Kuidas feisspukis kätt hoida

Ma tahaks täna endale lahti kirjutada, kuidas inimesed feisspukis appi karjuvad ja mis edasi saab. Varem ma ei saanud aru, et kui mul oli pidev vajadus FB-sse midagi postitada, siis ma olin lihtsalt liimist lahti. Nüüd ma näen teiste hädaabikutseid, aga ei tea, mida nende appikarjetega teha. Ma mõnikord arvan, et kui ma olen kuival kaldal, siis on viisakas uppujale käsi ulatada. Aga äkki ikka pole niiviisi viisakas? Tihtipeale ei pruugi inimesed ise ka teada, mida nende postitused nende alateadvusest välja räägivad. Mina küll varem ei teadnud oma alateadvuse kavalat postitusvõimet ja poleks ka tahtnud kelleltki selle tõlget kuulda. Võib-olla. Aga kui appikarjed on juba väga selgelt sõnastatud?

huvituvad

Tõuke kirjutamiseks sain kõrvalolevalt “elutarkuselt”. Selliste mõtteterade postitamine on FB-s väga levinud ning nende postitamise põhjuste leidmine on kõige lihtsam, sest tekstiga on kõik öeldud.  Kuid antud teksti laikisin ma konkreetsel põhjusel.

Umbes nädal varem oli sama inimene, kes on mu FB tuttav, aga päriselus me tunneme läbi ühiste tuttavate ja oleme kahekesi vaid väga pealiskaudselt suhelnud, postitanud terve rea samast allikast pärinevaid tekste. Ma ei mäleta täpselt mitu, aga umbes nii palju, et võis arvata, et ta on omadega täiesti pees. Üks neist postitatud lausetest kõlas umbkaudses tõlkes: “Kui sa parasjagu pead maailma ja iseendaga võitlust, aga inimesed ümber ainult istuvad ja vaatavad su kannatusi, siis nad lihtsalt pole sinu inimesed.” Inglise keeles kõlab diibimalt, aga ma meelega tõlkisin, sest maarahva keel ei halasta. Kuna ma nägin, et inimene hakkab vaikselt uppuma ja saadab eriti ühemõttelisi appikarjeid, siis mõtlesin, et ma kirjutan talle. Ma teadsin läbi FB ja tema blogi, et ta on juba vähemalt aasta mülgaste vahel kepselnud, aga mülgaste vahel on ka väga rõõmsaid momente olnud, et äkki ta on pisut võõramast sõbrakäest huvitatud.

Vahepala. Eelmine nädal oli väga imelik. Ma sain päriselt kokku kahe inimesega, kelle kohta ma olin FB suvakate postituste järgi oletanud, et nende elus on midagi põhjalikult untsus. Nad mõlemad tahtsid minuga ise kokku saada hoopis teistel põhjustel. Me natuke rääkisime neil teistel põhjustel ka, aga peamiselt nende jamadest. Ma olen tõepoolest nii naiivne ja kujutan ette, et võõraste inimeste murede kuulamine võiks neid kuidagi aidata. Ma igasuguseid muresid ei ole võimeline kuulama, mõned teevad mind ennast liiga kurvaks. Nende probleemid olid seotud pigem isetehtud valede otsustega, mitte suuremate jõududega. Seega olid nood mured lahendatavad läbi paremate otsuste. Tegelikult ma ei teagi, kas neil oli minuga rääkimisest mingit abi või ei. Nad mõlemad on omadega väga sügaval jamas ja üks neist ei kavatse oma tervistkahjustava elukaga tegelda, sest arvab, et niisama ootamine on lahendus.

Eestlaste kohta ikka vahel räägitakse, et nad ei oska abi küsida. Ma pakun, et inimesed ei oska peale küsimise ka abi vastu võtta, sest nad arvavad, et suur maailm on tervenisti vaenulik. Nad arvavad, et “ainult vähesed inimesed hoolivad ja kõik ülejäänud on lihtsalt uudishimulikud“. Jah, ma laikisin seda lauset ja hiljem nägin, et VVN oli seda kommenteerinud lausega “Tühjagi nad uudishimulikud on =) Kedagi ei huvita!” Jah, ma olen tema lause esimese poolega nõus – tühjagi nad on uudishimulikud. Selleks, et teise inimese valude pihta uudishimutseda, peab ikka psühhopaat olema. Miks peaks keegi tahtma võõrast valu lihtsalt endale saada? Need inimesed võiksid tahta, kel on empaatiaga kurvad lood. Need, kelle jaoks uudistesse autoõnnetuste detaile lisatakse.

VVN kirjutab oma blogis väga tihti oma praegusest ja enne rongi suhtumisest inimestesse. See nagu oleks muutunud ja nagu poleks ka. Ta arvas ju varem ka, et kedagi ei huvita, püüan rohkem. Nüüd ta on sellele lisaks leidnud, et nüüd ei huvita mind ennastki, oleme kõik ühes suures ükskõiksuse ja valude paadis. Aga tavalise inimese probleem ongi selles, et ta näeb tervet maailma vaid läbi enda, aga ta ise ei esinda tervet maailma. Eriti kui olla parasjagu tükkideks.

Et ma sain seda ülemist silti lugedes aru, miks see inimene ei vastanud minu kirjale, kus ma küsisin, et kas tal juhtus midagi hullu. Ta arvas, et ma tahan oma uudishimu rahuldada, sest tema maailmas on inimesed talle seda egoistlikku külge näidanud ja teda riivanud. Jah, ta tegi õigesti, et ei vastanud, sest ma ei saakski teda sealt mingi trikiga välja aidata, ta ju usub oma maailma ja arvab, et igal pool on sama jama.

Kokkuvõte. Feisspukis ei saagi kätt hoida. Isegi kui iniimene karjub oma seinal kohutava häälega appi, tuleb silmad kinni panna ja loota et ta ei upuks ära. Et kuna ta veel karjub, siis natuke veel jõudu jagub. Kui päris vait jääb, on kahtlane.

Tagged: ,

13 thoughts on “Kuidas feisspukis kätt hoida

  1. väga väga naine 11. oktoober 2016, 16:44 Reply

    Ma panin sinna veel kommentaare, muidu. Natuke peaks selgitama, kust see “kedagi ei huvita”.
    Aga jaa. Kui See Inimene loeb: me hoolime. Tahaks aidata, mina millegi konkreetse ja lihtsaga. Ma ei tea, saadaks raha või midagi. Lihtsalt – kust alustada?

    Like

    • Manjana 11. oktoober 2016, 16:49 Reply

      ma arvasin, et alustuseks aitaks lihtsalt ärakuulamisest.

      Like

    • Manjana 11. oktoober 2016, 16:57 Reply

      ma vaatasin need ülejäänud kommentaarid ka üle. varem ei vaadanud. aa sealt ju tuligi välja, et inimesed on ilusad ja head … kui nad just katki pole.

      Like

  2. väga väga naine 11. oktoober 2016, 19:00 Reply

    Aaa! kuule, mul tuli meelde, et fb ju ei näita mittesõprade-kirjade teavitusi, neid peab ise otsima minema – ja mina lähen näiteks korra
    aastas või kui spetsiaalselt on hoiatatud!

    Like

    • Manjana 11. oktoober 2016, 21:14 Reply

      mittesõbrad ei näe ka postitusi ju. me oleme natuke rohkem omavahel päriselus suhelnud kui teie. aga meie sinuga oleme omakorda rohkem päriselt suhelnud.

      Like

  3. siil 11. oktoober 2016, 19:34 Reply

    Ma arvasin, et kõik on täiesti perses aga pärast seda, kui sa olid mulle kirjutanud, sain veelgi halvemaid uudiseid. Eelmisel nädalal osalesin kadunud inimese otsingutel ja täna käisin matustel. Edasi saab minna paremaks, ma loodan.

    Like

  4. Tasakaalukunstnik 11. oktoober 2016, 19:38 Reply

    Sotsiaalmeedias kellegi teise sõnadega appikarjumine ei saagi anda tulemust ja kas nad just konkreetse abi järele hüüavadki. Pigem koht oma olemist läbi kellegi teise ja asjakohaste sõnade väljendamiseks. Ja vahel mõni tsitaat kutsub jagama ning sellel pole seost abi vajadusega.

    Abi küsimine on oskus tõesti ja ka abi vastuvõtmise oskus tuleb omandada. Ja ega abi andmine või siis abistamine nõuab ka vajalikke oskusi. Väga oluline on tõesti oskus tajuda välist keskonda läbi õige prisma.

    Kunagi üks tuttav ütles hästi – ära esita küsimusi, mille vastuseid Sa kuulda ei taha.

    Like

  5. FIXX 12. oktoober 2016, 02:25 Reply

    Õige inimene saab ainult ennast ise aidata, see et ta karjub, nii on ju lihtsam teised teevad ka nii, lapseeast õpitud ja nad ju kopeerivad üksteist. Saad ainult nõu anda muidu tuleb sinusisse elama oma muredega. Muidugi võib inimesi aidata võimaluste piires. Need kes hoolivad saavad aidata, aga need kes on uudishimulikud vaatavad kas tasub aidata või tahavad aidata, kuid ei saa ega oska, suhelda tahavad kõik.🙂

    Like

    • Manjana 12. oktoober 2016, 12:04 Reply

      Mis loom see õige inimene selline kõikvõimas küll on😀

      Like

  6. väga väga naine 12. oktoober 2016, 08:17 Reply

    Oo, kommentaar, kus ma mitte millegagi üldse nõus pole =) Alates sellest, et suhelda tahavad kõik (issand, kui suhtlema ei peaks, oleks palju lihtsam! Inimesed on ju keerulised! Hästi paljusid peab lahti MUUKIMA, et pehme sisuni jõuda ja jee ma jaksan seda!) nõuandmise kui hea taktikani (öäk, öäk, öäk), iseaitamise jutlustamisest karjumise pisendamiseni.

    Aran, et FIXX on lollakas ja mitte minu inimene. Mitte et ma peaks seda ütlema, ent praegu tahan =)

    Like

    • Manjana 12. oktoober 2016, 12:10 Reply

      mu esimene mõte oli ka, et selle kommentaariga ma nüüd üldse nõus pole, aga ma pakun, et FIXX on mees ja mehelt on selline kommentaar täiesti arusaadav. mehi kasvatakse nii. (ma ei tea kuidas sa oma poega oled kasvatanud). Mehi kasvatatakse vaimus, et nad peavad ise hakkama saama ja nutmine pole neile lubatud. Nagu poiss nutma hakkab tuleb keegi ja teatab “mehed ei nuta”. See on ülitüüpiline ja hea mugav kasvatusvõte, mis tähendab, et poissi ei peagi kunagi lohutama, kui ta haiget saab, sest mees ei tohi nutta ja peab ise hakkama saama.

      Selle suhtlemise all mõtles ta sotsiaalsesse gruppi kuulumist ja grupis on omad suhtlusreeglid, et grupis püsida. sealhulgas ka suhtumine teise mehe muresse. meeste elu on kole keeruline.

      Like

  7. FIXX 12. oktoober 2016, 23:21 Reply

    😀 tegelikult tahtsin öelda, et sul on õigus, aga näed koma ununes ära. Suhtlemise all mõtlesin igasugust energia liigutamist, aga tavaliselt on teadmatus keeruline.

    Like

Soovin lisada:

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: