Kui roheliselt te elate ja miks nii laisk?

Ma arvan, et elan keskmisest eestlasest keskkonnateadlikumalt, aga väga pikk maa on veel minna, et ma end päris teadlikuks nimetada saaks. No ma tean küll igasuguseid asju, aga erinevad asjaolud takistavad vastavalt teadmistele elamist. Näiteks see, et ma ei taha päris imelik välja paista. Ja ma olen laisk ka.

Kodus on lihtne keskkonnateadlik olla, keegi ei vaata ega kritiseeri. Mind on lapsepõlvest saati kasvatatud, et kui toas kedagi pole, siis seal tuld ei põletata. Nõuka ajal oli elekter sama hästi kui tasuta ja ega ta praegu ka eriti kallis pole. Ehk tulede kustutamine ei ole eriline kokkuhoid puhtas rahas. Aga kui mõelda, et enamus elektrist tuleb põlevkivist ja põlevkivi ei teki juurde, siis on ju loomulik teda mitte raisata. Kui ma tuttavatel külas käin, siis ma üritan võõras kodus ka ebavajalikke tulesid ära kustutada. See juba on pisut imelik, eksju? Aga muarust on elektri raiskamine imelikum.

Vee raiskamine on keerulisem. Muidugi ei lase ma vett niisama kraanikausist alla voolata, aga näiteks nõusid ma pesen voolava vee all, mitte kausis vms. Kunagi meil oli nõudepesumasin ka. Mu arust ta võtab sama palju vett, nagu käsitsi pestes ja kahekesi on tavaline nõudepesumasin ebavajalik, sest pikalt kuivanud musti nõusid ta tavaliselt puhtaks ei saa ja üle pesemine on kindlasti vee raiskamine.

Musta pesu koguneb meil masinatäis (tavasuuruses eestlaaditav) umbes 9 päevaga. Poolikut masinat ma tööle küll ei pane. Valget pesu ma lihtsalt ei ostagi, sest see masinatäis ei saaks ju iial täis. Mingeid asju pesen käsitsi ka, värviandvaid teksaseid näiteks. Kuna ma olen enamaltjaolt kodune, siis mul eriti riideid ei kulu, iga päev ma pluusi jms vahetama ei pea.

Prügi sorteerin, aga saaks ka rohkem. Mul on segaprügikast, bioprügikott, paberi-papi kott ja tasuline tagastatav taara. Aga saaks ju veel koguda tasuta klaastaarat, pakendeid ja riideid. Mu arust on pakendite kogumine raiskamine, sest neid tuleb pesta ja raiskab vett. See on minu vabandus. Teine vabandus on see, et ma pole viitsinud selgeks teha, kus need teiste asjade prügikastid on ja kolmas on see, et ma olen laisk ja ei viitsiks neid asju kuskile koduaiast kaugemale vedada ka.

Ma olen kuulnud, et skeptikud räägivad, kuidas tegelikult pole prügi sortimiselt mingit mõtet, kuna prügiveos nad Tallinnas ikka panevad kõik kokku. Esiteks ma ei usu seda juttu ja teiseks, kui nad tõesti panevad, siis pole see enam minu paha. Mina olen juba hea ära olnud, kui keegi selle hiljem käkiks keerab, ei saa ju mina enam midagi teha.

Ja siit ma jõuangi teemani, mille üle ma varem mõelnud ei ole. Miks ma üritan keskkonda säästa? Ma pakun, et see on samasugune tegevus nagu näiteks heategevus – inimesed puhastavad nii oma südametunnistust. Nii must või suur mu südametunnistus pole, et ma heategevust vajaks, aga keskkonda ma tahan säästa küll. Kuid ainult sinna maale, kus see ebamugav pole. Näiteks teiste mahavisatud sodi ma prügikasti ei pane, sest see on räpane. Samuti olen ma ise sodi maha visanud, kui prügikasti juba liiga pikalt teele pole jäänud. Paha mina!

veljed

Huvitav, kes on need, kes üldse keskkonda säästa ei ürita? Kas nad on emotsioonivabad realistid ja kuna neil polegi südametunnistust, siis nad ei tunne ka vajadust midagi mitteegoistlikku teha? Konservatiivse maailmavaatega inimestel pole samas üldse südametunnistuse sundi vaja, sest nemad teevad seda, mida seadusega on ette nähtud ja seadus ju nõuab prügi sortimist, aga tulede kustutamist ja vee kokkuhoidu ei nõua, pigem vastupidi, riik kogub raha maavarade kasutamise eest. Seaduskuulekalt käituvad ka inimesed, kes on harjunud, et endal pole eriti mõelda vaja, kui on keegi, kes ülesandeid jagab. Ma umbes kujutan ette millised on inimesed, kes tegelevad erinevate keskkonna teemadega isiklikul tasandil, aga millised on need, kes üldse ei tunne tungi midagi säästa ja sorteerida?

Advertisements

Tagged:

10 thoughts on “Kui roheliselt te elate ja miks nii laisk?

  1. Nell 13. aprill 2017, 15:40

    Minu tutvusringkonnas ei säästa loodust pigem need, kes arvavad, et ühe inimese panus on pisike ning seetõttu pole üldse mõtet üritadagi. Argument, et mitme inimese panus on juba arvestatav, nende jaoks millegipärast ei päde. Aga ega hoiakuid vägisi muuta ei saa.
    Meie ise sorteerime eraldi pakendid, paberi/papi ning panipakendid. Maja juures on segaprügi ning pakendite konteiner. Klaaspurgid ja pandita pudelid viime kõrvaltänavale konteinerisse. Biojäätmete jaoks on mõte aeda komposter soetada aga veel pole jõudnud. Iae loodan, et ka see pisuke panus mõjutab midagi.

    Like

    • Manjana 13. aprill 2017, 16:05

      mulle bioprügi meeldib. see kilekott läheb kogu aeg nii vahvalt hallitama, aga mingit halba haisu ei ole, ainult kena vaadata 😛
      (kilekotti ma bioprügisse ei viska, ainult hoian prügi selles)

      Like

  2. ritsik 13. aprill 2017, 16:57

    Ma eriti ei saa aru neist, kes viivad oma diivani metsa alla.

    Like

    • Manjana 13. aprill 2017, 17:19

      ma teoreetiliselt saan neist aru – neil on täiesti ükstaspuha kõigest, tervest oma ja teiste elust ja nad ei oska mõelda, et on teisi variante ka, mida vana diivaniga teha.
      aga ma päriselt ei soovi selliste inimestega suhelda, kes nii teevad ja ma arvan, et mul selliseid tuttavaid pole ka. ma arvan, et mul pole ka selliseid blogilugejaid.

      Like

  3. Maryliis 14. aprill 2017, 13:36

    Armas inimene! Pakendeid EI PEA PESEMA. Nad peavad lihtsalt tühjad olema.

    Like

    • Nimetamats 14. aprill 2017, 17:37

      Aga ei vasta tõele ju, armas inimene. Pakendeid peab loputama! Näe, loe siit – http://www.tvo.ee/juhendid

      Kirjas on nii – “Kui puhas on puhas? Pakendijäätmeid ei ole vaja piinliku põhjalikkusega pesta, piisab loputamisest.
      Oluline on, et pakend oleks toiduainetest vaba ja kui see peaks kuu aega pakendikogumispunktis tühjenduskorda ootama, ei tohiks see haisu levitama hakata.
      Kui mõnda pakendit on keeruline toiduainetest puhastada, nt piima või koore kilepakendit või jogurti kartongpakendit, siis ei ole sellise määrdunud pakendi koht pakendijäätmete konteiner. Kuigi kogemused on näidanud, et ka nende pakendite puhastamine on võimalik.”

      Like

    • Relts 4. mai 2017, 20:27

      Just, ka mina olen nii ikkagi aru saanud, et pakendi PEAB ikkagi üle loputama. Vähemalt Tartus laiali jagatud jäätmevoldikus on kirjas, et EI SOBI selline pakend, mis on toiduga määrdunud. Kui mu piimapakk on tühi, siis ta on ju ikkagi määrdunud toiduga ja ma pean ta läbi loputama. Või ma eksin?
      Ma arvan, et sa Maryliis peaksid uuesti üle vaatama selle 🙂

      Like

  4. Maryliis 14. aprill 2017, 13:38

    Ja see, et prügiauto kõik kokku paneb on müüt. Autodel on erinevad kambrid 🙂

    Like

  5. Haldjapiiga 15. aprill 2017, 18:42

    Ma ka kaua kuulsin, et peab pesema neid va pakendeid ja siis ma neid eraldi ei kogunud. Mingi hetk leiti, et nende loputamisel pole keskkonnasäästmise kohapealt mõtet ja siis nagu oli arvamus, et neid võib sinna pakendipunkti mustalt ka visata.Pakendikast ei ole keskkonnasäästlik, kui sinna pesemata pakend viia.

    Mul siin on hästi lihtne sorteerida, sest klaasi-, papi- ja pakendiprügikastid on kaugema tänava nurga taga, ei ole imelik suvaliste koduste riietega silgata ja ära viia. Biovärk läheb komposti ja normaalne ajalehepaber pliidi alla. Kui asjad tehakse hästi lihtsaks siis on ka lihtne sorteerida.

    Seda vee ja elektri osa ma hästi ei taha kommenteerida. Siin külmematel kuudel olid need numbrid päris koledad ja mis parata, harjumus teeb ka oma töö.

    Like

  6. Mari 20. aprill 2017, 19:28

    Vastab keskkonnaministeeriumi jäätmeosakonna peaspetsialist Marika Siht.

    Otseselt pakendite puhtaks pesemist ei ole pakendiseadus kunagi nõudnud. Üldine põhimõte on, et pakend peab olema tootest tühjendatud. Näiteks kui süüa karbist salatit või topsist jogurtit ja see tühjaks saab, siis ei pea seda puhtaks pesema.

    Täiesti puhtaks pesemine on pigem kodune hügieeniküsimus, sest toidujääkidega pakendid võivad hakata ebameeldivalt lõhnama, kuid pakendite taaskasutamise seisukohast ei ole seda vaja teha. Samuti kulutab pakendite pesemine tarbetult vett ja nõudepesuvahendit vms.

    Liked by 1 person

Kommenteerimine on suletud.

%d bloggers like this: