Hüpnoos – hea või halb?

Pühapäeval näidati telkus eesti hüpnotisööri Maris Saarega tehtud meelelahutussaadet. Ma vaatasin seda teatud ettevaatusega, sest ma usun hüpnoosi, aga ma ei usu, et hüpnoos on midagi läbinisti toredat või lihtsalt meelelahutus. Hüpnoos on väga tõsine asi, millest eriti palju ei teata. Ja kuna ei teata, on see veel ohtlikum.

Ma käisin nõuka aja lõpus, kui ma Keilas elasin, kohalikus kultuurimajas hüpnoosišõul. Suur saalitäis inimesi ja üks hüpnotiseerija mees. Ta tegi etenduse alguses sedasama, mida Maris tegi pühapäeval – käskis inimestel käed kokku panna ja kes käsi lahti ei saanud, said tema mängukannideks, kelledega rahvast lõbustama hakati. Minu käed, õnneks, kokku ei jäänud. Saate käetriki ajal, mida rahvaga prooviti, läksin ma, igaks juhuks, teise tuppa.

Kuid Keilas oli samuti väljakuulutatud lõbustav etendus ja inimestega tehti ülesandeid, mille peale kõik naerda said. Näiteks seda, mida Inga Lungele tehti – sisendati, et inimene on keegi teine ja siis kogu saal sai irvitada, kui ta imelikult käituma hakkas. Etenduses sisendati täiskasvanud mehele, et ta on koolipoiss, kes sai koolis kahe ja hüpnotisöör on ta kuri ema.

Veel tehti etenduses trikki, mida esimeses telekasaates ei olnud. Inimeste füüsiliste võimetega, või ma ei teagi kuidas täpsemalt öelda. Inimene pandi toolidele lamama ja siis võeti toolid alt ära, jäeti ainult otsmised ja inimene lebas rahulikult pulksirgena edasi, nagu mingi sportlane.

Hetkel mulle rohkem asju ei meenu, see etendus oli väga ammu. Tol korral tundus asi lihtsalt lõbus meelelahutus, kuigi nõme ka, sest ma ise küll poleks tahtnud too mängukann olla. Ma ei kahelnud kordagi, et hüpnotisoööril on erilised võimed. Ja ma ei kahtle, et hüpnotiseerimine on päris asi, aga hüpnotiseerimise tehnikat pole võimalik tänapäeva lääne meditsiiniga ära seletada. Aga selle seletamise võimalikkusega võiks rohkem vaeva näha, sest tegemist on päris võimsa töövahendiga, mida paljud inimesed kasutavad lihtsalt pooljuhuslikult ja mõned vähesed ka teadlikult.

Ma täna üritasin netist leida, kas kuskil hüpnoosi tekitamist täpsemalt seletatakse ja leidsin mitu hüpnoosi uurimisega seotud teaduslikku ajakirja ja juutuubis on mitu hüpnotisööri, kes erinevaid tehnikaid õpetavad. Ma veel liialt süveneda pole jõudnud. Ma kahtlustan, et ega ma seda selgeks ka nii lihtsalt ei saa, sest mediteerimine ja enessisendus on hüpnoosi endale suunatud versioonid ja neid ma ka ei oska. Õigemini ma ei taha osata, sest ma arvan, et ma pole selleks veel päris valmis. Okei, natuke enesesisendamist ikka oskan.

selfhypnosis_600x450

Ma arvan, et igasuguste nn. vaimsete asjade tegemise ja õppimisega ei tohi tormata, sest nii võib kasu asemel kahju saada. Noh näiteks saan selgeks kuidas endale mingeid asju sisendada, näiteks seda, et olen Potsataja, aga pärast sellest olekust enam välja tulla ei oska. Minuarust tundis Inga Lunge ennast pärast hüpnoosist väljatulekut ikka veel halvasti.  Just sellepärast, et ta ei uskunud, et nii on võimalik. Isegi Maris ei uskunud, et ta on Ingale ideede sisenduseks võimeline. Mulle üldse ei meeldinud Marise võidurõõmus nägu, kui ta sellega hakkama sai. Ma ei tea, kas Maris sisendas talle veel midagi ja mis edasi saab.

Lõpetuseks tahan rääkida, et mind on vähemalt üks kord elus ära hüpnotiseeritud. Üks kord, mil ma tean, et seda tehti, sest muud põhjust ei ole ja ma käitusin väga imelikult. Tallinnas mustlase poolt. Umbes 22 aastat tagasi. Kindlasti mäletate jutte mustlastest, kes inimestelt raha välja “petsid”? Tegelikult nad otseselt ei petnud. Ma andsin sellele mustlasnaisele raha täiesti vabatahtlikult ära. Ma väga täpselt mäletan, mida ma sama ajal mõtlesin. Ta lähenes mulle tänaval kino Kosmose juures ja me läksime minu juurde koju Kalamajja. Ta rääkis mulle, et mu emaga juhtub suur õnnetus, kui ma teda ei usu. Ma uskusin. Ma ei tea, miks ma seda uskusin. Ta tegi mulle veel mingit imelikku munaga trikki ka. Balti jaama tunnelis. Kuidagi nii, et näitas, et munakollase peale tekkis punane plekk. Kuna mingit liiki hünotiseerimisel on vaja, et inimene vaataks täppi, siis äkki sel ajal ta mind hüpnotiseeriski? Kuid hüpnotiseerimiseks on erinevaid tehnikaid, ingliskeeles hypnotic induction. Mingis juutuubi videos näitas kuidas seda tervitusel käeraputamisega teha.

Pärast munatrikki läksime mustlasega minu juurde koju Kalamajja ja ma andsin talle kogu sularaha ära, mis mul kodus oli. Sel ajal hoiti raha ikka pigem kodus kui pangas. Ma andsin raha ja teadsin samal ajal, et ma ei saa seda raha kunagi tagasi, kuigi ta lubas, et annab mulle teine kord raha tagasi. Et seda on vaja mingi “nõiduse” vms tegemiseks ja pärast saab tagasi. Ma teadsin, et ta valetab, aga ikka andsin. Päris suure summa. Ma täpselt mäletan, et ma andsin talle raha ja samaagselt teadsin, et ta petab mind, aga ikka andsin. Pärast rääkisin seda lugu tuttavatele ja need ei uskunud, et kuidas ma nii teha sain. Keegi ei saanud aru, miks ja kuidas mina, ratsionaalne raamatupidaja. Politseile ma ei teatanud, kogu lugu oli liiga totter ja natuke nagu alandav ka, et kuidas ma ikka nii loll olin.

Advertisements

18 thoughts on “Hüpnoos – hea või halb?

  1. Klari 8. märts 2017, 15:54

    Oo jaa, hüpnoos on väga põnev teema. Ma usun ka, et see on täiesti olemas ja et osad inimesed on sellele paremini alluvad kui teised. Mu meelest meile räägiti seda isegi ülikoolis (ma õppisin lisaerialana psühholoogiat). Kahjuks ma ei sattunud pühapäeval seda saadet vaatama, katsun see nädal peale sattuda sellele. Mind nimelt väga huvitab, kas ma olen hüpnoosile alluv või mitte. Ise ma arvan, et äkki ei ole, sest ma ei allu isegi kognitiiv-käitumuslikule teraapiale hästi, sest ma ju tean, kuidas see peaks toimima ja ega ma mingi lihtsameelne pole, et mingile teraapiale alluma hakkan või nii… (see oli nüüd huumor, muidugi).

    Like

    • Manjana 8. märts 2017, 16:18

      aga vaata netist: http://tv3play.tv3.ee/sisu/hupnotisoor

      seal lõpus on koht, kus proovitakse, kas sulle mõjub.
      ma kahtlustan, et sedatüüpi mõju jaoks oleks soovitav olla noor lillelaps, skeptik võid olla või mitte, see ei mõju, aga igasugused enesekaitsebarjäärid, mida inimesed tihtipeale teiste eest kaitseks ehitavad, segavad küll.

      Like

      • Manjana 9. märts 2017, 00:38

        Leidsin vikist jutu, et kes paremini alluvad hüpnoosile: https://en.wikipedia.org/wiki/Suggestibility

        Seal on kirjas, et inimesed, kellel on intensiivsed emotsioonid. Tavaliselt on need nooremad inimesed. Samuti on raskem hüpnotiseerida enesekindlaid inimesi.

        See tekst on veel parem: https://en.wikipedia.org/wiki/Hypnotic_susceptibility

        Seal on kirjas, et väga hea fantaasiaga inimesed, need kes enamuse aja elavad fantaasiates; need, kel lapsepõlves olid kujutletavad kaaslased; need, kes endale ise asju sisendada suudavad. aga lisaks ka inimesed, kel on postraumaatiline stress ja ka näiteks need, kel on lõhestunud isiksuse diagnoos.

        Like

        • Klari 9. märts 2017, 13:52

          Mustlastega ma pole rohkem kokku puutunud kui tööl (täitsa normaalsed inimesed olid), aga ükskord kümmekond aastat tagasi juhtus mul küll selline lugu, et istusin üksinda ühes kiirsöögikohas ja minu lauda tulid kolm mustlasnaist istuma. Mind nad ei tülitanud rohkem kui et vadistasid omavahel oma keeles, näitasid muudkui aga minu poole näpuga ja itsitasid isekeskis. Päris kriipi oli, ehkki ma olin tol eluperioodil tänu oma fuksiaroosadele juustele suhteliselt harjunud igasuguse kõrgendatud tähelepanuga minu isiku suhtes (peamiselt pidin oma juuksevärvi selgitama lastele ja joodikutele). Millest need naised rääkisid, pole mul muidugi aimugi, sest mu mustlaskeele sõnavara piirdub kahe-kolme sõnaga.

          Like

        • Manjana 9. märts 2017, 14:23

          Ega mul mustlaste vastu mingit üldist hirmu pole, aga nende suhtes, kes neist tänaval raha teenivad, püüan ettevaatlik olla.

          Like

  2. Indigoaalane 8. märts 2017, 17:19

    Kas Sa suudad meenutada selle hüpnotisööri nime. Tollal oli Kaspirovski hästi popp. Aga see see kindlalt polnud, keegi teine vene mees.
    Erinevalt Sinust lasin mina endaga laval mängida:)
    elukogemus 🙂 aga väga tahaks teada, kes see oli. Olen tollastest lehtedest otsinud, aga poel ka leidnud,

    Like

    • Manjana 8. märts 2017, 17:26

      kašpirovskit mäletan, ka milline ta välja nägi. neid saateid oli telekas ju mitu. pagan seda teab, mis ajupesu inimestele sellega tehti. muarust kašpirovski elas venemaal. aga selle keilas esinenud onu nime ma küll ei mäleta. ma isegi ei mäleta milline ta välja nägi ja mis keeles ta rääkis. kindlasti ta polnud kašpirovski.

      Sa käisid ka Keilas või kus?

      Like

  3. Miina 8. märts 2017, 22:00

    Meil Viljandis käis kindlasti Venemaalt.
    Siin on sellest pikemalt 🙂
    http://indigoaalane.blogspot.com.ee/2011/11/aeg-teine-sumfoonia.html?m=1

    Like

    • Manjana 8. märts 2017, 22:56

      Ma käisin hiljem kui 80-ndate keskel. Ma arvan, et umbes 1990. aastal.

      Like

  4. myaly 8. märts 2017, 23:01

    Mina käisin hüpnotiseerija esinemisel Tallinnas ohvitseride majas. Minu sõrmed õnneks kokku ei jäänud ja lavale ei pidanud minema. Mäletan, et ühele naisele öeldi, et ta on Alla Pugatšova ja seal ta siis lauliski. Aktsendiga vene keeles ja viisi ka eriti ei pidanud. Aga hüpnotiseerija nime ei mäleta.
    Mustlasi ma kardan, sest olen igasuguseid väljapressimislugusid kuulnud. Inimesed on andnud ära oma ehted ja võtnud automaadist raha.
    Ükskord Energia kohvikus istus üks mustlasnaine minu lauda ja tahtis ennustada, küsis 25 krooni. Hoidusin talle otsa vaatamast ja kordasin kogu aeg eieieiei, ma ei taha. Läks õnneks, minult ei saanud ta midagi.

    Like

    • Manjana 8. märts 2017, 23:07

      Ma pärast seda olen ka hoidunud mustlastega suhtlemisest, kui nad rääkima tulevad. Parem karta kui kahetseda. Hüpnoosi jaoks on ikka silmkontakti vaja, niisama suvalisi inimesi vast ikka ära ei muuda.

      Aga ma kavatsen seda teemat nüüd juurde uurida.

      Like

  5. Pipi 9. märts 2017, 00:04

    Mina olen ka rohkem kui 10 aastat tagasi mustlasele kogu oma kontol oleva raha ära andnud. Mäletan, et tulin mingilt peolt, oli õhtu, aga mitte veel väga hilja. Olin täiesti kaine (tollal ei joonud üldse), aga natuke endast väljas mingi asja pärast. Mustlasmutt tuli kodu lähedal juurde ja hakkas ka mingit needusejuttu vms rääkima. Seoses elus toimuvate keeruliste asjade ja selle endast väljas olemisega tundus see kõik nii traagiline. Sularaha mul ei olnud, aga ta tegi ettepaneku minna pangaautomaadi juurde, see polnud kaugel. Ma ei kujuta ette, mida ma siis mõtlesin, aga läksimegi ja võtsin kogu raha välja.Olin siis tudeng ja palju seda polnud, aga siiski mitusada krooni. Sõbrad ja vanemad ei suutnud seda minust uskuda. Ise olin ka tagantjärele muidu šokis, et kuidas MINA, kes ma olen nii ratsionaalne ja skeptiline inimene, sain midagi sellist teha. Aga näe juhtus.

    Liked by 1 person

  6. Berit Rebane 9. märts 2017, 15:26

    Vaatasin. Sven veel imestas, et ma tavaliselt “selliseid” saateid ei vaata. Tegin harjutust kaasa, käed ei jäänud kinni.

    Like

  7. ann 9. märts 2017, 18:30

    Mul ka üks huvitav kogemus mustkunstniku ja hüpnotisööriga. See oli üks koosviibmine, võis olla 90.ndate keskpaigas.
    Üldiselt olen paras skeptik sihukeste asjade suhtes. Mäletan, et hüpnotisöör tegi mingit kaarditrikki. Alguses kutsus ta ette paar inimest, minu ka nende hulgas. Mis see täpne iva oli, ei ole meeles aga lõpus, kui pidi juba kinnitama hakkama, et kaart on õige, olid kõik teised õhinaga nõus. Mina aga nägin, et kaart on ilmselgelt vale ja tahtsin hakata õiendama. Samas tundsin sellist veidrat väsimust, et ei jaksa, ainult vehkisin natuke käega, et kuulge, vaadake, vale ju.
    Hüpnotisöör muidugi märkas seda ja pärast ma sain täiega 🙂
    Kui etendus oli läbi, tuli ta minu juurde istuma ja rääkisime pikemalt. Pärast aga ütles, et ta peab homme hommikul lennukile minema ja mina pean talle helistama hommikul kell 8.00, et ta lennukile hiljaks ei jääks.
    Arvake ära, kas ma helistasin talle? Jaah, ma olin varakult üleval ja vaatasin kella, et ikka oleks õige aeg ja helistasin täpselt kell 8.
    Etenduse õhtul ütles ta tegelikult, et ma pean helistama talle 2 korda. Teine kord siis, kui ta reisilt tagasi on. Kahe nädala pärast, kell 8.00 hommikul. Mis te arvate kas ma helistasin?
    Hii, ei helistanud. Mul oli meeles küll aga sundi helistada ei olnud.
    Praegu ma muidugi seda telefoninumbrit ei mäleta, hüpnotisöör on ta aga siiani igati tegus.
    See oli iseenesest süütu nali, keegi ju kannatada ei saanud. Aga kuidagi hirmutav, mida saab inimese tegema panna tema enda tahtest sõltumata.

    Like

    • Manjana 9. märts 2017, 20:17

      Väga huvitav lugu!

      Kusjuures ongi nii, et suvaline inimene võib seda osata, aga kui palju kellelgi on eetikat ja moraali oma oskuseid kasutada, jääb tema enda teada.

      Tegelikult on paljudel inimestel piiratud oskus mõnesid inimesi mõjutada või siis ka näiteks korraga suuremat hulka inimesi oma soovi järgi lühiajaliselt kuidagi käituma panna. Nad ei pea end hüpnotisöörideks ja need oskused ei ole tavaliselt nii suured, et silma jääks. Neid peetakse lihtsalt inimese loomulikeks oskusteks.

      Ma ei arva, et teise inimese, sisuliselt vastu tahtmist, oma soove täitma panemine oleks süütu tegevus. Moraalses plaanis on see negatiivne tegevus.

      Like

  8. FIXX 10. märts 2017, 03:44

    🙂 Kas hüpnoosi võiks mõelda sellist veenmist mille kohta öeldakse käib nagu uni peale? reklaam “hüpnotiseerib” meid koguaeg, aga kui sa ei taha, siis ei saa ju sind hüpnotiseerida. Kui sul on palju raha omaarust ja ei oska selle rahaga midagi teha, siis aidatakse sind sellest raskest koormast vabaneda. See hüpnoos eksisteerib hüpnotiseeriast olenemata see on paratamatus mida hüpnotiseeria väja kutsub oma tehnika abil. 🙂

    Like

    • Manjana 10. märts 2017, 12:37

      Vaata netist või telekast seda saadet. Praegu ei saa sa küll ööd ega mütsi aru, milles teema. Veenmine ei ole hüpnoos ja hüpnoos toimib hoolimata sinu tahtest ja vastavalt hüpnotiseerija tahtele.

      Like

  9. FIXX 10. märts 2017, 13:38

    Hüpnotiseerida ei ole vist eriti võimalik kui inimene ei taha, sa ajad sassi selle millega selgeltnägiad tegelevad. Poola keeles sa mind eriti ei hüpnotiseeri. Erinevalt teistest praktikatest sa pead hüpnoosi lubama. Veenmiseks kasutatakse võtteid mis häirivad meie taju ja meeli.

    Like

Kommenteerimine on suletud.

%d bloggers like this: