Kilekotid ja Hitleriga autosõit

Täna jaotas keegi FB-s vanaaegse sotsiaalse reklaami pilte ja mul tekkis tahtmine veel üks keskkonnasäästupostitus kirjutada. Eelmine postitus osutus kasulikuks – ma sain teada, et ei peagi pakendeid enne sortimist ära pesema, aga kuna ma ikka ei viitsi välja uurida, kus spets prügikast asub, siis ma pakendeid ei sordi. Minu jaoks oli ka uudis, et igal pool polegi samad kohustuslikud prügikastid nagu Tallinnas. Tallinnas on viimased paar aastat olnud minu kortermajale kohustuslik omada kolme prügikasti – segaprügi, paber ja papp (mis viiakse tasuta ära, aga konteineri rent on tasuline) ja bioprügi. Tundub, et mujal linnades pole nii.

Ma panen siia vahele toreda reklaami, mis räägib sellest, et üksinda autoga sõitmine on kuritegu keskkonna vastu. Praeguseks ajaks on küll Hitleri sõprade hulk nii suureks läinud, et nende jaoks võib see plakat vastupidiselt mõjuda, aga siiski. Mina igapäevaselt autoga ei sõida, seega ma ei saa tühja autoga sõitmise teemal kaasa rääkida, kuid kui vanasti laps ei tahtnud minuga koos maale autoga sõita, siis ma läksin liinibussiga, mitte üksinda autoga.

auto

Keskkonna teema, millega puutun pidevalt kokku, on kilekotid. Ma veel mäletan aegu, mil kilekott oli moehulludele sama oluline atribuut nagu praegu samasugustele inimestele on Korsi kott. Päris Õiget Kilekotti hoiti hellalt ja seda sai osta vaid mustalt turult, sest NSV Liidus selliseid veel ei toodetud. Meil tehti kilekotte, mille pildid olid kultuurist üleküllastunud inimesele igavad – kunstnike joonistatud, mitte värviline kommertsfoto.

Mina käin poes ainult seljakotiga. Minu seljakotti mahub täpselt üks korvitäis kaupu. Käe otsas lõpetasin ma kottide tassimise peale seda, kui mul selg haige oli. Mind ei huvita, et minuvanusele naisele ei pruugi olla sobilik värvilise seljakotiga linnas ringi kõndimine.  Minu jaoks on see äärmiselt mugav ja tervisele hea. Ehk ma ei osta kunagi kilekotte ja loobun pakutavast firmakotist, kui ostetud asi mulle kotti mahub. Loomulikult kasutan ma kõiki tasuta saadud kilekotte mitu korda ja nad on mul kodus suuruse ja liigi järgi sorteeritud, et taaskasutamine mugavam oleks. Kui ma lähen linna väikese kotiga, siis kõikides mu käekottides on alati sees riidekott, juhuks kui tekib vajadus poodi minna.

Kuid kõige rohkem koguneb koju neid väikeseid läbipaistvaid puuviljakotte, mille kohta eelmisel aastal räägiti, et selle aasta juulist alates neid enam poest tasuta saada ei tohi. Ma ostan alati aedvilja osakonnast palju asju ja üritan pakendada nii vähe kui võimalik. Näiteks pole vaja kilekotti banaanidele, kuna nad on koos ja ka neile asjadele, mida ma ostan ainult ühe tüki, sest neile saab hinna peale kleepida. Kuid kui ma ostan palju ühesuguseid asju, nagu õunu või kartuleid, siis need tuleb ju kokku panna. Mina ei ole nii julge, et võtaks kaasa oma kile- või riidekotid ja pakendaks juurviljaosakonnas asjad nendesse. Ma lihtsalt häbenen ja kõik, sest minule on jäänud mulje, et nii ostjad kui müüjad armastavad noid väikeseid kilekotte.

Näiteks vanasti, kui iseteeninduskassasid polnud, siis kippusid kassapidajad mu oste üle pakendama, nad panid kilekotid ümber veel paljudele asjadele, millele nad arvasid, et kilekott sobiks. Kui ma asetasin lindile toore peedi, mis on tavaliselt ainult veits tolmune, siis nad vaatasid seda jälkustundega ja panid kilekotti. Juurviljaosakonnas näen ma pidevalt, kuidas inimesed topivad, raskustega võideldes, banaanikimpu kilekotti ja pakendavad üksikuid puuvilju. Kui meedias rohkem räägitakse, et kilekottide kasutamine teeb keskkonnale tohutut kahju, siis müüjad küsivad üle, kas ma tahan kilekotti, aga tavaliselt nad ei küsi, sest on teada, et enamus inimesi tahab tasuta kilekotte. Tallinna Kaubamajas vist alati küsitakse koti kohta, aga ma täpselt ka ei tea. Stockmannis pakitakse nõud hoopis paberisse mitte kilekotti.

Kuid ma kogun need läbipaistvad kilekotid ka kodus eraldi kotti ja üritan neid nii kaua korduvkasutada, kuni nad puhtad püsivad. Näiteks külmkappi toidu pakkimiseks jms.

Ma tõesti loodan, et suvest lähevad kõik kilekotid tasuliseks ja siis muutub normaalseks, et ma võin juurviljaosakonnas ennast imelikuna tundmata õunu ja kartuleid oma kottidesse pakkida, sest kõik teised inimesed teevad ka nii. Keskmisele inimestele on vaja, et neile tehakse trahvi, kui nad halvasti käituvad, neile ei piisa, kui nad näevad talvel lehtedeta puude otsas kilekotte lapendamas. Vähemalt terve aasta võib selline kott puu otsas lapendada, enne kui päris ribadeks läheb ja ära lendab, mul oli akna all selline puu. Kuid need ribad püsivad kauem kui inimelu.

Ma ei hakka oma lugejatelt spetsiaalselt üle küsima, mida teie tasuta kilekottidest arvate. Ma tean, et te teate nende kahjulikkust loodusele ja loomadele ja muretsete nagu minagi.

35 comments

  1. Kilekottidest ma ei arva midagi, aga autosõiduga on küll nii, et ma sõidan iga jumala päev üksinda autoga ja mõni päev mitu korda ka. Ma tõtt-öelda suhteliselt jälestan teiste inimestega koos sõitmist ja väldin seda nagu tuld. Ühistranspordiga on hea sõita, kui elad Tallinnas (olen elanud, tean), aga mitte niiväga tore, kui sa elad… noh, kuskil mujal.

    Meeldib

    • jah, väljaspool tallinna on ühistransport jube suvaline. ma olen ema juures käinud nii, et pool teed hääletan, kuna transport käib väga harva.

      aga need inimesed, kes autoga tööle käivad, võivad leida mõne töö-kodu tee peal elava töökaaslase, kellega koos koju sõita. eks introverdil ole see pisut keerulisem, aga ühekaupa on mõned inimesed päris armsad ju teilegi?

      Meeldib

      • asi pole selles, et ma olen introvert, vaid selles, et mulle tõepoolest ja päris aktiivselt lihtsalt ei meeldi inimesed ega nendega suhtlemine. ma teen seda siis, kui ma PEAN. kui on vähegi võimalus, et ma seda tegema ei pea, siis ma ei tee ka.

        muidugi on olemas selliseid inimesi ka, kes mulle meeldivad ja kellega ma suhtlen hea meelega ja kellega ma oleksin nõus isegi autoga koos sõitma, aga neid on mõni üksik.

        Meeldib

  2. mul on neid läbipaistvaid puuviljade pakkimise kotte kogunenud, sest kui nad jäävad puhtaks, ei ole põhjust neid ära visata, kui just sahtel üle ei aja. ja selleks, et ei ajaks, kasutan ma neidsamu mitu korda. üritan käekotis kogu aeg üht-kaht sellist kotti valmis hoida, juhuks, kui on vaja puu- või köögivilja osta. ikka päris mitu korda saab.

    Meeldib

  3. Ülepakendamine mulle ei meeldi. Näiteks kui kassapidaja paneb kondensist niiske piimapaki kilekotti. Minu jaoks mõttetu. Puuviljakotte kasutan ka nii vähe kui võimalik ning kodus korduvkasutan neid. Olen vaadanud poodides ka neid korduvkasutatavaid võrgust puuviljakotte aga ostmiseni pole veel jõudnud. Poes käin niikuinii tugeva ja korraliku korduvkasutatava poekotiga või siis seljakotiga. Aga minugi patt on üksi (koos väikelapsega) autoga sõitmine. Ühistransport läheb meie kodu juurest sellistel aegadel, et laps jõuaks lasteaeda kas 30 minutit varem kui vaja (ei näe ühtki põhjust väikelapse aiapäeva lihtsalt niisama pikemaks teha) või siis hommikusöögi ajal (veidi hilja). Seega sõidame. Õhtupoolikul õnneks on juba lihtsam ning annab kasutada ka ühistransporti või üldse liikuda jalgsi. Oma transpordi jalajälge kompenseerime sellega, et nädalalõppudel linnast välja sõidame enamasti kogu perega ning ajame korda mitu asja ühe sõiduga.

    Meeldib

    • Lapsega koos ei ole ju üksinda, lapse vanus ei loe.
      Ma vaatasin ka seda võrku mingist reklaamlehest, ma arvan, et mul oleks mõistlik enne kodusse siginenud kotte kasutada, kui päris uue osta.

      Meeldib

  4. Ma vaidlen sellele Tallinna ühistranspordile vastu. Mismõttes ei saa suvalisest kohast, nagu mustamäe bussijaama ühe transpordiga vaid peab arvestama minekule üle tunni aja, sest vahepeal on vaja ümber istuda? Tallinnas elades nt mõnda kohta ma käisin, sest kõndides oli vaja minna 30 minutit, ühistranspordiga tuli ümberistuda ja aega läks sama palju või natukene rohkem.
    Kilekotid? Ma käin poes koolikotiga, sest käeotsas asju ei veeta. Poest toodud kilekotte kasutan prügikottidena, seega ma ei pea eraldi prügikotte ostma. Meil nad siin ei luba sodi niisama prügikasti valada.

    Meeldib

    • nõus Tallinna ühistransa probleemikusega, kuigi Mustamäelt olen ma ka ümber istudes suht kiiresti bussijaama saanud (sest trollid käivad õnneks tihedasti). nõus just laias laastus – et transavõrk ühendab kõiki kohti kesklinnaga, aga isegi kõrvuti asuvad linnaosad võivad olla kesise ühendusega, kui nad ei ole just kesklinnast vaadates üksteise taga reas nagu Nõmme ja Järve.

      üks buss vist on, mis sõidab Mustakalt mööda Järvevana ja Filtri teed ja päris kiiresti? mingi 13 või 16 minu mäletamist mööda. aga ta sunnik käib harva ja isegi kui selle bussi pealt on bussijaama lühike maa, on see vastik maa – Tartu maantee ots ei ole mingi mõnus jalakäimise koht. no ja 17 läheb Vambolast, aga see sõidab nii sinka-vinka, et ümber istudes saab kiiremini.

      Tartuga on mõne trassi peal sama häda, aga Tartus saab päris paljudes kohtades ka jala ära käidud, rattast rääkimata. Tartus ei ole eriline probleem, kui iks linnaossa sõitmiseks tuleb kesklinnast bussi peale minna, sest kesklinn on pooltest kohtadest mõistliku jalatee kaugusel.

      Meeldib

      • ma neid 13 ja 16 ei tea. 23 ja 17 sõidavad mustakalt bussijaama.
        ma jalutan väga tihti mööda tartu maanteed, ma ei tea, miks see halb peaks olema. tänagi käisin, mulle meeldib.

        see, et kesklinn on keskel ja alati tuleb ümber istuda, kui ühest linna küljest teise minna, on tüütu küll, aga kuna ma ei tee seda eriti tihti, siis mind ei häiri. minu jaoks on graafikud head, enamuses üle 20 minuti ootama ei pea, mu kodupeatuses 10 minti max.

        Meeldib

        • Mustakas on suurem kui 23 ja 17. Esimesega sai Nõmmelt hästi linna ja bussikasse. Oli küll selline “tunne kodulinna” buss, aga ükskõik ju sellest. Nõmmelt mustamäele käisin jala. Siis kui mustamäel elasin käisin arsti juurde jala, viimsisse tööle sõitsin iga päev maha kaks kuni kolm tundi. Nii hullusti, et ma peaksin ühistranspordiga laevale või lennukile minema ma ei julgenud mõeldagi. Aga kui jõuad reisida, jõuad ka taksot tellida. Võib olla ja tõenäoliselt ei suutnud me kunagi arvestada elukohavalikul sellega kuidas sealt kusagile saama hakatakse.

          Ma usun, et see on harjumus. Teadmine, et suures linnas käivadki asjad teisiti ja ei peagi olema mugav. Võib olla see mis on tundub mugavana, kuigi need kes on tulnud mujalt võrdlevad olukorda sellega mis on kodus. Pärnus ma käin palju jala ja kui ei käi, siis üldjuhul ma ei pea ümber istuma. Tallinna maanteel on strateegilised busside kohtumised, et kui keegi peab ümber istuma siis on kaks bussi ühel ajal ühes peatuses ja konkreetselt ootavadki millal rahvas saab vajaduse järgi õigele bussile.

          Meeldib

        • Tartu maantee Lasnaka… või mis ta nüüd ongi, Filtri tee poolne ots on minu arust küll ilge. Filtri tee niisamuti. Jube liiklus. Üle tee pääseb kurat teab kust. Vihmase ilmaga pritsivad autod su märjaks ja üldse on kärarikas, heitgaasirikas ja ohutunnet sisendav keskkond.

          Tartu maanteel on üldse mõnusaks jalakäimiseks liiga palju motoriseeritud liiklust. Seal oli mõnus käia siis, kui maantee remondis oli.

          Meeldib

        • ja “üle tee pääseb kurat teab kust” on oluline sellepärast, et see buss number iksteist, mis mööda Filtri teed sõidab, peatub esiteks teisel pool Filtri teed. Ja teiseks on üks mõistlikumaid peatusi Lasnaka pool Tartu maanteed, tähendab ületada tuleb NII Filtri tee KUI ka Tartu maantee.

          Kuna see buss ka käib kurat teab millal, eelistan ma enamasti Mustakalt tulla trolliga ja kesklinnas ümber istuda või jalutada. Vaat kesklinnast mööda väikesi tänavaid, nt Lastekodu tänavat on küll kena bussijaama jalutada. Pmst saab kogu trajektoori mööda jalakäijamugavaid tänavaid ja parke käia, ainult paar korda tuleb üle suuremate teede minna, Liivalaia näiteks. Vähemal määral jääb jalgu ka Rävala puiestee, aga ainus päris ebameeldiv on tglt Liivalaia ja vähemalt ei pea piki seda käima, ületad korra ära ja asi ants.

          Meeldib

        • ma kunagi elasin 10 aastat tartu maanteel bussijaama ristmikul. päris ära ei harjunud, et seinad värisevad, aga praegu kannatan rahulikult ka mööda peatänavaid jalutada. kuigi, jah, see aeg kui tartu maantee remondis oli, oli ilus aeg küll, siis ma ka veel elasin seal. mustakale on mul väga harva mingit asja, paar kuud tagasi käisin viimati. kõigepealt bussiga kesklinna ja sealt trolliga edasi. kusjuures mustaka solnokist nõmmele ehk vabaduse pstle pidin ka kahe bussiga minema. aga hea et kahe mitte kolmega, ütleb optimist.

          Meeldib

  5. Ma ostsin hug-bagid (http://www.hug-bag.com/) ja panen oma puuvilju nüüd nendesse poes, hoopis parem tunne on. Enne olid alati kerged süümekad, sest mulle ei meeldi ka need kilekotid. Olen nüüd varsti aasta neid kasutanud ja on kenasti vastu pidanud.

    Meeldib

  6. Riidekotte ju müüakse nüüd ka eraldi, kohe juurikate letis. Selleks need mõeldud ongi, et inimesed kasutaksid neid kile asemel 🙂 Ja see ei ole kindlasti asi mida häbeneda. Ma teinekord nimme panen ühe juurika või riidekotti tuugalt täis topitud kartulid lindile ja keeldun igasugusest müüja poolt pakutud kilest. Viimati üritas üks müüja (väga peen daam oli) kilesse pakendatud viinamarjadele (kile oli tootja poolt ümber) veel ühte kotti ümber panna. Ma keelasin tal seda teha ja ta üritas ikka kilekotti edasi toppida. Ütlesin seepeale ärritunult, et ma võtan selle kilekoti sealt kohe ära ja annan teile tagasi, ärge palun toppige seda sinna sisse. Siis ta vaatas mind oma mõrvarliku pilguga ja pani kilekoti tagasi laua alla 😀

    Meeldib

  7. Otse kleepsu saab kleepida vaid neile puu- ja juurviljadele, mida ilmtingimata koorima peab, sest need hinnasildid on nii tugeva liimiga, et niisama neid maha ei saa. Ühe korra tegin vea, et kleepisin ja pärast kraapisin/pesin ja lõpuks olin sunnitud lõikama ka, sest see liim sunnik oli nii tugev. Seega mina enamasti siiski pakendan, ja kilekottidesse, samas neid väikeseid kotte kasutan ikka mitu korda.

    Meeldib

    • mul ei ole nii juhtunud, ilmselt mingi väga sileda pinnaga asi siis. ma banaani küljest saan lahti küll, kui koori bioprügisse ilma sildita visata tahan.

      Meeldib

      • Mina tavaliselt panen üksikule puuviljale kleepsu hästi õrnalt peale. Näiteks ainult ühe nurgaga vajutan õrnalt kinni ja kohe peale maksmist, asjade kotti panemise ajal, võtan selle kleepsu kohe ära ja viskan sinna samasse prügikasti, mis kassade lõpus on.

        Liked by 1 person

      • See konkreetne oli paprika, on jah teine päris sile ja koorida ka andnud 😀 Niimoodi ma leotasin/kraapisin ja lõpuks olin osa siiski sunnitud ära lõikama.

        Meeldib

        • eile õhtul eemadasin sildi paprikalt ja mõtlesin sellele kommentaarile. paprika oli juba nädalakese sahvris seisnud ja pisut krimpsu tõmmanud. sildi alt oli täiesti sile, aga silt tuli ikkagi ära. aga ta ei olnud väga korralikult kleebitud, vaid kohati servadest kortsus ka. äkki on ikka erineva liimiga sildimasinaid.

          Meeldib

  8. Teiste linnade kohta ei tea, aga vähemalt Tartus tuleb prügi sorteerida sarnaselt Tallinnale. Enam kui 10 korteriga maja ees peab kohustuslikus korras lisaks tavalisele (olmeprügi) prügikastile olema paber/papp ja biolaguneva prügi konteiner.

    Liked by 1 person

Kommenteerimine on suletud.