Hapu näoga naised

Ma ei tea, kas mu lugejad teavad sellist meest nagu Ramlov. Igatahes mina tean, kuna ta kuulub mu tuttavate ringi. Teine võimalus tema tundmiseks on läbi taro kaartide, kuna ta paneb neid ja ka õpetab panema, on vist  ka raamatuid sel teemal kirjutanud. Aga mul ei olnud plaanis täna kirjutada temast, vaid hoopis sellest, mida ta FB-s kirjutas. Blogi on hea koht, kuhu saab asju kirjutada ja pärast on neid lihtne ülesse leida.

Aga Ramlov kirjutas täna lõunapaiku:

Päris palju kirjutatakse mehelikkusest ja naiselikusest. Veidi vähem, aga siiski piisavalt kirjutatakse ka viltuläinud või ebapiisavast mehelikkusest ja naiselikkusest.

Aga on olemas ka hapuksläinud mehelikkus ja naiselikkus. Nähtus, mida rahvakeeli vahel nimetatakse ka “kurja onku” või “tädistumise” fenomeniks.

Ja hiljem, kui keegi soovis täpsemalt teada millised mehi ja naisi ta mõtleb ja kuidas see hapusus väljendub, selgitas:

Nehel ja naisel veidi erinevalt. Mehed kipuvad muutuma vaimselt väga jäigaks, vastuvaidlemist mittetaluvaks, nende areng on otsekui x päeval lõppenud ja peale seda algab periood, kus nende meelest peaks maailm nüüd juba nende järgi kohanema.
Naised on sageli sõnades vägagi romantilised (ütleks, et liigagi), aga samas on väga idealistlikud ja nõuavad seda ideaali ka teistelt. Väga sageli tunneb selle tüübi ära vaimsetes foorumites ja gruppides teistele etteheidete tegemise järgi – eriti selle järgi, et nende meelest pole teised piisavalt õiged, eetilised, puhtad ja armastavad.

Ma ei ole kunagi nii mõelnud, aga see on väga huvitav mõte. Umbes sinna aiaauku, kus mul meeldib mõtiskleda. Mina ise olen praegu hapuksläinud tädist veel kaugel. Ma arvan küll, et ideaalis võiksid kõik inimesed olla eetilised, puhtad ja armastavad, aga ma arvan, et selle saavutamine on kole raske ja keeruline ning kellegi manitsemine ‘sa oled nii paha’ ei aita. Vaimsetes foorumites ma ka ei käi, sest kui ma kunagi ühte sattusin, siis hakkas mulle tunduma, et vaimsete inimeste asemel on seal vaimupuudega inimesed. Vabandust, kui see halvasti kõlab, aga  ma pidasin silmas täiskasvanud inimesi, kellel on mõtlemine ja teadmised algklassi tasemel. Ma ei pea silmas lameda maa armastajaid, mulle esoteerika meeldib, kuigi lame maa ei meeldi, aga lameda maa armastajate vastu pole mul midagi.

Kuigi ma ei tunne ise selliseid liiga romantilisi naisi, siis selliseid hapusid mehi ma tean küll karjade kaupa. Minuarvates on kõik mehed, kes torantsust vihkavad ja netis neid inimesi, kes ei vihka geisid, pagulasi ja venelasi, tolerantideks kutsuvad, nood arengus seismajäänud mehed, kes peale keskkooli või ülikooli lõpetamist nõuka ajal, lõpetasid igasuguse õppimise. Nad jäidki oma põhiteadmistega sinna punkti  ja varsti hakkasid ka need koolis omandatud teadmised otsast ära murenema. Aju, mida regulaarselt õppimiseks ei kasuta, laseb end lõdvaks. Pealegi on uues sajandis nii palju uut infot, et neil meestel kiilus aju kinni ja tulemuseks oli hapuksläinud onu, kes pole nõus oma mõtlemist, et venelased ja pagulased on kogu kurja juur, kuidagi muutma.

maja

Ma ei osanud mõelda, millise foto ma peaks sellise pisut negatiivse teksti juurde panema, sest tuleks ju olla ikka armastav ja eetiline. Tegin oma arvuti pildikataloogi lahti ja leidsin kuskil tundmatus kohas kevadisel ajal pildistatud laguneva maja. Tundus sobivat.

Advertisements

7 thoughts on “Hapu näoga naised

  1. Mari 21. mai 2017, 18:09

    Äratundmine. Mina olin hapuks läinud nii 15-20 aastata tagasi. Ma küll kellelegi etteheiteid näkku ei öelnud ja kuskil ei kommenteerinud ega õpetanud, kuid mõtetes imestasin, kui valesti kõik inimesed elavad. Õnneks elu ise pani mind paika 🙂 Mulle selline taandareng enese puhul meeldib, isegi väga 🙂

    Like

    • Manjana 21. mai 2017, 21:18

      Kas sa olid liiga romantiline ka? Muarust on romantika nii mitme otsaga asi, et ma ei teagi kuidas liiga palju romantikat võiks olla.

      Like

  2. Mari 22. mai 2017, 08:39

    Arvan, et Ramlov mõtles liigse romantika all seda, kui see romantika meest tüütama hakkab. Aga jah, romantikat ei ole kunagi liiga palju. Mees ja romantika, see on minuarust põlvkondade küsimus. Tänapäeva noormehed on ikka tunduvalt romantilisemad kui minu põlvkonna omad või pole saatus mind nende romantikutega lihtsalt kokku viinud.

    Like

  3. epp 22. mai 2017, 17:31

    Tõesti huvitav mõte, hapuksminemisest. Eriti see mehi puudutav osa. Ma tunnen, nagu sinagi, küllaga noid lukku läinud mehi, samas vaid paari tädistunud naist. Üllatav, kui järele mõelda – sootunnuseid arvestades peaks ju vastupidi olema. Sest just mehed on bioloogiliselt enam valmis uut avastama ja aktsepteerima – maadeavastamine, naistevallutamine etc. Anna ainult ennekogematut ette. Naised on (reeglina) alalhoidlikumad, konservatiivsemad. No ja siis äkki käib meeste peas ühel päeval mingi klõps ja maailm peab nende järgi kohanduma, nagu kirjutasid. Aga ehk on noorem, milleeniumi meeste põlvkond lootustandvam? Foto on sobiv jah. Raudselt venelaste ja/või pagulaste tegu =)

    Like

    • Manjana 22. mai 2017, 17:48

      Tegelikult on ajaloos hoopis vastupidi – naised kohanduvad uute oludega hoopis lihtsamalt ja kiiremini kui mehed. Nii on see läbi ajaloo olnud, kõik meeste tegevused on olnud pigem ühe ja sama asja tegemine – hommikust õhtuni tööl. Naised peavad tegema paljusid erinevaid asju, suhtlema erinevate inimestega, kodused tööd, lapsed, reageerima kiiresti kui miskit muutub. Meeste rahateenimise alus oli vanasti pigem see, et mida kauem ühte tööposti hoolikalt nühid, seda suurema palga saad.

      Õnneks on viimastel aastatel meeste ja naiste töökohtade ja elude erinevus kaduma hakanud, ehk enamus inimesi töötab teenindavas sektoris, mis nõuab suurt paindlikkust ja oludega kohandumist. Tööstust ju meil enam eriti ei ole. Poiste ja tüdrukute kasvatamisel enam nii suurt vahe ei tehta. See kõik peaks tagama ka võrdsema arengu.

      Selle majaga on aeg hammast proovinud, ma kahtlustan, aeg on sootu, vähemalt eesti keeles.

      Like

  4. epp 22. mai 2017, 20:27

    Jaa, sinuga täitsa nõus, me naised oleme palju osavamad “multitaskima”, ja ilmselt seesinane võime keskenduda rohkem kui ühele asjale korraga aitab ka uute oludega kergemini kohaneda. Ma eelmises kommentaaris pidasin pigem silmas seda, et mehed on bioloogiliselt kohandatud aina uut otsima/vallutama (naist, territooriumi etc), aga neil lukku läinud meestel tulevad justkui silmaklapid ette paljude sotsiaalsete/poliitiliste arengute osas. Hmm, samas näiteks naiste ja tehnika osas jäävad silmad lahti?=)

    Ja siis veel, et kui kaugele ajalukku tagasi vaadata. Siin me ilmselt räägime aastakümnetest, onju. Sajandeid tagasi vaadata oleks juba teine teema, ma vist vaatasingi liiga palju tagasi.

    Ei noh, mina sain aru küll, et maja ajahambast puretud, kommenteerisin kivinenud mehe mätta otsast=)

    Like

    • Manjana 22. mai 2017, 21:12

      ma mõtlein ka pisut kaugemat minevikku. ma nüüd tean näiteks seda, et kui minu kooli ajal eeldati, et tüdrukud füüsikat, keemiat ja matemaatikat ei peagi oskama, siis mu laps just lõpetab kooli ja nüüd on juba koolis harjutud, et tüdrukud võivad neid aineid isegi poistest paremini osata. ja tihtipeale on koolis poistel raskemgi, sest nad ei suuda olla nii rahulikud ja tähelepanelikud nagu tüdrukud. et reaalainete ja tehnika suhtes on arusaamad sooliste erinevuste kohta ka tasakaalustunud ja mõnikord isegi poiste kahjuks. vanasti oli tüdrukute kahjuks. ma ei tea, mis siis saab, kui see põlvkond vanemaks saab. ilmselt midagi teismoodi kui praegu.

      Like

Kommenteerimine on suletud.

%d bloggers like this: