Kuidas beebid endale vanemaid valivad

Laupäeva puhul võiks võtta natuke vabamalt, kõik reaalteadused nurka saata ja pisut esoteerikast ja müstikast lobiseda. Mallukas käis kritallteraapias ja seal öeldi talle, et lapsed valivad endale ise vanemaid. Ilmselt arvas too ütleja, et kui inimene juba nii imelikku kohta tuleb, siis teab ta kõike hingede rändamisest, ennustamisest, teistest eludest, koduvanadest, inimest ümbritsevatest kaitseinglitest, surnud vanavanemate ringikõndimisest ja muust müstilisest, ega seletanud midagi lahti.

Mina tean noid asju, sest ma arrrrmastan müstikat. Aga sinna kristallituppa mind küll ei tõmba, sest selgeltnägijate saates öeldi, et see on eriti kehva vaibiga tuba, kuna seal käib palju haigeid inimesi, kes oma rikkiläinud energiat levitavad ja kui sa lähed ka samasse kohta ning mingit kaitset ei oma, korjad osa tollest jamast endale nii külge, et silm ka ei pilgu.

Aga tegelikult tahtsin ma rääkida, milline on minu müstiline teooria, kuidas sündimata beebid endale vanemaid valivad. Võimalik, et see teooria on kuskil religioonis täiesti kehtiv muinasjutt, aga mulle meeldib minu versioon.

Minu jaoks põhineb inimese elu karmal. Budistid arvavad ka nii. Enamus meie esoteerikat rajanebki budismil. Kuna ma pühakirjades näpuga pole järge ajanud, siis olen ma enda jaoks oma “religiooni” leiutanud. Karma põhimõte on see, et kõik sinu teod saavad tasutud, nii head kui halvad. Kuid millised teod on head ja millised halvad, õpetab elu. Jummala tihti on nii, et inimene arvab, et ta tegi heateo, aga tegelikult keeras ta, universumi silmis, hoopis mingi suure jama kokku. Enamus lihtsamaid jamasid tuleb sulle päris kiirelt tagasi ja nii võib aru saada, kas tegid head või halba. Kui sul on tunne, et maailm on jube ebaõiglane ja peksab näkku, siis oled sa selle ise ära teeninud. Millal sa selle ära teenisid, oleneb kuidas ja millega maailm sulle näkku peksab. Tavalised igapäevased nõmedused tulevad tagasi ikka nii paari tunni kuni paari nädalaga.

Ja nüüd ma jõuan selle vanemate valimise teema juurde. Aasta ema on nädalakese veel  kuum teema, aga tegelikult on täiesti pohh, mida Siiri Oviir sellest arvab. Iga ema ja isa saab oma vitsad või roosid niikuinii kätte. Järgmises elus. Minu teooria uuestisünni ja ema olemise kohta on see, et enne lapse sündimist, valib keegi uuesti sündida tahtev hing välja endale just sellised vanemad, nagu tema ise viimati oma lapsele oli. Kuna hingedel on kõvasti rohkem infi, kui maa peal kõndivatel tavalistel inimestel, siis nad ei vali endale kõige hoolitsevamaid või muidu nummisid tüüpe, vaid täpselt selliseid, nagu nad ise väärt on. Et kui sa praeguses elus oma last kas peksad, vägistad, nunnutad või ükskõik mida, siis saad endale järgmises elus samamoodi käituvad vanemad ja kõik “võlad” saavad tasutud. Ehk – mõtle, kas tahaksid ise sellist käitumist saada, mida oma lapsele pakud. Aga kui oled eksami eelmises elus perfektselt sooritanud, siis selles elus sa enam lapsi saama ei peagi, kohustust pole.

Teine vanemate valimise teooria on mul veel. Et iga inimene, kes siia maailma sünnib, sünnib eesmärgiga. Mulle meeldib kõige rohkem see idee, et eesmärgiks on, et inimene peab saavutama täiusliku õnnetunde. Et inimese ülim eesmärk siin elus on kogeda täiuslikku õnne. Kauakestvat. Mõnel on õnneni jõuda pisut keerulisem, teisel kergem. Oleneb, mida hing siia maailma sündides tahtis. Kui rasket ülesannet ta täita tahtis. Ma arvan, et vanematel on ülesanne oma lapsele õpetada, kuidas olla õnnelik. Kui aasta ema on õnnelik vaid siis, kui talle selle eest diplom antakse, siis pole sellest midagi edasi õpetada ja laps peab ise täiskasvanuks saades mõne õnnevalemi leiutama.

Ehk nõmedad ja rumalad vanemad valib hing, kes tahab, et tema eluülesannet oleks raskem täita. Hing kellele meeldivad põnevad ja rasked seiklused mitte meelakkumine.

No ja mis oleks sobivam seda postitust lõpetama kui see laul, mida võiks aasta parimaks lauluks valida.

Vot nii, aasta emad, oodake tasumise tundi!

Advertisements

Tagged:

12 thoughts on “Kuidas beebid endale vanemaid valivad

  1. Haldjapiiga 7. mai 2017, 02:25

    Ma näen mõningast loogikat, selles valimises. Aga, ütleme nüüd, kui vanem tapab oma lapse, siis kas laps tappis eelmises elus oma lapse ja see vanem saab uuesti sündides oma vanema poolt tapetud? Tekib suht lõputu ring millest areng, nagu täisealiseks saada ja kogeda tervikut perekonda või ükskõik missuguseid teisi täisearõõme, on raskem juhus tekkima. Lapsepõlv tuleb kõigepealt üle elada.

    Aga mitte sellest ei tulnud ma siia rääkima.
    Tahtsin hoopis küsida, et mille järgi Sina oma vanemad valisid? Ja mille järgi Sinu laps Sinu valis?

    Meeldib

    • Manjana 7. mai 2017, 13:23

      ma ei tea, kas sa oled ema?
      igatahes olen ma emaks olemise ajal aru saanud, et ma olen oma lapsele sarnane ema nagu mu ema mulle oli. aga me oleme emaga väga erinevad inimesed.

      ma arvan, et mu laps oli eelmises elus päris hea lapsevanem, sest ta on oma praegustega päris rahul. ta tundub ka natuke vanem hing olevat kui mina. mina olen emana, enda arvates, ära parandanud kõik need vead, mida mu ema tegi. järgmises elus on mul lapsena päris lebo 😀 ainult vanemate lahkuminek võiks veel natuke hiljem tulla, kui üldse.

      kuidas sa valisid?

      Meeldib

    • Manjana 7. mai 2017, 13:27

      aga lapse tapmine on eriline sündmus. selle eest saab inimene eraldi karistada. ma arvan, et see lühike seik ei lähe eraldi sinna nimekirja. venemaa selgeltnägijate saates nad ütleks, et sellest saab suguvõsa needus.

      Meeldib

      • Haldjapiiga 7. mai 2017, 18:02

        Need suguvõsaneedused on hästi huvitavad. Tavaliselt on need hirmus kaua olnud ja keegi enam täpselt ei mäleta mis käru kokku keerati. Sealsamas Venemaa omas oli ka see kus küüditaja teod olid perekonnaneeduseks saanud. Ma olen mõelnud, et inimkonna või planeedivastased kuriteod on sellised jõhkrad kus parem ära geene edasi anna, head nahka sealt ei tule.

        Muidugi oleme me sarnased vanemad oma lapsele nagu olid meie vanemad. Lihtsalt sellepärast, et meie vanemad olid meile vanematena esmased eeskujud. Kui kõik jäid ellu ja suuri traumasi ei saadud siis on usaldusväärne allikas küll mille järgi omi lapsi kasvatada. See on selline alateadvuse värk. Samas osad vanemad on väga erinevad oma vanematest, sest see on nende teadlik valik – ala mina seda viga ei tee!

        Ometi ei valinud ma oma ema selle järgi mismoodi ta mind kasvatab vaid selle järgi, et mina saaksin vaimselt targemaks ja täiuslikumaks. Kas Sa mäletad oma eelmist elu?

        Meeldib

        • Manjana 7. mai 2017, 21:42

          Ma tabasin selle, et ma sarnanen emanduses oma emale nn. töö käigus ja ma teadlikult pole vältinud midagi, lihtsalt nii on kujunenud. lisaks ma mõtlesin, et äkki need hinged rändavadki oma suguvõsa liinis ja siis ongi samal perel samad mitme põlvkonna ülesanded ja abikaasad lisavad nüansse. Aga, ei, ma ei tea midagi oma eelmistest eludest. sa tead?

          see suguvõsa needuste jutt seal saadetes ei tundu alati eriti loogiline. Tihtipeale tundub, et lihtsalt psühholoogia – näiteks vägivaldsuse jätkumine, kuna peres kombeks naisi peksta või on süüdi alkoholism. või näed, et nad ise käituvad oma ahnuses vms tobedalt valesti, aga tahaks põhjust kuskilt väljast leida. Ehk ma ei usu neid needuste värke eriti, kuigi neid on maru põnev kuulata. Venelased on väga needusteusku, igal poolt otsivad neid ja igas külas on nõid, kes teisi ära needa oskab. või lausa omas suguvõsas.

          Meeldib

        • Haldjapiiga 7. mai 2017, 22:29

          Nojaa, aga see alkoholism või kõik valivad vägivaldse mehe käib sama rada mööda mismoodi alateadlikult oma lapsi kasvatatakse. Ehk ikka jätkub see muster mida lapsepõlves on nähtud, valikuid tehakse samadel alustel, sest nii on maast-madalast õpetatud/nähtud.
          Minu kogemuses on pigem haruldane, et sama pere liikmed on alati sama pere liikmed. Sa kujutad ette, et kogu aeg sünnid siia ja samade inimeste, samade olude keskele? Niisiis ei, ma ei usu, et me alati käsikäes koos käima. Jah, muidu mõne tuttava, armsama, hea sõbraga teete teine elu ka koos pulli, aga milleks kogu kambaga, võib ju vahepeal ilmas ringi vaadata, seigelda, teistega tutvuda ja siis kunagi hiljem vaadata kuidas teisel läheb.

          Meeldib

        • Manjana 7. mai 2017, 22:50

          No sama teooria järgi, miks hing ei vali endale ideaalseid vanemad – ei ole ette nähtud, et mõnus peab olma. Ülesandeid on vaja lahendada, mitte niisama ringi tantsida. Eriti veel siis, kui perekonna sees on tülid. Niikaua käid, kuni perekonnasiseselt sõbralikult elama õpitakse. Muidugi oleks vahva, kui eelmises elus olid itaalias põllumees, või veinikaupmees vms eksootilist.

          Meeldib

  2. […] blogis läks päris arutluseks ära. Ma siis mõtlesin, et olen siia kirjutanud küll kuiva teooriat, aga pole rääkinud oma […]

    Meeldib

  3. mercredis 8. mai 2017, 12:01

    Üldiselt on minu seisukohad sellele postitusele väga sarnased. Ja ma usun ka seda, et ühe hingerühma inimesed kehastuvad enamasti ühte perekonda eri rollidesse. Aga eelmises elus võisid sa siiski täiesti vabalt olla ka Itaalia põllumees või Austraalia pärismaalane. Väga vähe tõenäoline, et keegi viitsiks sündida pidevalt ühte ja samasse riiki/geograafilisse piirkonda. Ma arvan, et hingerühma inimesed hoiavad küll enamasti kokku, aga riike (või miks mitte ka planeete) valitakse võimalikult erinevaid.

    Meeldib

    • Manjana 8. mai 2017, 13:19

      Mis on hingerühm? Ma saan aru, et ühes rühmas on ilmselt sarnased, aga mille järgi?

      Meeldib

  4. mercredis 8. mai 2017, 17:30

    Ma oletan, et see on ehk seotud hingede tekkimise/loomise ajaga. Hingi tekib ju pidevalt juurde, on vanad hinged ja päris noorukesed. Nagu ma aru saan, siis hinged eralduvad algallikast ehk siis jumalast, nagu veepiisad ookeanist ja suubuvad lõpuks sellesse samasse ookeani tagasi, kui on kõik kogemused kehastumiste kaudu kätte saanud. Seega on iga hing miniatuurne koopia jumalast. Need hinged, kes eraldusid Algallikast koos, samal ajal, kuuluvadki ehk ühte hingerühma. Aga kindlasti toimub rühmade vahel ka edaspidi liikumist, üksteise poole tõmbutakse sarnasuse alusel. Kui keegi jõuab oma arengus teistest kaugele ette, siis ta sulandub ilmselt uude rühma. Need on muidugi kõik vaid oletused. Michael Newton on oma “Hinge saatuse” ja “Hinge rännaku” raamatutes sellest põhjalikumalt kirjutanud, soovitan lugeda.

    Meeldib

    • Manjana 8. mai 2017, 17:35

      Ma pole sellist ideed varem kuulnud, aga mulle meeldib, nii luuleline!

      Liked by 1 person

Kommenteerimine on suletud.

%d bloggers like this: