Tänavalt leiab igasuguseid asju

Ma leian tänavalt asju. Ilmselt leiaksid teised inimesed ka, aga nad kas ei vaata või neid ei huvita. Ma vanasti ka ei leidnud midagi, aga teadsin ühte tüüpi nimega L@ssi, kes rääkis, et tema leiab kogu aeg tänavalt asju ja raha. Ma olin täiesti kade – ma tahaks ka niisama tänavalt raha leida. Loomulikult mitte sente, ikka paberraha. Et oleks ikka raha, noh, suur! Soovidega tuleb ettevaatlik olla.

Ma pakun, et minu asjade leidmise aeg algas umbes aasta tagasi. Ma leidsin ilusa töötava välkari. Palja naise pildiga. Gonsiori tänavalt. Kuna ma olen ebausklik, siis ma kohe mõtlesin, et mida see tähendab ja mida ma peaksin leitud asjaga edasi tegema, et mingi jama ei juhtuks. Ma ei osanud kummalegi küsimusele vastust leida. Ja mõne aja pärast leidsin Gonsiori tänavalt uue välkari. Hakkas juba kollektsioon tekkima. No see peab kindlasti mingi kindel vihje olema, millele ma pihta ei saa.

Palja naise pildiga välkari kinkisin ära filmivõtetel ühele mehele, kel oli suitsu, aga välkarit polnud. Ta oli kingituse üle õnnelik. Mulle tundus, et tegin õigesti. Küsisin ühelt oma sõbrantsilt, kel on samuti ebausuga südamlikud suhted, et mida tema arvab, mida välkarite leidmine tähendama peaks. Tema pakkus, et äkki seda, et ma ei peaks uuesti suitsetama hakkamise pärast muretsema. Väga hea vabandus sõltuvusele! Teine versioon oli, et ma lihtsalt olen tähelepanelikuks läinud ja see on ju hea.

Kuid järgmisena leidsin ma telemaja lähedusest tänavalt iPhone koos pangakaartidega. Ma leian asju tavaliselt varahommikuti nelja paiku, kui ma kõrtsist tühjal tänaval koju jalutan. Mina ei tee neil õunatelefonidel vahet, aga telefoni puhul ma teadsin, et see tuleb omanikule tagastada, mitte edasi kinkida. Viimane sõnum telefonis oli 00.30 Musilt: “Kas jõudsid kenasti koju?” Mul tekkis pisike võdin, et äkki telefoniomanik löödi maha ja ma leidsin ta telefoni ja nüüd on mul hambad ja vanglatrellid!?!? Igatahes saatsin Musile sõnumi, et leidsin selle telefoni tänavalt. Varsti helistaski omanik ja leppisime kokku, et ta hommikul tuleb telefonile järgi. Tuli. Ei mingit emotsiooni, ainult vabandus, et ta ei saa mulle kuidagi tasuda, kuna kaardid on minu käes. Jep! Andsin talle kõik ausalt tagasi. Ma arvan, et see oli hoopis õppetund Õuna Omanikule, järgmine leidja müüb selle telefoni maha ja viipab kaardid tühjaks. Telefon ei olnud kuidagi lukustatud.

Vahepeal leidsin ma veel ühe kuuskantkruvikeeraja, millega ma ei oska midagi tarka ette võtta.

Kuid eile käisin ma ühel toredal sünnipäeval ja pärast läbi linna koju jalutades esitasin ise küsimuse, et kui ma nüüd midagi leian, siis on see vihje tulevikule, et mis juhtuma hakkab või mida ma tegema peaksin. Umbes seal, kus ma tavaliselt töötavaid välkareid leian, lebas poetšekk. Võtsin tšeki ja lugesin, et keegi oli käinud Kaubamajas mingis ökopoes ja ostnud sealt kolme sorti küpsiseid ja jäätist. Väga tore vihje! Või siis mitte? Mul on viimastel nädalatel küpsistega väga soe suhe olnud. Rannahooaeg läheneb ja ma üritan end hoolega normaalkaalust välja maiustada. “Ei, see vihje oli ikka liiga segane, tahan veel ühte täpsustavat vihjet,” mõtlesin omaette.

Jõusin sinna telemaja juurde, kus ma telefoni leidsin ja vaatasin, et mingi väike valge plastikust topsik vedeleb maas. Mu esimene mõte oli, et mingi tabletitopsik. Paha vihje. Võtsin topsiku ülesse ja see oli raske. Tõstsin ta silme ette ja nägin, et tegemist on valge guaššvärvi topsiga. OOkei, huvitav vihje, mulle meeldib. Vist. Natukese aja pärast leidsin pruuni värvi. Pärast seda oli punane värv vastu seina tühjaks visatud. Selge, punast ei saa. No ja peale telemaja oli sinine värv. Ma ei hakanud üldse midagi keerulist mõtlemagi – loomulikult pean ma pildi joonistama. Nende kolme värviga. Ja joonistasingi. Täna joonistasin. Sellise:

Ma väga täpselt ei tea, millist pidi teda vaatama peaks. Ma niisama tunde järgi maalisin. Väga head värsked guaššid! Kuna ma sain nad vihje korras, siis ilmselgelt on minust kuulus kunstnik saamas, eksole. Et kui kedagi huvitab tulevase kuulsa kunstniku maali omandamine, siis kuulsale kunstnikule sobiva tasu eest ma võin selle maha müüa. Mul on raam olemas, aga paspartuu on vaja osta. Kui ma seda just järgmisel reedeöösel tänavalt ei leia.