nendega võimupositsioonil läbirääkimisi. Ta ei kujuta ettegi milline psühhopaatide kamp on poliitikud ja kuidas selles seltskonnas ellu jääda. Päriselt! Ma kuulan hirmuga, kuidas Kersti sõbrad räägivad telkus, et ta on armas inimene. President peaks paistma armas, aga päriselt peaks tal olema raudsed närvid, sest muidu läheb ta varsti hulluks.

Kõik ju teavad, mis on juhtunud tuntud inimestega, kui nad on sattunud poliitikasse. Need mehed, kes on läinud rind puhevil Riigikokku ja kujutanud ette, et hakkavad maailma parandama ja mõne aja pärast sealt saba jalgevahel põgenenud. Mihkel Raud, Hannes Võrno. Mõlemad tuntud inimesed, kuulsusega harjunud, aga Riigikogu töö on nagu tango tantsimine – seda ei tehta üksinda. Ja poliitikutega koostöö on kõvasti keerulisem kui tantsuplatsil partneri lohistamine. Hästi, Mihkel ja Hannes käitusid suht adekvaatselt, kuna vanadel meestel olid karastunud närvid, aga mäletate Tõnu Trubetskit? Tõnu astus kunagi Keskerakonda ja sellest pasalaadungist, mis ta poole lendama hakkas, sai sellise šoki, et põgenes poliitikast tuhatnelja. Tõnu ilmselt pole sotsiopaat, ta ei saaks muusikat teha, kui tal emotsioonid puuduksid. Samasugune oli ka välismaalt kohale toodud Jaak Jõerüüt, kel närvid ministriposti otsas kiirelt ülesse ütlesid.

Mina ei tea mida need reformikad on Kerstile kokku valetanud, et ta on nõus kandideerima, aga mina küll pole kindel, et ta seda hiljem ei kahetse. President on Eestis päris kehv ametikoht. Pidevalt saab peksa ja peamine tööülesanne on pea püsti hoida, et ära ei upuks. Kui s*ta sees ujumine juba välja tuleb, saab mõtlema hakata, kuidas ka selg sirge hoida, et inimesed sind pärast hea sõnaga mäletaksid. Sellel ametikohal pole mingit kasu suurest töötahtest või kenast iseloomust, sest see pole kontoritöö, mida rahulikult teiste asjatundjatega koos teha. Selles ametikohas pole isegi kasu, kui suured on sinu teadmised konkreetses teemas. See on puhas sotsiopaadist näitleja ametikoht, kes peab olema suuteline ennast kehtestama ja igale küsimusele õige vastuse andma. Päriselt. Ja su lähedased peavad sinuga kaasa mängima. 032a39d5fa01f5e01f1bb6f17503aaf4a2e6de15471d6337543c7b0b34371e33

Mul ei ole midagi otseselt selle vastu, et Kerstist president saaks. Muidugi ma tahaks naispresidenti ja muidugi ma tahaks tarka ja armast inimest. Aga siin on suur AGA. Kui see inimene pole enne poliitikas avalikult osalenud, siis ta ei kannata seda jama välja, mis juhtuma hakkab ja hulluks läinud presidenti ma ei taha. Ilves on juba piisavalt imelik.

18 thoughts on “Miks president võiks olla tuntud poliitik

  1. väga väga naine 30. september 2016, 16:16

    Kle, sellega ma mõtlen ja tunnen kaasa! Enne oli mul “Aa. Kukust nime vist tean, mingi saatejuht. Presidendiks. No hea küll.”
    Aga sellest, mis temaga juhtuma hakkab, ma ei mõelnud. Iu. Tõesti. Hulluks läinud presidenti ei taha – allkiri. Ilves on juba piisavalt imelik – allkiri.

    Liked by 1 person

  2. marca 30. september 2016, 21:06

    Postituse pealkiri võiks mu meelest olla siis pigem “miks president võiks olla poliitik”? Suvalisel tuntud inimesel oleks ju ka raske.
    Samas inimestele ju muudkui räägitakse, kuidas tuleks “väljakutseid vastu võtta” – miks siis mitte võtta vastu ultimate challenge – olla president. Risk põruda on muidugi olemas, aga äkki läheb õnneks? Neil paksu nahaga sotsiopaadist näitlejatel on kindlasti lihtsam, kuid samas need on jälle teistpidi õudne valik.

    Like

    • Manjana 30. september 2016, 22:02

      no tema seisukohalt on tõesti, võib-olla, õige väljakutse vastu võtta. läheb hulluks, siis ei saanud hakkama ja kogu moos. paljud inimesed hävivad oma väljakutsete käigus või pingutavad nina verel ja veavad põlvini lõpuni. aga ma ei taha, et meie presidendi jaoks oleks see post väljakutse. ma tahaks, et ta saaks hakkama ilma, et kõigepealt harjutaks kuidas s*ta sees pead püsti hoida ehk saada hakkama kõigi nende poliitikutega, kes arvavad, et nüüd said käpiknuku kellega mängida aitamise sildi all.

      Vahetan pealkirja ära, hea idee. tänud!

      Like

  3. Nell 30. september 2016, 22:22

    Positiivse näitema võib tuua president Meri. Tema polnud ka presidendiks saades tuntud mees aga välismaal tähtsaid asju oli ajanud küllaga. Äkki Kersti kordab ja läheb samamoodi massidesse🙂

    Like

    • Manjana 1. oktoober 2016, 12:04

      Meri oli enne presidendiks saamist välisminister Edgar Savisaare valitsuses.
      Kui lennu presidendiks sai, õpetati teda pikka aega naeratama ja lõpuks hakkas see tal ka enam-vähem välja tulema (sealt pärineb ka võrdlus viiralti kaameliga) aga ta naeratas terve aja väga kunstlikult, mis tõendab, et tal endal emotsioonid puudusid ja ta pidi nende väljendamist eraldi kõrges eas õppima. ehk ta sobis väga hästi poliitikuks.

      Like

  4. w 30. september 2016, 23:17

    A mis tähtsust sel on, kes meie president on?
    Me oleme nii marginaalne väikeriik, et me vajaksime tõsise tähelepanu saamiseks kedagi nii kurioosset nagu Trump (kelle võit jätaks vist Conani sugused talk-show hostid tööta, sest Trump paneb inimesed uudiseid vaatama ja lehti lugema, olles fucking hilarious, erinevalt “humoristidest”) e Eesti konteksti näeks ma võrdväärse kandidaadina üht blogijat, kelle nime keegi naljalt ei maini … siis oleks sel tsirkusel ka mõtet ning ma läheks varuks popcorni.

    Like

    • Manjana 1. oktoober 2016, 12:09

      muidugi oleme me võrreldes usa ja paljude teiste riikidega pistillike koperdis. aga kuna ma elan siin riigis ja mulle meeldib siin, kuigi muarust on meil kõik pees ja aina hullemaks keeratakse, siis ma tahaks, et midagigi õnnestuks ja hästi läheks. et ei peaks kogu aeg piinlik olema selle pärast, kuidas poliitikud end üleval peavad. me ei ole suur NSVL kelle ninamees võis peast segane joodik olla, aga ikka suhtuti riiki aukartusega.

      ma ei usu, et see kelle nime me ei maini, telekaekraanil sama osav oleks kui kirjalikult, ta on tüüpiline nohik, kes suudab end kirjalikult väljendada.

      Liked by 1 person

  5. FIXX 1. oktoober 2016, 23:05

    Kindlasti ei tohiks ära unustada puudega inimesi nad tahavad ju ka presidendiks saada, eestlane peaks presidenti otsima igalt poolt, kuhu küll see ka peidetud poleks. Väga moodne oleks teisest rahvusest või religioonist või mõlemad. Tuleb õppe valimised teha valimis perioodide vahel, et ei ununeks. Muidu on nii nagu nüüd keegi ei oskagi enam valida. 🙂

    Like

    • Manjana 1. oktoober 2016, 23:43

      savisaar oleks küll päris vahva president😀

      PS! ma poliitiliselt ebakorrektse väljendi su kommentaaris asendasin sobivamaga.

      Like

  6. vanaiinlane 3. oktoober 2016, 15:55

    Manjana, ma pean seda ütlema, sa oled mandunud😀
    Tunda poliitika vastu huvi viimased paarkümmend aastat
    ja mitte teada, kes on Kersti Kaljulaid, vot see tase!

    Põhjus ilmselt selles, et sa jälgid uudiseid iga päev,
    selle asemel, et nädala lõpus mugavalt siruli visata
    ja raadiost keskpäeval kõik olulised asjad teada saada.

    Noh, poliitika olgu, aga raamatupidajana peaksid teadma,
    kes on olnud noorimad Eesti suurettevõtete finantsjuhid
    (Kerstist noorem on olnud ainult tema eelkäia, aga mees).

    Like

    • Manjana 3. oktoober 2016, 16:36

      jessas, ma lootsin, et sinuga on midagi juhtunud, aga ei. ikka kohal ja vingub.

      Like

      • vanaiinlane 3. oktoober 2016, 16:49

        Ma ise olin ka nutuke ärevil, sest see möla,
        mis mul muidu kuutsüktlis käinud on, on nüüd
        vahele jäänud, juba pikemat aega, sedapsi vms?

        Like

        • Manjana 3. oktoober 2016, 17:07

          ok, see on juba huvitavam kommentaar. kas mul on blogimisega mingi konkreetne tsüklilisus? ja mis see täpselt nüüd vahele jäi? ja millal see pidi olema?

          Like

  7. vanaiinlane 3. oktoober 2016, 17:31

    Ma kuulasin viimaseid Kersti usutlusi raadios,
    ehkki ma olen teda raadios kuulanud
    juba viimased 15 aastat, aga nüüd
    tajusin, et meil on neid naisi,
    sest nii äravahetamiseni oli
    tema hääl ja lauseehitus
    tuttav mulle blogidest.
    Sünniaastast rääkimata.

    Like

    • Manjana 3. oktoober 2016, 17:34

      ma ei küsinud seda. su arvates on enamus kenasid naisi sinu naise, kellega sa käituda ei osanud, sarnased.

      Like

      • vanaiinlane 3. oktoober 2016, 19:07

        Vabandust, et ma otse-eetrist ja stuudiost kadunud olin,
        ma käisin, nimelt, poes vahepeal, sest suu kuivab ja…
        kuhu me siis jäime, ah ja, Manjana Pressidendiks.

        Ei, see ei ole SEE sarnasus, mis sind turri ajab,
        ja ma ei viitsi ka ka seda analüüsida – see loomulik
        loomuldomane soopõhine ja iginaiselik oupekkilik
        omadus suust 72 tundi suvalsist voogu edastada.

        Ma olen alati naisi SELLE pilguga vaadanud,
        ega pilgus midagi muutunud eriti polegi,
        aga SELLES küll.

        Like

        • Manjana 3. oktoober 2016, 21:26

          naistega läheb sul halvasti kahel põhjusl – sa oskad neile vaid halvasti öelda ja siis kujutad ette, et kui nad vihaseks saavad, siis see ongi see, mida sa tahtsid, sest juba su ema oli su peale pidevalt vihane. sa ei oskagi naistega teistsugust suhtlemist ette kujutada.

          ja teiseks suudad sa suvalise teema lõpuks lihtsat endast rääkimiseks viia, nagu ka siin teemas näha saab.

          aga nüüd on vist juba liiga hilja seda sulle öelda, enam ei paranda midagi.

          Like

  8. […] Iseküsimus on muidugi, kas tema enda närvid sellel ametikohal vastu peavad. Telekast vaadates tundub, et ta on ikkagi kuidagi krampis, väga vabalt ja mugavalt ennast nüüd ei tunne. Lõpuks võib ju mõjuda halvasti ka liigne püüdlikkus. […]

    Like

Kommenteerimine on suletud.

%d bloggers like this: