Kuidas meil on kõik näiliselt rikkad

Erinevates maailmanurkades on rikkusele ja kõrgele palgale erinevad kriteeriumid. See sõltub riigi üldisest majandustasemest, sellest millisesse sotsiaalsesse gruppi inimene kuulub, milline oli tema lapsepõlv ja veel sada erinevat tegurit.

Ametlikult saab rikkust arvestada nii, et võetakse see raha ja asjad, mis inimesel on olemas, lahutatakse sellest maha need kulutused, mis ta tegema peab ja siis vaadatakse kui palju järgi jääb.

No näiteks kuulub keskmise eestlase varade hulka pangaarve, auto ja maja või korter. Ja maksma peab ta söögi, tarbekaupade, telefoni, elektri jms ning lisaks maksab pangalaenu ja autoliisingut. Kuu lõpus on kulud-tulud kenasti omadega võrdsed, mõnikord natuke puudu, mõnikord natuke üle. Võimalik, et ma eksin, aga siit edasi hakkavad Eesti inimesed juba rikkust arvestama. Et kui inimene saab mitu korda kuus restoranis süüa, mitu korda aastas kaugel välismaal puhata. Blogisid lugedes jääb mulje, et ega tavalisel eestlasel ei ole raha, et regulaarselt restoranis söömas käia või igal puhkusel lahedalt lõunasse lennata, ilma koonerdamiseta. Ma räägin alla 50-aastastest, sest üle 50-aastastest said paljud endale eluaseme tasuta, sest erastamine. Mitte, et need keskealised meil restorane ummistaks, aga et eristada neid, kes endale vara lihtsamalt said. Nemad on vaesed kinnisvararikkad ja mures sellega, sest välja üürimine on keeruline kuna kõik üürilised on ju maradöörid.

Kuid räägime tavalistest inimestest. Lugesin täna artiklit, kuidas Eesti inimestel jätkuvalt rohkem finantsvara kui kohustusi ja sain lõpuks aru, miks jääb mulje, nagu jääks keskmine eestlane võrreldes keskmise eurooplasega iga aastaga aina vaesemaks. Sest enamus varadest, mis teoreetiliselt on tema omad, on seda vaid paberil ja tegelikult tähendavad hoopis kohustust, mitte likviidset vara. Likviidne tähendab, et sa saad oma vara suht kiiresti uute asjade ostmiseks kasutada. Sellest artiklist võiks välja lugeda, et eestlastel on nii palju raha, et nad peavad ülejääkide mõistlikuks kasutamiseks neile investeerimislahendusi leidma. Aga tegelikult rõhuvad eestlaste rahakotti hoopis pensionifondid, mis niisama pankades seisavad ja pankurite huve teenivad.

Ma ei hakka tulevikku ennustama ja rääkima kuidas praegu 30-aastane inimene elab tänu oma pensionifondile kuldset vanaduspõlve või kui rahulolev on 40 aasta pärast praegune 40-aastane õnnelik pensionifondi omanik. Ennustamine pole minu rida. Ma tean, mis praegusel hetkel toimub. Inimene, kes teenib näiteks miinimumpalka, saab kätte iga kuu ümmarguselt 404 eurot ja 9 eurot annab pangale “oma” pensionifondi. Pensionifondi raha maksmine on igakuine kohustus nagu laen. Kui iga eestlane annaks iga kuu 9 eurot näiteks loomade varjupaigale, võiks loomade varjupaik varsti sellise torniga maja ehitada nagu SEB-pangal Tornimäel ja sinna otsa kuldse kassikuju püstitada!

Minul ei ole pensionifondi, sest polnud kohustuslik ja vabatahtlikult ma tegelen ainult nende lollustega, mis kohe rõõmu valmistavad. Mulle meeldis vanasti raha deposiitkontole panna, aastal 2012. aastal sai deposiidi eest 1% intressi aastas. Praegu on see protsent 0,05%, mis on nii mõttetu number, et inimesed deposiidist eemale hoiaksid, sest pankadel on liiga palju hoiuseid. Pensionirahad ju seisvad seal ja pankadel on ka limiidid.

Ehk inimestel on hunnik varasid, kuid nende varade hulgas on ka raha, mille tuulutamisega tegelevad hoopis pangad, mitte see inimene ise. Miinimumpalka teeniv inimene oleks täiega õnnelik, kui tal kuu lõpus veel üks kümnekas olemas oleks, ka pole? Näiliselt rikas, aga tegelikult vaid töötav vaene ja teeb igakuiseid annetusi pangale.

tartumnt

SEB-pank võiks ise sinna torni otsa kassikuju teha, mulle küll meeldiks. Või koerakuju, aga koertel on liiga palju erinevaid välimusi, kassiga oleks lihtsam.

Advertisements

13 thoughts on “Kuidas meil on kõik näiliselt rikkad

  1. R K 29. mai 2017, 19:23

    Absoluutselt ei ole ei tahtmist ega ajul kapasiteeti, et mõista, kas siis iga teise eestlase auto, mida ta liisib, on arvestatud hetke turuhinnaga tema varaks? Või siis ongi kõik need selle aasta mudelid tuimalt kotitäie eurode eest endale salongist ostetud. Või, et kas kõik need uusarendused, mis varsti enam linna ära ei taha mahtuda ja kus odavaimad kingakarbid algavad 80 000 eurist, on samamoodi tuimalt kõik kellegil sula(taskuraha) eest – nätsti – omale päriseks ostetud… Või… anti mõnele finantspraktikandile esimeseks näpuharjutuseks väike muinasjutt avaldamiseks välja imeda. Eh ei tea.
    Aga üldiselt, väikene kadeduseuss v.a., on mul siiralt hea meel, et kõigil mu ümber tiirlevatel nii kuradima hästi läheb 🙂 Müts maha – oskavad elada! Ja siis see igitõusev maagiline keskmine… Uh… Nii tore.
    Samas mul endale tundub jälle, et silmus ümber kaela tõmbub aina enam koomale ja ükski keskmine tõus ei tasanda minu jaoks seda hinnarallit mida mu silmad iga jumala päev kogeda saavad. Aga nagu juba ütlesin – küllap ei oska ma elada 😀

    Like

    • Manjana 29. mai 2017, 19:44

      Sa tahad öelda, et ma kirjutasin liiga keeruliselt? Varad miinus kohustused võrdub summa, mis on sinu oma. Liisitud auto on panga oma, laenuga maja on panga oma, sinu pensionifond on ka sisuliselt panga oma. Inimesed on tegelikult panga omad, päris suures osas. Ma pakun, et enamus eestlasi on panga omad.

      Mulle meenub, et kui ma käisin esimest korda aastal 1991 saksamaal, siis küsis üks sakslane, et kas teil saab ühe kuu palga eest auto osta. 1992 tuli kroon, tolle 100 rubla eest, mis keskmine eestlane siis teenis, ei saanud isegi kasutatud autot osta. praegu vist selle 400 euroga juba kasutatud auto saab. jah, elatustase on tõusnud! aa sellest 400st ei jää ju midagi üle.

      See “oskavad elada” on eesti keeles alati midagi muud tähendanud kui normaalset palka. Nii hea, et mütsikandmishooaeg sai läbi 😀

      Like

  2. Dividendipiraat 30. mai 2017, 09:24

    Oot, artikkel kirjutas ju eestlaste finantsvaradest, st tegelikust rahast, mis on kuhugi investeeritud. Kuidas Sul sellest artiklist önnestus järeldada, et eestlased on panga omad?

    (ma ei väida, et nad ei ole, aga finantsvarad vs finantskohustused on ikka midagi muud, kui “auto on panga oma”).

    Like

    • Manjana 30. mai 2017, 12:31

      seal artiklis oli laenudest ka ja et need on väiksemad kui investeeringud. aga need investeeringud on enamuses pensionifondid, mis praegu on inimese jaoks pigem kohustustus iga kuu juurde maksta, mitte raha, mida võiks järgmisel kuul kulutama hakata.

      Like

  3. R 30. mai 2017, 12:55

    Seal ülevaates kirjutati, et keskmisel eestlasel on finantsvarasid keskmiselt 7000eur (hoiused, pensionifond) ja finantskohustusi 6000eur (laenud). Kokkuvõttes umbes 1300 on varasid rohkem kui kohustusi. See number on viimastel aastatel suurenenud ca 200 eur aastas. Ma ei saa aru blogikirjutaja nii negatiivse kokkuvõtte põhjustest, trend on ju positiivne. Või peaks rikkus kiiremini kohale jõudma?

    Like

    • Manjana 30. mai 2017, 12:58

      Ma lihtsalt ei armasta pankasid. See ei ole andja rikkus, kes iga aasta 200 eurot niisama pangale annab. Pensionifondi omamine on rikkuse allikas praegu pangale, mitte tulevikus inimesele. Tulevikus, kui see raha on inflatsioonis täiesti pisikeseks kulunud.

      Like

  4. R 30. mai 2017, 13:00

    Ehk siis Finantsinspektsioon jälgib ja teeb kokkuvõtteid ainult finantsvaradest ja finantskohustustest, mitte muudest varadest (auto, kinnisvara) ja kohustustest (võlg ämmale) ega ka sissetulekutest.

    Like

    • Manjana 30. mai 2017, 13:07

      Finantsinspektsioon teeb oma tööd ja mina blogin oma lõbuks ja õues paistab päike. Mida sa oma kommiga öelda tahtsid?
      Ma su ämmast räägiks küll 🙂

      Like

  5. R 30. mai 2017, 13:14

    See on seadusandja kala, et pensionifondid nii palju saavad haldustasu võtta. Loodetavasti lähevad tulevikus tasud väiksemaks. Sa siis arvad, et pensionipõlveks ei pea inimene ise midagi koguma, vaid seda peavad tegema meie lapsed, nagu praeguse pensionisüsteemi puhul. Probleem on selles, et tulevikus läheb praegune põhipension hingusele, sest pensioniealisi on tulevikus rohkem kui tööealisi.

    Ja teisest küljest, kui poleks panku, siis paljud pered ei saaks omale eluaset osta. Või mismoodi see siis peaks olema? Kas nagu vanasti nõuka ajal, kus isake riik annab kortereid. Loodetavasti sotsialismi enam kunagi ei tule, kus kõik on vaesed.

    Like

    • Manjana 30. mai 2017, 16:34

      Seda ma üldse ei teadnud, et pensionifondidel on veel haldustasu ka, oleks ma seda teadnud, ma oleks vee kurhema posituse teinud.
      Näiteks LHV ei võta mingit haldustasu, kui tahad endale natuke aktsiaid osta (ostmise ja müümise eest ikka võtab)

      Kallis, ma olen kommunist, eksole, mul on eraomandi suhtes teatud hoiak 😀

      Like

    • R K 31. mai 2017, 14:21

      …ja minul on surmani siiber sellest praegusest ajast, kus papp on 0,1% käes ja ülejäänud siplevad nagu sipelgad pulgakommil. (ma ei nuta vanu aegu taga, pigem kratsin pikemat aega kukalt, miks me oleme endiselt kinni mudelites, mis on sajandeid vanad ja ei tööta juba ammu…)
      Seejuures on sipelgad väga arukad loomad…
      Ja oleme ausad, ka kapitalism on oma aja ammu ära elanud. See kõrgema-klassi kapitalism sööb juba kümnendeid iseennast. Varsti pole järgmist “hiinat-indiat-aafrikat” kuhu läänemaailma “ärigeeniused” oma tööstused kolivad…Juba praegu tulevad need ära hooratud riikide kodanikud uksele “kop-kop” – oleks aeg maksma hakata.
      Ja siis kirtsutab UK sarnane, praktiliselt terve maailma ära vägistanud riik, et oih..me ei tahaks neid pagulasi…Nüüd tahaks vaikselt oma teekest rüübata ja nautida vanu häid aegu…
      Nagu juba mu vanaema ütleb – ühtegi puud ei lasta taeva kasvada…
      Kurb on asja juures see, et lääs teab, kuidas saab aja jälle 100 aastat tagasi lükata ja jätkata seda kapitalismi-idiootsust. Lahenduseks on muidugi sõda. Pigem ollakse nõus miljonite surmaga – peaasi, et ei peaks kopkat käest andma või mõtlema veidigi uuenduslikult…
      Ja no sõda on ka tore moodustis – alati keegi võidab ja keegi kaotab. Kaotaja tambitakse mutta(Hitler) Teisi ülistatakse järgmise sõjani(Stalin).
      Ja sedasi saab mudeldada lõputult…
      Positiivsema külje pealt – eks inimesi ongi liiga palju 🙂

      Manjana: Su kommentaar oli teadmata põhjustel prügikasti läinud, sorry, et ma alles nüüd avastasin.

      Liked by 1 person

  6. kuidas kasvatada inimest 30. mai 2017, 13:22

    Mitte, et mul endal kinnisvara omamise vastu midagi oleks, aga seda on ju ka USAst ja UKst näha, et inimestel on justkui raha palju, ent tegelikult on kogu jõukus kinni kinnisvaras. Sama kinnisvara rihib muudkui ülespoole oma kallidusega (ehk inimesed saavad rohkem jõukamaks), ent tegelikkuses tähendab seda, et kui oma kinnisvara maha müüd, siis pole sul enam ei kinnisvara ega ka võimalusi uut osta, sest sinu ümber olev kinnisvara maksab kõik juba rohkem kui see, mille sa just maha müüsid.

    Ma ei kujuta väga ette, mis saab 15a pärast kui meil – teoorias – enam pole noorte horde peale tulemas, kes omale kinnisvara – uut ja kallist! – osta tahaksid või saaksid. Krahh?

    Minul on pensionifond. See kohustuslik. Tundub, et pigem peaks omale pensionifondi tekitama metsadest jms asjadest, millest osa võimaldaks elada ka ilma rahata (noh, et oma söögi ja vee kusagilt kätte saaks KUI vaja peaks olema) ja samas võimaldaks ka kiiret likvideerimist. Aga seni tiksun ma pigem tavalise ja keskmise eestlase rütmis, kel ei raha ega vara, sest “õieti põlegi neid”.

    Like

    • Manjana 30. mai 2017, 16:53

      Miks meil tulevikus enam noori pole? Ma arvan, et varsti on kõigi jaoks normaalsus, et noored rändavad erinevates riikides ja elavad ja töötavad, kus soovivad, ilma probleemideta. Nii kehv kliima meil ikka ka pole ju.

      Ma ei viitsi oma pensioni pärast praegu muretseda, vahet pole. Ma olen oma eluga praegu väga rahul, kuigi mul ei ole suht midagi, ei kinnisvara, ei pensionifondi. Vahetevahel mulle tundub, et ma sellepärast rahul olengi, et midagi ei ole ja midagi rohkem ei taha ka.

      Like

Kommenteerimine on suletud.

%d bloggers like this: