Kirjutan, järelikult olen loll

Kõik mu lugejad said kohe aru, et pealkirjas ma parafraseerisin Descartese
“cogito, ergo sum”-i. Eksju? Ma tean, et saite aru, sest kuidas on üldse võimalik osata mõelda, kirjutada ja lugeda ning olla sealjuures loll? Või olla minu blogi lugeja ja mitte mõista, millele ma pealkirjaga vihjata tahtsin. Aga tuleb välja, et on võimalik. Ma sain täna teada, et blogimine on alaväärtuslik tegevus, mida peaks uute tuttavate eest varjama ja sellest tundest vabanemiseks läheb palju aega. Ma olen uutele tuttavatele alati maininud, et ma blogin. Neile tuttavatele, kes mulle meeldivad ja ma arvan, et nad tahaksid minu mõtteid lugeda.

Ma nädala alguses arvasin, et noorblogijad teevad niisama nalja. Merje ju alati võimendab kõik asjad mitmekordseks, et lugejal huvitav oleks. Kas keegi blogija hakkas teda lugedes ennast idioodiks pidama? Mitmed blogijad hoopis leidsid, et nüüd on hea teema, millest kirjutada. Aga nende postitused ei pannud mind kirjutama, sest ma kirjutan siis, kui mul tuju tuleb. Mul pole vaja iga päev postitada, et klikinumber kasvaks. Mu laiskus on suurem kui mu ego. Kuigi mulle meeldivad suured numbrid küll, aga nii suuri numbreid nagu Mallukal, ma kardan. Ma tahan rahulikult ilma fännklubi ja heiteriteta blogida. Rahulikult.

Jah, leib maksab umbes 50 senti, aga mulle ei too blogimine ühtegi eurot sisse. Kui ma oleks pudelikorjaja, siis ma võiksin küll öelda, et saan selle tööga leiva lauale, sest ma loodan, et need pudelid ma ikka leiaks, mille eest 50 senti saaks. Kas see siis tähendab, et blogimine on kuidagi halvem tegevus kui pudelikorjamine, et leiba ei anna? Õnneks ei küsi ka. Leiba ei küsi.

Ma jõudsin natuke aega tagasi teadmisele, et ma vist blogin osaliselt seepärast, et mulle meeldib teisi õpetada. Ma olen edev tüüp ja lisaks ma arvan, et ma tean igasuguseid asju ja neid teadmiseid peaks teistele ka edasi andma. Eriti neid teadmiseid, mida ma eriti ei tea. No ja blogi on selleks sobiv meedium, sest ma saan teisi õpetada ilma diivanilt tõusmata ja hulga inimestega samas ruumis viibimata. Laps, põrguline, ei taha, et ma teda õpetama kipun. Ta teab ise juba igasuguseid asju.

See postitus tuli pisut totakas. Lugemiseks kulutatud ajaga oleksite võinud midagi asjalikumat teha. Aknast välja vaadata näiteks. See meeldib mulle ka. Vaatamine meeldib.

vares

Vares pidavat tark lind olema, kuigi ta ei oska ei kirjutada ega lugeda. Õnneks ei oska ta ka oskuste puudumise või olemasolu pärast põdeda. Mittepõdemine on hea ja võiks tulla vanusega. Kui ei tule, tulevad tabletid.

Advertisements

Tagged:

11 thoughts on “Kirjutan, järelikult olen loll

  1. Haldjapiiga 19. veebruar 2017, 21:13

    Ma pole enam kunagi nii tark, kui ma olin keskkooli lõpus.
    Aknast ei näe midagi, õues on pime ja pealegi. Mina käisin täna õues! Poes ja kuuris. Õues on nii libe, et ohutum on toas blogisid lugeda, näiteks.

    Meeldib

    • Manjana 19. veebruar 2017, 21:36

      mingis vanuses läheb see keskkoolilõpuaegse tarkusehunniku imetletav suurus meelest ära ja hakkab tunduma, et lisaks kogunenud elu- ja ülikoolitarkus on veel lahedamad. aga ma tean, mida sa mõtled, mul laps lõpetab kohe gümnaasiumi ja ta teab ikka jubedal hulgal erinevaid asju.

      ma käisin ka täna õues, sest poes. mul kuuri ei ole 🙂

      Meeldib

  2. Pipi 19. veebruar 2017, 22:18

    Varese pilt hea! Noka vahel ID kaart?

    Meeldib

    • Manjana 19. veebruar 2017, 22:51

      ma ei tea täpselt, mis nokas on. valge kirjadega karp, aga pilt sai liiga udune, et saaks aru, mis karbile on kirjutatud.

      Meeldib

  3. Klari 19. veebruar 2017, 22:28

    Ma pole küll iialgi ühelegi inimesele julgenud öelda, et ma blogin. Arvestades, et ma olen bloginud juba üle 15 aasta, siis paneb küll mõtlema, et miks ma küll nii kaua nii piinlikkusttekitava asjaga tegelen. Muide, 15 aastat tagasi oli “blogija” nagu mingi sõimusõna. Need olid nagu… mingid hipsterid. Ükski enesest lugupidav veebipäeviku kirjutaja ei tahtnud endale blogija tiitlit saada.

    Meeldib

    • Manjana 19. veebruar 2017, 22:48

      ma blogin alates 2005, kui eestis blogimine suht algas ja ma üldse ei tea, et see oleks kunagi sõimusõna olnud. peeter marvet ja igasugused it-gurud blogisid siis ju. arvutitest jms. eraelust ja lastest ja kosmeetikast kirjutajaid ma siis ei teadnudki. Daki oli piisavalt eraeluline juba, aga ta oli jube noor ka. selliseid blogiauhindade jagamisele asja ei olnud, seal olid peamiselt patsiga poistest blogijad. äkki noored tüdrukud ei tahtnud it-nohikutega koos olla vms?
      Ajaveebnik oli ikka eriti imelik sõna, mis siis leiutati.

      Muideks, su blogis on arhiivi esimene aasta 2006, mis oli 11 aastat tagasi 🙂

      kas hipster on sõimusõna? mulle peamiselt hipsterid meeldivadki.

      Liked by 1 person

      • Klari 19. veebruar 2017, 22:56

        No jaa. ma räägin aastatest 2001-2002, mil mul seda blogi veel ei olnud ja ma hoopis teistest keskkondades kirjutasin. siis olid ikka kõik asjad teistmoodi. siis peeti veebipäevikuid Diarylandi ja Livejournali jms platvormidel ja nö. avalikud “elublogid” olid küll olemas, aga neid peeti vähe veidraks.

        Meeldib

        • Manjana 19. veebruar 2017, 23:52

          mul oli kodulehekülg 😛

          Meeldib

  4. vanaiinlane 20. veebruar 2017, 23:11

    Manjana on Majakovski
    Hvostov on Hvostojevski
    Ma olen seda alati teadnud,
    et need inimesed elavad koos minuga.

    Meeldib

  5. killuke 23. veebruar 2017, 16:25

    Paistab, et ma olen kuidagi sellisest tarkusest täiesti mööda kõndinud 🙂 Mul oli alguses ka kodulehekülg, et lähedased ja sõbrad Eestis ikka minu tegemistega kursis oleks. 2006 hakkasin blogi pidama, sest tundus kuidagi lihtsam. Võtsin igatsorti otsingumootoritest maha, luku taha ei pannud. Sest oleks mõnele vanemale lugejale probleemi tekitanud 🙂 Nii ma siis vaikselt toimetasin. Olen samas just alguses saanud truid lugejaid, kellest enamust päriselus pole näinudki. Aga kelle puhul tekib alati hea soe tunne. Pean ütlema, et praeguse aja (Eesti?) blogistajad teevad kogu asjast minu meelest liiga suure numbri ja tekitavad pseudoprobleeme. Kuidagi lihtsam ja mõnusam ja rahulikum oli varem (rohi oli ka rohelisem, taevas sinise, talv lumerohke jne). Äkki ma muidugi ei lugenud neid, kes põdesid blogipidamise üle 🙂 Nüüd olen ka väga valiv, mida loen (võiks ju rohkem, aga ajast hakkab kahju, tegin mõnda aega tagasi suurpuhastuse selles isas). Sinu oma loen kindlasti, aga sorry… nn populaarsed blogid jätavad mind enamuses külmaks. Ma tean, millest räägin, sest olen proovinud neid varem jälgida 😉

    Liked by 1 person

    • Manjana 23. veebruar 2017, 16:54

      Blogimises oligi vanasti rohi rohelisem, siis kui asju ja raha selle eest ei saanud. Raha on paremaidki asju ära rikkunud.

      Meeldib

Kommenteerimine on suletud.

%d bloggers like this: