Kuidas ajupesust filmiga aju pesta

Vaatan praegu filmi Põhja-Koreast. Alguses mõtlesin, et ei vaata, sest meil näidatakse väga harva filme nn. kommunistlikest riikidest ilma, et nad oleksid tugevalt kallutatud. Kuid kuidas saada aru, et sa vaatad filmi, mis üritab sinu kui vaataja aju pesta.

Ma ei tea, kas teie ka vaatasite TV3-st Põhja-Koreast rääkivat filmi  North Korea. The great illusion? Kuid kindlasti olete kunagi varem sarnaseid filme näinud. Miks ma ütlen, et see film mitte ainult ei näita ajupesu, vaid peseb ka minu kui vaataja ajusid? Väga lihtne. See film on väga lihtne. Sulle ei jäeta ühtegi võimalust ise mõelda, mida ekraanilt näed. Hea dokumentaalfilm näitab erinevaid inimesi ja olukordi, leiab põnevaid vaatenurki, kuid ta jätab vaataja otsustada, mida ta vaadatust arvab. Hea dokumentaalfilm on neutraalne, eriti kui räägitakse poliitikast, aga teistel teemadel ka.

See film ei jäta ruumi mõtlemisele. Filmis näidatakse näiteks giidi, kes teeb linnaekskursiooni ja räägib sinna kõrvale täiesti jaburat juttu Suurest Juhist. See, et giid peab autokraatlikus riigis sellist juttu rääkima, on täiesti normaalne. Normaalne inimene vaatab seda giidi ja saab aru, et giid räägib ettekirjutatud imelikku juttu. Kuid filmitegija ei saa sind niisama omaette mõtlema jätta. Äkki sa oled kretiin ja ei saa aru, mida sa just parasjagu kuulsid? Seepärast räägitakse kaadritaguse häälega veel kord üle, et sa ikka tõesti aru saaksid, et tegemist on Suure Juhi totra kiitmisega. Propagandaga, ajupesuga. Propagandafilm ei jäta sulle mingit võimalust ise mõelda. Sulle jäetakse ainult üks võimalus – mõelda nii nagu filmitegijad sinult ootavad. Mõelda nagu nemad. Mõelda nii nagu see Põhja-Korea imekaunis giid, kes rääkis täielikku jama.

Mul tekib küsimus, et miks on vaja meile sellist ajupesufilmi näidata. Kas kellelgi tiksub ajus mõte, et kui Eestis või muudes riikides, mis parasjagu ei ole sellised nagu rumalalt iseseisev Põhja-Korea, mõtlevad inimesed järsku ringi ja hakkavad ka samasugust riiki tahtma? Et enne kui selline loll mõte tekib, tuleb aju viuh-viuh ära pesta? No väike hirm võib ju isegi olla, sest Eestis käib ka aegajalt jutt, et meil on iseseisvus, kuigi tegelikult ju ei ole. Mul isiklikult küll pole mingit vajadust isesiseisvuse või seda tüüpi “kommunismi” järgi, nagu Põhja-Koreas. Muarust on enamus eestlasi, kes iseseisvust võib-olla isegi tahaksid, rohkem kui väga kommunismi vastu, igasuguse, ka näilise. Seega publik puudub?

Kuid Eestis on päris palju neid inimesi, kes tahaksid üheparteisüsteemi ja rohkem autokraatiat. Mõned neist näevad ka ennast võimule lähedal, mitte opositsioonis. Paljud neist töötavad riigiametites. Nad ei ütle oma igatsust sellises sõnastuses nii välja, sest nii pole ilus öelda ega mõelda. Näiteks eile sattusin lugema inimõiguslase artiklit, mis olevat ka päevalehes ilmunud. Reaalsuse hävitamine. Lapikust maast on totalitarismini tilluke samm. See on väga keeruliselt kirjutatud artikkel, mille sisu on see, et igasugused kodanikeühendused ja esoteerikud, kes mõtlevad keskvõimust erinevalt, on ohuks normaalsele riigile ja parem oleks, kui me kõik ühtemoodi mõtleksime. Väga lihtne on ära kasutada lapiku maa argumenti, et inimesi endaga nõustuma meelitada ilma, et nood aru saaksid, millega nad nõusse jäid. Lapikust maast pooldavalt rääkimine ei ole väga taibukas tegu. Nendega on lihtne vastanduda. Inimõiguste keskus! Inimese õigus mõelda nii, nagu on kokku lepitud, et nüüd kõik mõtlevad.

Kuid selles Põhja-Korea filmis näidatakse autokraatiat päris positiivsest küljest. Näidati mida kõike kaunist rahvale etendatakse ja ehitatakse, et rahvas rahulolu tekitada. See haigla, kus oli naise suguorganiga sarnane ühter, oli imekaunis! Ja paraadid lõbusate inimestega, filmifestival jms. Autokraatsel riigil on alati ilusamad paraadid kui vabamates riikides, sest seal oskavad kõik sõdurid marssida. Neil on kaunid laiad väljakud ja peatänavad, kus paraade korraldada. Autokraatses riigis on kõva kontroll ehituste ja kunsti üle, et igasugune halb arhitektuur ja kunst läbi ei läheks. Rahaga ei osta endale mingit ehitusõigust, selline trikk töötab kapitalismis, mis teenib rahajumalat. Autokraatne riik teenib suurt juhti ja tema lähikondseid.

slide_310512_2747153_free

Ei, ma ei taha autokraatiat. Mulle meeldib pluralism selle algses mõistes, kus inimestele on lubatud eriarvamused ja nad võivad ka nende arvamuste juurde ka lõpuni jääda. Ilma, et see lõpp kohe peale väljaütlemist saabuks. Seepärast pole mul ka mitte midagi propagandafilmide vastu. Kuid kui ma nüüd olen näinud Põhja-Koreast tehtud propagandafilmi, siis ma järgmisel nädalal tahaksin telekas näha Põhja-Koreas tehtud propagandafilmi. Ükskõik millest. Propagandafilmid on tegelikult lõbusad. Tore nagu hea tantsulaul, kus ei pea mõtlema, vaid on lihtsalt lõbus.

PS! Ilmselt näitas TV3 filmi lihtsalt sellepärast, et tundus tore ja tasuta sai.

Advertisements

4 thoughts on “Kuidas ajupesust filmiga aju pesta

  1. FIXX 25. mai 2017, 01:48

    Näetsa, millega oma ajud puhtad ja säravad hoitakse. 🙂

    Liked by 1 person

    • Manjana 25. mai 2017, 16:18

      Jep, hoopis tõhusam kui Ariel

      Like

  2. Tanel 29. mai 2017, 11:19

    Ma ei tea, kui sulle jäi mulje, et see dokumentaalfilm propageerib Põhja-Korea režiimi, siis sa peaksid filmi uuesti vaatama. See film ei ole Põhja-Korea propaganda, vaid taheti näidata, kui jabur see riik on. Juba alguses öeldi näiteks, et Põhja-Koreas ei sallita prantslasi konflikti tõttu, kuid mingis konfliktis pole Prantsusmaa kunagi osalenud.
    See film näitabki Põhja-Korea tavainimesi, kes usuvad (või keda sunnitakse uskuma), et nende Suur Juht on püha ja teeb nende nimel kõike ning nende elu on tore ja õige. Kuid sina, kui mõtlev inimene, peaksid ju aru saama, et selle filmi mõte ei olnud näidata sulle Põhja-Korea ilu ja võlu, vaid et missugune ajupesu inimestele tehakse. Filmi mõte ei olnud sinu ausid pesta ja et sa hakkaksid ka Eestisse sellist elu tahtma. Vaata üle, seekord mõttega!

    Like

    • Manjana 29. mai 2017, 12:36

      Ei, ma ei arva, et see film propageerib lääneriikidele, et autokraatlik kord on tore. Ma isegi ei kirjutanud nii.

      Like

Kommenteerimine on suletud.

%d bloggers like this: