Närvid läbi nagu politseikoeral

Ma ei tea, miks politseikoeral peaksid närvid läbi olema. Aga on selline väljend või pole? Igatahes meeldib eestlastele blogida, kui nendega on midagi halvasti ja tundub, et nüüd on midagi minuga ka viltu. Mina olen sedatüüpi optimist, et ma ei saa täpselt aru, kas mul on halvasti või mitte, sest enesekaitsemehhanism funktsioneerib ja on aastatega end nii viisakaks lihvinud, et ma kujutan end igat-pidi töökorras olevana (mitte et ma pidevalt tööd teha rabaks, pigem vastupidi). Alles hiljem avastan, et tol perioodil pidin ma ikka suure pinge all elama, kui ma niimoodi käitusin või nii koledaid haiguseid endale külge hankisin.

Praegu tundub mulle ka, et kõik on väga hästi, mingeid muresid nagu ei oleks, kuskilt ükski kont, lihas ega kehaosa ei valuta, kõht on täis. Kuid täna peeglisse vaadates sain teada, et silmanärvi tõmblemine on füüsiliselt nähtav. Ma olen juba mitmel nädalal tundnud, et ühe silma närv tõmbleb. Ma arvasin, et ma ainult tunnen seda ning väljast pole midagi näha, aga täna vaatasin peeglisse ja nägin, et ma teadsin valesti. Vasaku silma all toimus väga hästi nähtav kummaline liikumine. Lihtsalt keset silmaalust üks paarimillimeetrine lihas liikus edasi-tagasi. Kiirelt. Väga imelikult. Ma pole sellist imelikku asja varem ei endal ega kellelgi teisel näinud. Ma vanasti teadsin, et kui mul on tunne, et silma juures midagi tõmbleb, siis pole seda päriselt näha.

Ma saan aru, et see on täiesti tühine probleem. Eriti arvestades seda, et too tõmblus kestis vaid viis minutit ja täna rohkem pole olnud. Ja et muidu on nagu kõik väga hästi. Aga miks see lihas ikka niiviisi imelikult tõmbles? Kas ma tegelen jälle enesepettusega ja tegelikult mind häirivad mingid küsimused, mida ma arvan, et ei peaks häirima. Ma isegi ei mõtle ühelegi mureküsimusele. Mu mõtted on täiesti tavalised, ehk siis mõte jookseb suvalistel radadel analüüsides minevikus toimunud tavalisi sündmuseid ja unistades ettepoole asjadest, mida ei pruugi juhtuda ja väga suur aeg läheb eluolulisele mõttele “mida järgmisena põske võiks pista?”

Teine näitaja, et mul on mingi varjatud mure, on see, et ma hakkan köögis pliiti ja külmkappi küürima. Pliit on juba puhas, külmkapi küürimine on pooleli. Kuidas saaks endast nii hästi aru, et ma ei peaks mingite imelike tundemärkide järgi oletama, et midagi on vist viltu? Arvestades seda, et vanasti ma mõistsin oma seisundeid nii halvasti, et suutsin tänu lahendamata probleemidele kroonilisi valusid hankida, siis on edasiminek märgatav, aga ikkagi. Ma tahaks teada millist probleemi ma enda eest varjan.

vosas

Käisin nädalavahetusel võsas ehk mina tagantpoolt.

Advertisements

3 thoughts on “Närvid läbi nagu politseikoeral

  1. FIXX 25. jaanuar 2017, 21:44

    Sul vitamiinid võtmata, äkki?

    Meeldib

    • Manjana 25. jaanuar 2017, 22:11

      ilusti kõik võetud.

      Meeldib

  2. vanaiinlane 27. jaanuar 2017, 22:27

    Politseikoerad on belglased
    ja nad ongi tähelepanelikud,
    neil ei ole närvid läbi 😀
    nad on lihtsalt kõikenägevad!

    Aga selg ja võsa ja inimene läheb…
    eks see on eesti märk, mets ja raba.
    Kui ei ole eesmärki nagu politseikoeral,
    siis minnakse ikka sohu rappa rahu otsima.

    Ometigi see ei ole närvid läbi inimese tekst,
    nagu N.Raud oma postituses, et see on mu viimane.
    see on rahulik konstanteering – ma käin alla…

    Meeldib

Kommenteerimine on suletud.

%d bloggers like this: