Me kõik oleme natuke aspid

Kahe eelmise postitusega seoses meenus, et tegelikult ei ole emotsionaalne külmus alati vaid elu jooksul karmide kogemustega omandatud, vaid tihtipeale on see kaasasündinud. Ma tahan rääkida autismi spektri ühest vormist. Raskematel juhtudel segab ebatavaline sotsiaalne käitumine inimestel elamist – kui on tegemist väga tugevalt väljenduva autismiga. Kuid autismil on ka kergemaid vorme, nagu näiteks aspergeri sündroom ehk aspi, mille erinevaid näitajaid esineb enamustel inimestel ja see ei sega neil elamist. Tihtipeale hoopis vastupidi – aitab inimestel edukaks saada, kuna edukuseks on vaja teistest paremat süvenemisvõimet ja järjepidevust.

Ma ei tea, kui hästi mu lugejad on aspiga kursis, kuid mina hakkasin selle vastu huvi tundma alles paar aastat tagasi. Mulle pakkus aspi huvi, kuna ma sain teada, et mõnedel inimesetel, kes käisid tihtipeale minu kodukõrtsis, kus on kombeks kõigil omavahel sõbralikult läbi saada, on aspergeri sündroom. Ma isegi ei mäleta, kes mulle seda ütles, aga see lahendas minu jaoks ära küsimuse, miks need inimesed mulle kohati närvidele käisid. Ja kui ma sain teada, milles küsimus, langes probleem ära ja ma sain nendega edasi täiesti tavaliselt suhelda. Nende pisut kummaline käitumine ei ärritanud mind enam. Mida nad erilist tegid? Peaasjalikult on neil komme pidada ülipikke monolooge neile meeldival teemal ja neil on täiesti ükstaspuha, et see teema kedagi ümbritsevatest ei huvita. Kuna ma ei jõudnud pikalt kuulata ja tõusin peale esimest 20 minutit lihtsalt püsti ja kõndisin minema, nad solvusid.

Noh, kas tunnete mõnda inimest, kes selliseid monolooge peab? Aga see ei pruugi veel aspi olla. Ingliskeelne viki seletab aspi omadusi nii: neil on raskusi inimestevahelistes suhetes ja mitteverbaalses suhtlemises, millega kaasnevad piiratud ja korduvad käitumismudelid ja huvid. Nad võivad olla pisut füüsiliselt kohmakad ja kummalise keelekasutusega. Aspi on kaasasündinud, ega kao kuskile.

Mida tähendab “raskused suhtlemises”? Selle järgi võiks oletada, et enamus eestlaseid on aspid? Kuid aspidel on see kaasa sündinud ja nad ei suudagi teistmoodi suhtlema õppida. Seal kirjutatakse, et aspid on suhtlemisel aktiivsed, aga imelikud. Mõned neist ei taha üldse teistega suhelda. Mõni neist on nõus suhtlema ainult nende inimestega, kes talle meeldivad. Mõni kasutab aegajalt vaikimise taktikat. Imelik käitumine on seoses sellega, et neil on keeruline mõista sotsiaalseid norme ja aru saada, mida teised oma näoilmete ja kehakeelega ütlevad.

Kusjuures kõige suurem takistus sotsiaalsete normide täitmisel, on neil, minuarust, see, et nad ei oska valetada. Siin kohal läheb valetamise alla ka oskus õigel kohal vait olla ja mitte asju välja öelda ja rääkida. Tihtipeale öeldakse inimeste kohta, kes ei suuda sotsiaalseid norme jälgida, et nad on lapsesuud. Ütlevad välja kõik, mis pähe torkab. Siinkohal ongi neil ülisuur vahe nende inimestega, kes on emotsionaalse tundlikkuse elu jooksul kaotanud. Nood valetavad iga kord kui neile tundub, et oleks vaja. Aspi ei oska valetada. Kuid mõni aspi oskab manipuleerida. Teiste inimestega manipuleerimiseks on vaja kehva empaatiavõimet.

Kusjuures – inimested, kel on aspi, ei pruugi seda üldse ise teada, kuigi teised inimesed ümberringi teavad. Ja ma tuletan meelde, et nad ei ole keskmisest rumalamad, tavaliselt on nad hoopis targemad, neil on väga hea jälgimisvõime ja faktimälu. Nagu ma alguses mainisin, siis mul on mõningaid aspi tuttavaid ja ma tean juba paar aastat, et nad on aspid.

Sel suvel tuli mul ühe sellise tuttavaga juttu aspergeri sündroomist. Ta on sümpaatne umbes 40-aastane meesterahvas, kes aegajalt üritab teisi surnuks rääkida. Lisaks meeldib talle rääkida milliseid kuulsaid inimesi ta kõik tunneb ja kui mõni kuulsus meie kõrtsi siseneb, siis mõnikord teatab liiga purjus aspi kõva häälega kuulsuse nime ja millega ta kuulsaks on saanud. Ja mu tuttav aspi rääkis mulle sel suvel, et ta sai just teada, et ta on aspi. Ja et ta naine on aspi ja lapsed ka. Ta oli oma teadmisega pisut kurvavõitu. Ma lohutasin teda, et pole hullu, et kõik on tsuti aspid ja kuna ma olen ka ise pisut, siis teatasin siiralt, et ma teadsin juba ammu, et sa oled ja mulle väga meeldib su siiras olek. Mille peale ta siis üritas end välja vabanda, et pole ta nii siiras midagi, et ta oskab inimestega päris hästi manipuleerida.

Aga miks ma selle postituse tegin? Sest äkki on teie seltskonnas ka keegi, kes käib närvidele oma jubepikkade ja tarkade juttudega mingil pisut igaval teemal. Keegi, kes armastab kiidelda, milliseid kuulsaid inimesi ta tunneb. Keegi, kes kunagi ei valeta ja võib su saladused süüdimatult välja rääkida. Või lihtsalt keegi, kes võõrastega üldse ei räägi. Ei ole vaja tema peale närvi minna, ta on väga abivalmis inimene ja ta ei valeta sulle kunagi. Ta küll ei saa aru, mida sa tunned, aga mis siis, ta ei saa sinna ka midagi parata. Ta ei ole kunagi pahatahtlik.

tanav

See on täiesti suvaline pilt. Ma ei oskanud midagi sobivamat oma jutu juurde otsida.

Advertisements

Tagged:

20 thoughts on “Me kõik oleme natuke aspid

  1. väga väga naine 16. jaanuar 2017, 14:07

    Igaks juhuks ütlen: asperger olemine ei tähenda empaatiavõimetust.
    Nt siin on kirjas: https://aspiyhing.wordpress.com/mis-on-autism-mis-on-aspergeri-sundroom/#emp

    Liked by 1 person

    • Manjana 16. jaanuar 2017, 14:10

      seal blogis on empaatiavõime aetud segamini heatahtlikkusega. empaatiavõime tähendab võimet mõista ja õigesti reageerida teiste emotsioonidele. seal räägitakse, et nad ei tea, millal ja kuidas oma empaatiavõimet väljendada ja et nad arvavad, et tavalised inimesed on oma emotsioonidega ebaratsionaalsed ja hirmutavad.

      Like

      • mtyeay 17. jaanuar 2017, 19:29

        Kindlasti ei ole ma seal EAÜ kodulehel segi ajanud empaatiavõimet heatahtlikkusega, see on vale tõlgendus. Võibolla kuskil defineeritakse empaatiavõimet võimena teistele “õigesti reageerida”, kuid sellise definitsiooniga ei saa kindlasti nõus olla. Normidele vastavalt reageerimine käib ikka pigem suhtlemisoskuse kui empaatiavõime alla. Aspergeri sündroom on tihedalt seotud peamiselt sensoorse ülitundlikkusega, mis tähendab, et teiste emotsioone ja hoiakuid tuntakse sageli väga vahetult justnagu enda omadena, nii et see tekitab suurt stressi ja suhtlemisraskuseid. St, aspidel tekib sellistel põhjustel kergemini stress, ja kui sul on suure stressi tõttu juba halb, siis ei suuda tõesti palju tähelepanu pöörata teiste emotsioonide tajumisele, vaid pead tegelema enda tasakaalustamisega. Aga kui kõik on ok ja ei ole häirivaid tegureid, siis kehtivad aspide kohta väga paljud asjad, mida räägitakse ka nn. “empaatide” kohta. St, on päris suur sisuline kattuvus nende mõistete (asperger, empaat) vahel. Eks aspergereid on ka väga erinevaid ja mõni on loonud enda ümber justnagu paksu kaitsekihi ja on pidevas kaitseseisundis ja neil võibolla tõesti väga palju ei ole neid empaatilisi hetki.

        Liked by 1 person

        • Manjana 17. jaanuar 2017, 20:22

          Aitäh vastuse eest!

          Siin kommentaarides väitsid kaks ema, kelle lastel on asperger, et aspergeri sündroomiga inimesed oskavad küll valetada, kui neil vaja on. Kuidas Teie arvate? See on ju õige, et nad ei suuda tõde välja rääkimata olla kohtades, kus ei peaks kõike välja rääkima?

          Like

        • väga väga naine 18. jaanuar 2017, 00:36

          Muidugi oskame me valetada =)
          Lihtsalt sotsiaalsete normide täitmine on PINGUTUS ja ei tule loomulikult. Kui end lõdvemaks lasta, on tulemus see “kohatu käitumine”.
          Mina nt olen end eluaeg meeletult piiranud, et normaalne paista, lihtsalt vahel ei jaksanud. Ja nüüd enam ei üritagi. Mul on lausa rõõm hoiakust “teen, mida tahan, ja kuradile, mida teised ootavad!”

          Like

        • Manjana 18. jaanuar 2017, 13:04

          sinu puhu, VVN, ma küll pole aspit märganud :O kas keegi on sul seda diagnoosinud? sul pole, mu arvates, ühtegi neist tunnustest, mida ma siin postituses kirjeldan. sa oled ju terve elu üritanud nii elada ja käituda, nagu teiselt sult ootavad, see, et sa ootuseid suures plaanis pisut valesti mõistad, on tavaline. kõigiga juhtub. aspid suures plaanis teavad, mida neilt oodatakse, neil on pigem suhtlemisel detailidega probleemid.

          mulle oled sa alati väga normaalne paistnud. mu tuttavatel aspidel pole madala enesehinnanguga küll mingit kokkupuudet, kuna nad on mingil erialal kõik teistest inimestest paremad.

          Like

        • väga väga naine 18. jaanuar 2017, 21:40

          Mul on “jooned”, olen selline subkliiniline variant. Jah, ka psühhiaatri meelest.

          Like

  2. väga väga naine 16. jaanuar 2017, 14:54

    Empaatia on võime panna end teise positsiooni ja tunda, nagu tema võiks ses olukorras tunda. Kaastunde eeltingimus nt, sest kui sa ei tunneta, et seda või toda tajuda on inimesele valus ning valu on VALUS, ongi käes psühhopaatiline inimene. http://www.eki.ee/dict/ekss/index.cgi?Q=empaatia&F=M

    Like

    • Manjana 16. jaanuar 2017, 15:44

      huvitav, sa andsid lingi empaatia definitsioonile, aga ise kirjutasid kommentaariks definitsiooni, mis lingil antud definitsiooniga vaid vähesel määral kattub.

      võime teiste inimeste emotsioone tunda, on päris haruldane oskus ja see on väga vähestel, neid inimesi kustutakse ülitundlikeks.

      enamus inimesi saab teiste inimeste emotsioonidest ja tunnetest aru läbi mitteverbaalsete märkide ja öeldud sõnade. empaatiline inimene saab aru teiste inimeste erinevatest emotsioonidest, mitte ainult väga tugevatest negatiivsetest emotsioonidest. ja lisaks ta reageerib neile märkidele nii, nagu teine inimene ootab, kuna nii on kombeks ja viisakas.

      psühhopaat ei saa ka aru, miks teised inimesed rõõmustavad tema jaoks tühiste asjade üle; kardavad asju, mida tema ei karda; naudivad tegevusi, mis temale ei meeldi. teda ajavad need asjad tihtipeale hoopis vihaseks.

      Like

      • väga väga naine 16. jaanuar 2017, 17:51

        Ma mõtsin, et “osadustunne” ongi see, et tema on ka mina, tunneb samamoodi.

        Like

        • Manjana 16. jaanuar 2017, 22:42

          see “osadustunne” on seletava sõnaraamatu tarbeks ikka väga segane sõna 🙂

          Like

  3. Morgie 16. jaanuar 2017, 17:40

    Autismi SPEKTER, mitte spektrum. Sellist sõna, nagu spektrum, pole Eesti keeles olemas.
    Räägitakse autismispektri häiretest, kuna võimalike tunnuste valik on väga lai ja mitte eriti selgepiiriline. Peamine märksõna on sotsiaalne kohmakas – omadus, mida psühhopaadile küll omistada ei saa.

    Like

    • Morgie 16. jaanuar 2017, 18:32

      Nüüd tegin ise trükivea – sotsiaalne kohmakus, mitte sotsiaalne kohmakas. Krdi telefoni autokorrekt.

      Like

    • Morgie 16. jaanuar 2017, 18:58

      “Aspid” on rahvapärane ja mõttetult personifitseeritud mugandus sõnast “Aspergeri sündroom” – st algne termin tähistas häireid ja ei olnud isikut märgistav. Viimasel ajal ei taheta seda terminit enam ametlikult eriti kasutada, kuna autismispektri häired kujutavad endast niikuinii laia spektrit, seega ei peaks olema vajalik seal ühe spektriosa eraldi väljatoomine.

      Empaatiavõime ümber spekuleerimine toimub üpris hallil alal. Iseenesest tõesti peaks empaatiavõime tähendama lihtsalt võimet teise inimese tundeid mõista ja tõlgendada, aga kuna empaatiat väga tihti vastandatakse sadismile ja kahjurõõmule, siis kipub sellele tavakeeles siiski jääma natuke emotsionaalsem varjund.

      Igatahes peetakse autismispektri häirete kõige tüüpilisemaks sümptomiks just seda, kui inimesel on teiste tunnete automaatse või alateadliku tõlgendamisega ja selle järgi sotsiaalselt vastuvõetava või ootuspärase käitumisviisi valimisega raskusi. Vanasti loeti neid inimesi lihtsalt veidrikeks või mühakateks.

      Like

      • mtyeay 18. jaanuar 2017, 13:23

        Autismi kõige tüüpilisem sümptom on pigem suhtlemisraskused ja suhtlemisoskuste vähesus. See, et suhtlemisraskused on autistide puhul seotud teiste inimeste tunnete vale tõlgendamisega, see on vale arusaam. Suhtlemisraskused on peamiselt seotud autistide ülitundlikkuse, teistmoodi aju ja neuroloogiaga ja sellest tingitud teistsuguse elukogemusega (näiteks ei ole suhtlemisoskuse omandamine lapsepõlves liigse stressi või vanematepoolse hooletussejätmise vms asjade tõttu toimunud piisaval määral ja suur osa elust on kogetud teistepoolset sotsiaalset isoleerimist, mis ei ole lasknud suhtlemisoskustel areneda ja ei ole samuti lasknud suhtlemisel kujuneda turvatundel ja spontaansusel – kuna autistid tajuvad teravalt seda “veidrikuks” või “friigiks” nimetamise või arvamise vms siltide taga peituvat negatiivset, üleolevat, naeruvääristavat jne hoiakut).

        Like

        • Manjana 18. jaanuar 2017, 13:48

          kusjuures kõik need probleemid on ka inimestel, kel ei ole aspergeri sündroomi. need ongi väga inimlikud probleemid. kuigi need ilmnevad pigem siis, kui inimesed on depressioonis või muidu stressis. tüüpiline täiskasvanud eestlane pole peaaegu mitte kunagi spontaanne ja tunneb aegajalt, et teda kiputakse sotsiaalselt isoleerima ja teeb seda ka ise, kuna tüüpiline eestlane ei ole eriti osav suhtleja. väga suur hulk tavalisi täiskasvanud eestlaseid ei oma empaatiatunnet ja seepärast on nad teiste vastu ebaviisakad ja mühakad, rääkimata sellest, et nad oskaksid reageerida, kui keegi on rõõmus ja õnnelik.

          Like

    • Manjana 16. jaanuar 2017, 22:46

      jah, psühhopaat ei püüagi viisakalt suhelda, teda ei huvita. pigem vastupidi – ta üritab teiste viisakas olemist enda tarbeks ära kasutada.

      aspergeri sündroomiga inimene tahaks küll sujuvalt suhelda, aga tal ei tule välja.

      Like

  4. Morgie 16. jaanuar 2017, 19:15

    No ma ei saa, pean kahte asja veel ütlema. Esiteks, sa väidad, et Aspergeri sündroom on kaasa sündinud ega kao kusagile. Kaasa sündinud – pms õige, aga see “ega kao kusagile” jätab natuke vale mulje. Autismihäirete spekter võib elu jooksul muutuda, sellega on võimalik kohaneda ja õppida toime tulema, seda teiseks, aga esiteks see võib ka lihtsalt ise muutuda, st tunnuste valik võib nihkuda spektri ühest osast teise.
    Teiseks ütled sa ” Aspi ei oska valetada. Kuid aspi oskab manipuleerida. Teiste inimestega manipuleerimiseks on vaja emotsionaalset külmust teiste suhtes.” – kaks väidet valed. Autismispektri häirega inimestest mõnedki võivad valetama õppida ja teiseks – emotsionaalne külmus pole nüüd asi, mida peaks autismispektri häiretega inimestele omistama. Näed nüüd, sa paned ise ka samasse patta empaatiavõime puudulikkuse ja emotsionaalse külmuse. Nii ei peaks tegema.
    Emotsionaalselt külm inimene peaks olema nagu väike marurahulik ja loogiline robot, temaga peaks ju kõik väga lihtne ja loogiline olema, aga autismihäirega inimesed pole sugugi sellised.
    Kas autismihäirega inimesed oskavad teistega manipuleerida? Valetamine on üks manipuleerimise liike, nii et ilmselt oskavad niivõrd-kuivõrd. Iseloomud on neil kõigil erinevad ja kõiki sama lauaga lüüa ei ole mõtet.

    Like

    • Manjana 16. jaanuar 2017, 21:29

      Tänud täienduste eest! Me oleme kunagi varem sinuga sarnastel teemadel rääkinud ja siis ma olin ülirumal.

      See emotsionaalne külmus on jah vale väljend, sest nad on sama emotsionaalsed kui tavalised inimesed ja tihtipeale rohkemgi. Ma parandan selle ära.

      Mina nimetan manipuleerimiseks seda kui teisi pannakse omi soove täitma, selleks ei pea tingimata valetama. Manipuleerimisel kasutatakse lihtsalt ära inimeste heasoovlikust.

      Ma ütlesin, et autismihäire ei kao lõplikult ära, ma ei öelnud, et see ei muutu ja et sellega pole võimelik elada.

      Like

  5. Kata 16. jaanuar 2017, 21:01

    Vastab mu tütre kirjeldusele küll. Tal see ka diagnoositud, mitte ainult miski minu arvamus. Huvitav tegelane tõesti väikesest peale, aga oma eluga tuleb täiesti kenasti toime, kuigi teistel võib temaga raskusi olla. Valetada oskab küll kui endal vaja, samas kunagi ei tea, mis avaldusega seltskonnas lagedale tuleb. Ning need lõputud monoloogid ….

    Like

Kommenteerimine on suletud.

%d bloggers like this: