Sõpru ei peagi usaldama

Ingliskeelne vikipeedia defineerib usaldust nii. Väga keeruline jutt, ma ei oska seda isegi tõlkida!  Eesti keele seletav sõnaraamat ütleb, et usaldus on veendumus, et kedagi või midagi võib usaldada, et keegi v. miski ei peta ootusi ega valmista pettumust. Mulle koolis õpetati, et ühe sõna defineerimiseks sama sõna kasutamine on lollus.

Vot see ootuste petmine on arusaadav mõte ja seepärast minu jaoks usaldus polegi oluline mõiste. Ma arvan, et ma tunnen omi sõpru ja tuttavaid piisavalt, et teada, mida neilt võib oodata ja mida mitte. Nii ei peta nad kunagi mu ootusi, sest ma ei ootagi inimestelt rohkem, kui nad on võimelised ja võõrastelt ei oota üldse midagi. Kuid ma jätan kõigile võimaluse positiivseteks üllatusteks. Kui keegi üllatab mind negatiivselt, siis ma panen selle teadmiseks kõrvataha, et ma teine kord ei seaks talle liiga kõrgeid ootuseid. See ei tähenda, et inimene oleks minu usaldust petnud. Ma ise ei teadnud, et see inimene pole võimeline seda tegema, mida ma temalt ootasin. Kuidagi lapsik oleks mingist usalduse kaotamisest jahuma hakata.

Eestikeelne definitsioon laiendab usalduse inimestelt ka asjadele, aga see tundub veel eriti rumal mõte. Kuidas ma saan mõelda, et ma usaldan näiteks tooli, et ta mu istumise all ei purune? See on nagu ma süüdistaks tooli, et tal kruvid logisesid ja kui ma istusin, tuli jalg alt ära. Ehk usaldamine on seotud süüdistamisega. Mu arust on süüdistamine väga mõtetu tegevus. Tooli süüdistamine on selles suhtes normaalne, et saad oma viha elutu asja peale välja elada ja endal hakkab kergem, aga teise inimese süüdistamine tekitab ainult lisaprobleeme. Erinevaid seisukohti saab omavahel selgitada, kuid usalduse mängu toomine loob pingeid. Minu arvates.

Kuid kõik eestlased armastavad Lenini tarkusetera “Usalda, aga kontrolli!” See kõlab halvasti, aga tegelikult pole selles ju midagi halba. Sellel on õilis eesmärk – lõpuks saab kõik parimassse korda. Näide. Ütled lapsele “Pane piim peale kasutamist külmikusse tagasi!” Lähed pärast kontrollima, piim vedeleb laual. Lähed lapse juurde ja pead talle loengu usalduse kaotamisest ja vallandad ta lapse ametikohalt? Jah, kui sulle meeldib oma võimu kehtestada ja teil on kodus kirjaliku lepinguga fikseeritud suhted. Mina panen piima ise külmikusse ja lapsele mainin, et ta jättis piima välja. Või ei maini, kui teda käepärast pole ja mu jõuetu viha emotsioon, kuidas keegi mu sõna ei kuula, ära lahtub. (Näide oli täiesti meelevaldne, mu laps ei jäta kunagi piima külmikust välja).

Usaldamist saab päris lähedalt seostada valetamisega. Et ei saa usaldada inimest, kes sulle valetab. Aga siis ei saa ju peaaegu mitte kedagi usaldada. Inimesed kogu aeg valetavad. Erinevaid asju. Kõige levinum vale on aja arvestamisega seotud. Inimene, ütleb, et ta tuleb poole tunni pärast, aga tegelikult jõuab alles tunni pärast. Täiesti puhas ja faktidega tõestatav vale. Ma näiteks olen alati täpselt teadnud, kui palju keegi tuttavatest aja arvestamisega eksib ja ma ei lähe närvi, kui inimene hilineb, sest ta ju tavaliselt hilinebki. Natuke raskem on taluda varianti, kus inimene ütleb, et ta tuleb, aga tegelikult ei tule. Või lubab, et helistab, aga ei helista. Ma tean väga palju väga toredaid inimesi, kes on nende pattudega me tutvuse ajal hakkama saanud. Kas ma ütlen, et ei usalda neid? Ei ütle ju.

soovid

Kuid usaldamise küsimus on oluline uue inimesega tutvumise alguses. Siis käib küll puhas usalduse rajamise mäng. Alguses on tutvused ju õrnakesed, neist ei pruugi üldse asja saadagi, kui keegi usaldust ära ei suuda teenida. Kui sa oled inimest vaid kord näinud ja ta siis jätab kokkulepitud kohtumisele tulemata, on päris vähe lootust, et ma rohkem temaga kokku saada viitsin.

Räägitakse, et tutvumisel üritavad inimesed endast head muljet jätta. Et inimesed valetavad endale häid omadusi ja oskuseid juurde. Üritavad käituda kenamini, kui nad pikaajaliste tuttavatega käituvad. Valivad sõnu ja püüavad viisakad olla. Mu arust on see eriti rumal käitumine, sest kui sa teist inimest ei tunne, siis sa ju ka ei tea, millised inimesed talle meeldivad, seega sul pole andmeid, milliseks sa end valetama peaks. Sa lihtsalt valetad. Ma küll ei tea kedagi, kes otsiks uut sõpra, kes hästi valetada oskaks. Ei pea olema abivalmis ja väga viisakas, peaasi, et ei valetaks.

Ehk selleks, et sa saaksid hiljem juba sõbrunenuna minuga kohtumistele mitte tulla ja nõmedalt käituda, pead sa vähemalt alguses umbes aastakese mitte valetama ja teesklema. Ma saan valetamisest päris hästi aru.

Usaldus tuleb alguses välja teenida ja pärast on juba palju lihtsam. Muidugi, kui keegi saab suvalisel ajal hakkama eriti suure sigadusega, siis sigadus on alati sigadus. Usaldad või ei usalda, pole oluline. Sigadused vajavad klaarimist.

PS! Kirjutamine on ikka nii hea, ma päriselt ka kirjutamise ajal jõudsin uute mõteteni.

25 thoughts on “Sõpru ei peagi usaldama

  1. vanaiinlane 12. november 2016, 18:27 Reply

    Usaldus eeldab, et sul on teise tüübi munad peos😀
    ning muidugi näpp pepus ja pangakaardid ühes kingakarbis.
    Usaldus on alati garanteeritud veendumus või seda ei olegi.

    Usaldus ei ole sõprus ega siirus ega üldse emotsionaalne asi.
    Pank usaldab sind sulle kogulaenu andes, sest su mets on pandis.
    Usaldus on inimese elukogemustele põhinev kaine arvestus.

    Usaldus mandub harjumuseks ja ajab usaldusväärse suhte lõhki
    kui seda ei panda proovile väikeste igapäevaste nokkimistega
    nagu piiriületamised, vaidlusalusete saarte külastamine jms.
    igapäevased irriteerimised usaldusväärsuse testimiseks😀

    Like

    • Manjana 12. november 2016, 18:36 Reply

      sa kirjutad manipuleerimisest: munad peos, irriteerimised.

      ingliskeelse definitsiooni järgi on usaldus justnimelt emotsioon. see ei ole ju aisting, seega on emotsioon. ja emotsioonid ongi need, mida manipulaatorid enda tarbeks ära kasutavad.

      Like

      • vanaiinlane 12. november 2016, 19:43 Reply

        “Usalda, aga kontrolli” nagu sa tsiteerid klassikut.
        See ei kõla halvasti (nuhkivalt) vaid siin ongi need
        kaks poolt (emotsionaalne ja ratsionaalne) ühes lauses.

        Usaldus nagu paljud eesti keele sõnad on värvituks pestud:
        usalda parteid, rahvas usaldas võimu rahvasaadikutele jne…
        Usaldus, ka sõnana, on tühi häälitsus juba ammu.

        Like

  2. Liisu 12. november 2016, 19:21 Reply

    Minu jaoks on sõprade usaldamise puhul oluliseks kriteeriumiks see, et kas mul on tunne ja alus uskuda, et antud inimene ei teeks mulle meelega/teadlikult halba/haiget. Kui ma usun, et ei teeks (ja inimene on suutnud seda ka aja jooksul tõestada.. või siis mitte ümber lükata..), siis ma usaldan teda sõbrana. Kui ei usu, siis ei saa ka mingist sõprusest juttu olla.

    Like

    • Manjana 12. november 2016, 19:47 Reply

      mulle meeldivad inimesed, kes ei tee kunagi teistele teadlikult halba ja haiget, aga sõpradeks kõlbavad põnevamad tüübid ka😛

      Like

  3. Tühi 12. november 2016, 19:47 Reply

    Inimene kas on sõber või pole seda. “Sõbra usaldamine” kõlab nagu oleks olemas sõbrad, keda usaldad ja sõbrad, keda ei usalda. Rase ja natuke rase.
    Teine neist on mütoloogiline olend ju!

    Like

    • Manjana 12. november 2016, 19:48 Reply

      jah, nii ongi.

      Like

    • vanaiinlane 12. november 2016, 20:17 Reply

      Tyhi, tere tulemast uude normaalsusesse😀
      Jah, sõpru ei peagi usaldama, nagu Manjana ütles.
      Ma ei tea miks ta seda ütles, aga naelapea sai pihta.

      Miks kaks meessoost riigipead heast peast suudlevad
      avalikult kusjuures, kas nad on sõbrad, ei, pigem siiski
      vihaveanlased, aga sellega nad kinnitavad usaldust.

      Like

  4. R K 12. november 2016, 20:12 Reply

    Usaldus näitab pigem ehk sobivust. Sobivust mitmel tasandil. Kui X’i tõekspidamised sobivad/kattuvad Y’i tõekspidamistega, siis kisub vägisi sõpruseks ja sellega kaasneb ehk ka aja jooksul “usaldus” – lootus/eeldus, et teatud asjad/olukorrad lahenevad sellel suhtlustasandil ettearvataval viisil. Ilmselgelt kui teine pool siis neile ootustele ei vasta (petab lootusi/ootusi – usaldust), siis on draamat rohkem kui küll.
    Samas, mida oodatagi kui usaldus pannakse teisele inimesele?
    Ma isiklikult arvan, et “parim” viis oleks vahemees (teine inimene) välja jätta ja õppida usaldama elu. Sellega on sihik nö “peasüüdlasel”, mis/kes kogu kremplit kontrollib😀
    Ehk siis tüüpiline usalduse “kaotus” leiab aset, kui X teeb, midagi, mida Y temalt ei oota. Magab kellegi kolmandaga, valetab niisama, kasutab Y’t enda huvides ära selliselt, et Y’l on seetõttu probleeme.
    Samas, mis viib X’i nii kaugele, et ta astub “kokkulepitud” liivakastist välja/rikub usaldust? Elementaarne muutuv kõiksus. Soov areneda. Seda enam, et tihti me eeldame “liivakastide” piire vastavalt enda vaatenurgale ja see on ilmselgelt libe tee.
    Aga jah…mis asi see usaldus siis ikkagi on? On see lootus, et asjad lähevad nii nagu meile see parasjagu sobib või nii nagu meie asjade kulgu ette näeme? See oleks justnagu pealiskaudne usaldus.”Sügavam” usaldus oleks ehk see, et puudub ootus/lootus, mis on nii ehk naa mõistuse roosamanna, mil pole tõelise reaalsusega erilist pistmist.
    Ehk siis usaldades elu selle sügavamal tasandil ei peaks tekkima pettumust ega ka emotsioone. Iseasi muidugi, mis loom see “emotsioon” veel on. Äkki reaktsioon millegi/kellegi suhtes? Ehk siis kumb oli enne kas emotsioon või …. usaldus?🙂
    Päeva lõpuks taandub asi definitsioonile ja tõlgendamisele – üks põhjuseid, miks selle neetud usaldusega pidevalt inimestel jamasid on.
    Et Trump’i valijad usaldasid mehe pukki – kuna viimane rääkis, et kohe hakkab tema, esimese poliitikuna maailma jaaloos, hoolima kõigist üheaegselt ja kirssidega. Valijatel oli siiber senisest ja siis lootsidki, et ehk usaldades “teisenurga” mehi hakkab mannat sadama. Eks sama teema oli ju ka Obamaga. Lubati ju sõjad lõpetada ja ameerika töötud “sõjanoored”, kes olid sunnitud Iraagis kuulirahe all oma õppe- või majalaenusid lunastama, koheselt koju tuua. Sarnaselt Obamaga hakkas ka Trump enda valimislubadusi/usaldust sent-sendi haaval maha müüma🙂
    Ehk siis usaldus on üks pimeloom, kellega oleks parem mitte tegemist teha – või kui, siis juba koos saba ja sarvedega!

    Liked by 1 person

    • Manjana 12. november 2016, 20:46 Reply

      oo, respect! See on küll väga täppi jutt!

      Like

  5. vanaiinlane 12. november 2016, 21:07 Reply

    NIIIIIIIpikka juttu ei viiitsi keegi lugeda, siis
    mina, vabakutseline Manjana referent, tõlgin teile:

    1) Usaldusega (pane tähele USA eestikeelses sõnas) on
    tõlgendamiseks igasugu jamasid pidevalt ja jätkuvat.

    2) Inimest tänapäeva mõistes ei saa usaldada.
    Vaja on vahemeest Mangi, Nastja, Merylin jms.

    3) Definitsoonide küsimus: maailm võib põleda põrgutules,
    aga Trump helistab May’le, et anna mulle Kersti tel.nummer.

    Like

    • R K 12. november 2016, 21:33 Reply

      Just!
      …enne kui arugi saame oleme õdusalt 90ndate võro meeste 7 Vapra hiti – Kõnõtraat lainetel…ütleee mulle….oma …. nummer🙂
      (üritades võita Manjana blogi lugejate usaldust, tegin sedapuhku lühemalt)
      ps! dai pohh kui keegi minu usaldust peaks kuritarvitama…siis tuleb esialgu ühe jalaga Savisaar, siis kahejalgne Putin – õlgadel Kim Jong-un! Siis ei aita ei Nastja ega Mang…

      Like

      • Manjana 12. november 2016, 21:48 Reply

        ma ei võtaks vanaiinlase pihta ainuisikulist omandiõigust. talle meeldib erinevates blogides mõtteid väljendamas käia. ma üritan talle mitte vastata, või muidu läheb ta hullusti elevusse ja kommenteerib nii et maa must😀

        Like

        • vanaiinlane 12. november 2016, 22:01

          Missa pirtsustad? Me ei ole veel midagi kokku leppinid.

          Like

      • vanaiinlane 12. november 2016, 21:57 Reply

        See on nii äge, et meil on Võromaaga interntiühendus!
        olemas ja R.K. raisk ise kommimas olukorda kohapeal.
        Kuidagi hea ja soe tunne tekib kohe, et eestimmal ok!

        Like

  6. FIXX 12. november 2016, 23:30 Reply

    Asju võid usaldada, kui nad just rikki ei lähe. Niion ka inimestega, kas saad ise enda peale kindel olla kui tekib ahvatlus? Kas sa pole enda usaldust ise petnud? Usaldus ongi see asi mida saab petta 🙂 Inimesi saab usaldada ainut, siis kui neil pole konkureerivad huvisid. 🙂

    Like

    • Manjana 13. november 2016, 00:29 Reply

      enda peale kindel? ma tean, et teised võivad olla kindlad, et ma teen, mida ma luban. endale ma lubadusi ei jaota ja plaane mulle teha ei meeldi ja ma arvan, et ahvatlused on selleks, et neile järgi anda. neid, kes ahvatlustele järgi ei anna kutsutakse puritaanideks, nende elu on küll pikk aga jube igav.
      aga ahvatlus peab ikka päriselt ahvatlev olema, mingi jama pärast ma ka võimelda ei viitsi.

      Like

  7. w 13. november 2016, 00:10 Reply

    Tool? Tänapäeva majandus ja ühiskond püsivad üleval tänu tarbimisele e toodete lagunemisele, osta nõuka aegsed taburetid kirbuturult (või 1200.- € “eluaegse garantiiga”).

    Piim laual? See ei ole ju usalduse küsimus, see on igapäevane triviaalne asi, mille osas ei saa usaldusväärsuse üle kohut mõista – see läheb pigem kontrollfriikluse ja isikliku solvumise kategooriasse.

    Mul on küll inimesed, keda ma usaldan, aga neid on vähe ja reeglina ma tunnen neid enam kui dekaadi jagu. Piima lauale unustamine või 20 min hilinemine (kuigi nad alati teavitavad) mind ei huvita. Küll aga olen ma kindel, et kui ma nt Raplas kell 4 öösel hange jääks ja helistaks, siis juhul kui neil tel hääletu peal ei ole, tulevad nad kohale. Ma ise teen by default sama.

    E usaldus on ju tegelikult turvatunne, usk, kellesegi või millesegi ja selle ehitamine võtab aega. Aga ilma turvatundeta suudab elada vaid psühhopaat.

    Uued tuttavad ja valetamine – see on nö “gypsy teema” e müügimehed, aferistid jms pask, terve talupojamõistus vast ei pane uut tuttavat ja usaldust samasse lausesse.

    Like

    • Manjana 13. november 2016, 00:25 Reply

      jeeh, oleme ikka jah, täiesti erinevad. aga sa tundud inimesena, keda saaks usaldada. Nii usaldada, nagu sa oma kommentaaris kirjutad. Aga, jah, sõbraks saamise protsess oleks ülipikk.

      Like

      • w 13. november 2016, 01:30 Reply

        Sinu blogi on üks väheseid, mida ma ikka veel viitsin kommenteerida, sest jah, me oleme erinevad, aga sa oled “ajaga aru pähe võtnud” – kunagi oli sinuga rääkimine nagu grammofoniga vestlemine ja ei tea, olid see sina v lgp riigikoguja, kes mind koguni blokkida ähvardas. Liiga laisk olen, et otsida. Sa oled huvitav ja dünaamiline ajas muutuv subjekt.

        Ja jah, ma ei laseks ka sinul öösel kusagil hange kõngeda, kui sul paremaid sõpru ei ole, siis võin isegi nr-i anda.

        Like

        • Manjana 13. november 2016, 14:07

          nii ahvatlev pakkumine! ära avalikult siia numbrit pane, saada mu e-mailile, kontaktides on. äkki mul tõesti läheb üks kord vaja ja siis polegi.

          kuigi mu sõbrad teavad, et kui ma ööseks välja lähen, siis ma telefoni kaasa ei võta. ei võta, sest tavaliselt ei ole öösiti telefoni õues vaja. ainult pildistamiseks kasutan, kui on kaasas. loodetavasti ka tulevikus ei teki vajadust.

          ma arvan, et mul on head sõbrad ja tuleksid appi, kui vajadus tekiks.

          Like

  8. FIXX 13. november 2016, 14:49 Reply

    Võib ka nii olla, et sõpradele sa andestad rohkem, sest tead nende käitumisest enam ja oled sellega juba arvestanud ja nende teod pole sulle üllatauseks.Sa ei pane ju sõpra kes ei oska joonistad endast akti maali tegema, sest sa ei usalda tema neid omadusi, aga kui keegi tundmatu kiidab et on jube hea kunstnik ja pärast tulemus ei meeldi sulle ja see info levib kõikjale on jama kuubis.Sõbra omadus on see, et ta ei reeda sind isegi, siis kui oled ise midagi korraldanud.Nii, et sõpru ei peagi usaldama, sest nad usaldavad sind ja milleks tarbetult energiat raisata🙂

    Liked by 1 person

  9. vanaiinlane 13. november 2016, 20:39 Reply

    Nii, mida me siis ööpäeva jooksul õppinud oleme?
    Olles ära proovinud kõik muu, tehakse õigeid asju?

    Usaldus on asi, mille üle hakatakse mõtlema…
    alles väga küpses eas, siis kui kõik vitsad…
    väga valusalt isiku tsellut vorminud on.

    Ainult noored usaldavad kedagi või midagi,
    jäägitult, eranditeta, emotsionaalselt, sest
    Vana (seal üleval) on asja feromonaalselt progenud.

    Küpsemas eas see hormoonide ja feromoonide mõju kaob,
    isegi Vana ei osanud ette näha, et külv nii vanaks elab.

    Vaata ennast peeglist ja ütle: “Ma usaldan sind”
    ning ürita seejärel kempsust lahkuda naerma purskamata😀

    Liked by 1 person

  10. Madgirl 14. november 2016, 01:08 Reply

    Sellepärast olen mina elu jooksul usaldanud väga üksikuid inimesi kui üldse. Vähemalt nii on mulle meeldinud mõelda. Aga elu on näidanud, et kui keegi sind ootamatusega tabab ja haiget teeb, siis see on näidanud, et sa oled ikka seda inimest nii palju usaldanud, et sa oled arvanud, et tema nii ei teeks. Ja siis avastadki, et see usaldamine on kuidagi alateadlikult tulnud. Selles suhtes, et sa ei saa kunagi kindel olla, milleks inimesed su ümber võimelised on. Aga olla kogu aeg valmis kõige halvimaks, niimoodi on ka raske elada ja mingeid lähisuhteid luua.

    Liked by 1 person

  11. […] 15 – Minevikumälestus Päev 16 – Millised inimesed mulle meeldivad Päev 17 – Lemmikriietus Päev 18 – Mis on usaldus Päev 19 – Kui ma saaksin ühe päeva olla mees Päev 20 – Milline on hea nali – jäi […]

    Like

Soovin lisada:

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: