Kohv on ikka jube hull jook!

Ma blogin praegu koleda laksu all. Tegelikult võiksin ma edukalt lihtsalt mööda tuba ringi hüpelda, aga blogimine on ka meeldivalt rahustav tegevus. Kõiges on süüdi üks tassike kohvi. Ma olen varem ka kirjutanud, et tegelen oma sõltuvuste vähendamisega. Üks neist sõltuvustest on kohvi joomine ja ma ütlen teile – see on väga hull sõltuvus ja kohutavalt inimese organismile mõjuv aine.

Viimati ostsin ma koju suure paki kohvi eelmisel aastal. Siis ma suutsin kohvi otsalõppemise ja uue ostmise vahele hoida paar nädalat, kuni vajadus läks nii suureks, et pidin jälle uue paki ostma. Sel aastal olen ma endaga paremini hakkama saanud. Märtsikuu alguses juhtus nii, et sattusin poes kohvivahesse ja leidsin, et võiksin väikese paki osta. Ja ostsingi 100 grammise paki, kuigi poodi minnes mul kohvi ostmise plaani polnud. Jõin iga päev kaks tassitäit ja magamine läks täiesti untsu. Ma tavaliselt võin magada rahulikult iga ööpäev 10 tundi ja ei mingit muret uinumisega. Siis pidin õhtuti lambaid lugema. Pakki jagus viieks päevaks. Lõpupoole oli juba normaalsem, joomine ei tekitanud mingit erilist tunnet. Organism harjus ära. Aga nii ma teha ei saanud, et mul on kodus kohvi ja ma ei joo seda. Iga päev tegin endale tassikese-paar piima ja suhkruga.  See isegi ei maitsenud mulle eriti.

Siis suutsin paar nädalat vahet pidada, kuni märkasin, et telekas reklaamitakse uut lahustvat kohvi. Ma ei ole kunagi lahustuvat joonud, aga nüüd tekkis hull isu. Teisipäeval ostsin endale ühe pisikese paki lahustuvat, selle 20 sendise ühe tassi jaoks. Jõin selle päeval kahe paiku ära ja õhtul, tavalisel magamamineku ajal kahe paiku und ei tulnud.

Jube hea kohv oli! Vee pulbrile kallamisega tekkis isegi vaht nagu latel ja maitse oli hoopis parem kui tavalisel kodusel pätikohvil suhkru ja piimaga. Telekast jätkus kohvireklaam ja ma tahtsin juba seda sorti ka saada, mida nad reklaamivad. Täna üritasin samasugust poest leida, aga müüdi ainult suures pakis neid väikeseid. Ma ei saa endale suurt pakki osta, siis läheb jälle mu unega kehvasti. Kuid täna on reede, õhtune uni pole oluline, äkki ma veedan öö hoopis õues ja siis pole unest ju tolku. Ostsin reklaamitavalt firmalt hoopis ühe teise pakikese lahustuvat kolm ühes.

Just pool tundi tagasi jõin selle ära. Jube hea oli! Ja nüüd on mul tunne, et keegi elab mu sees ja tahab välja saada. Või noh – kasutab mu keha, et kogu oma energiat välja elada. Tahaks silmi punnitada ja hüpelda, sees on imelik värin.

kohv

Eelmisel aastal pildistatud pätikohvi põhi

Muideks – suitsuga on hoopis vähem imelikke tundeid kui kohviga. Ma suitsetan nüüd reedeti, sest siis ma käin väljas. Kui mõni päev veel välja peo peale satun, siis tolleks korraks ostan ka paki. Üle kahe paki nädalas ei lähe ja teistel nädalapäevadel suitsu järgi vajadust ei teki. Paar aastat tagasi suitsetasin paki päevas. Aga suitsu puhul mõjub ainult esimene suits paariks minutiks. Esimene suits võtab uimaseks ja mõnikord läheb tasakaalutunne ka rikki ja võin tuikuda. Kuid see kestab paar minutit ja järgmise suitsuga ei juhtu enam midagi. Vajadus reedese suitsupaki järgi sõltub sellest, kas ma olen ülirahulik või miski tsuti erutab negatiivselt. Suitsupakiga on sama mis kohvipakiga – kui kodus on olemas, on vaja järjest lõpuni teha. Kuid kohvi puhul ei saa ma mingist uue ostmise vajaduse loogikast aru. Lihtsalt tahan ja kõik. Hoian end tagasi, et mitte osta ja oma und jälle pekki keerata. See deemon, kes suitsu tahab, on ikka hoopis süütum tegelane, kui see, kes kohvijoodikusse sõltuvuse tekkimisel sisse kolib.

Advertisements

6 thoughts on “Kohv on ikka jube hull jook!

  1. Mia 31. märts 2017, 23:19

    Ma lugesin kohvi kohta raamatut eelmisel aastal, kus täpselt kirjeldas ära mida kofeiin kehaga teeb ja peale seda kadus nagu sõrmenipsuga igasugune kohviisu 😀 Kahjuks seda raamatut ei ole eesti keeles, ainult inglise.
    Nüüd pole kohvi joonud varsti juba aasta ja tunnen ennast nii palju paremini. Ükspäev tööl olles mõtlesin, et mis imelik hais siin on ja tükk aega ei saanud aru kuni jõudis kohale, et töökaaslase kohvitass oli nina alla sattunud.

    Meeldib

    • Manjana 31. märts 2017, 23:30

      kui sellist raamatut eesti keelde tõlkima hakata, siis tulevad kohvifirmad ja maksavad kõvasti rohkem, kui tõlkimise eest saaks 😀

      Meeldib

  2. murumutt 1. aprill 2017, 14:45

    “pätikohvil suhkru ja piimaga”—-kas saab midagi jubedamat ette kujutada,ütleks mina,ka kohvisõltlane.Kõik me oleme erinevad oma maitsemeelega.Kunagi oli müügil rohelises pakis Cafe Arome,pidasin seda esmaklassiliseks.Siis kadus see müügiturult.Läksin keskmise Löfbergsi peale ja kaua aega pidasin seda nr.1-ks.Nüüd ei saa sellestki õiget mekki kätte.Aga suhkrusõltuvus keres veelgi suurem kui see kohvivärk! Sestap võtsin kuulda sellest paksude tantsusaatest õpetust, et kohv vahukoorega pole miskit hullu,kui suhkur ära jääb.Üldiselt selle peale jäingi,kohvimaitse on alles ja hea kah veel takkapihta.Tea,kui kauaks jälle…

    Meeldib

    • Manjana 1. aprill 2017, 17:31

      pätikohvi sa põlastad, aga kuidas sa endale kohvi teed?

      Meeldib

  3. Klari 1. aprill 2017, 23:01

    Pätikohv on väga hea, aga suhkur ja piim kohvi sees… puhas teotus 😀

    Meeldib

  4. vanaiinlane 3. aprill 2017, 15:19

    Sõltuvused…
    Sigaretid ja viinad…

    mu elu kõik tuxi on keeranud nad 😀
    kord oli mul mees ja maja kalamajas,
    aga elu see veeres kui võõbatud pall…

    Meeldib

Kommenteerimine on suletud.

%d bloggers like this: