Fantaasiad parima blogipeo teemadel

Siin ja seal on räägitud erinevaid ideid, milline võiks olla ideaalne blogipidu, et arvajale meeldida. Marimell tegi ka küsitluse, kus sama teema. Ma ei viitsi hetkel küsitlustele vastata, aga mulle meeldib pakkuda erinevaid lahendusi esitatud probleemidele. See, mis ma järgnevalt kirja panen, on pigem fantaasia, kui ettekirjutus, mida Mari-Leen järgmine aasta kindlasti järgima peab.

Eelmises postituses ma sõnastasin ära, mis on selliste ürituste eesmärk – tuua kokku sarnase hobiga inimesed, et nad omavahel suhelda ja mõtteid vahetada saaks. Kui keegi sellele vastu vaidleb, siis teda ilmselt ei huvita see pidu ja tema eelistaks oma auhinna postiga kätte saada. Ehk auhindade jagamine on lihtsalt hea põhjus, kuidas need inimesed kohale meelitada.

Lähtume mõttest, et inimesed tulevad kokku ja peaksid omavahel suhtlema. Nagu me kõik teame, siis keskmine eestlane ei ole eriline suhtlemiskunn. Seega peaks suhtlemist kuidagi soodustama. Lihtne ja töötav viis on inimestele alkoholi anda. Kuid kõik ei taha alkoholi ja tegelikult ei pea ma eriti  alkoholireklaamist.  Seega peaks olema muid meetodeid kuidas inimesi suhtlema panna.

Teine lihtne asi, mida poolvõõraste inimeste huviklubide kokkusaamistel tehakse, on nimesildid. No ei pane ju alati nime  ja nägu kokku, silt teeks selle töö ära. Lihtne ja odav. Silte ei pea isegi ettevalmistama, igaüks ise kirjutab ukse peal kätteantud sildile.

Sel aastal koosnes peoruum kahest väga eraldatud korrusest. Põhimõtteliselt tore, aga suhtlemist see ei soodustanud. Kui inimesed panna istuma laua taha, millel on söök ja jook, siis nad sinna ka maha istuvad ja ainsad, kellega nad suhtlevad on paar lähemat naabrit. Kuidas paigutada istumiskohtasid ja toitu-jooke nii, et kõigil oleks mugav ja asetus soodustaks suhtlemist, mitte pika laua taga istumist, peaks toitlustajatel teada olema. Sel aastal alumisel korrusel eriti istuda ei saanud ja toit oli seal lettidel, kust seda toomas pidi käima, see natuke soodustas suhtlemist. Kuid mõlemad korrused olid päris hämarad, mis on hea purjus inimestele öösel. Ma pakun, et blogijatele meeldiks kaugemale näha ja seepärast oli kenasti valgustatud Wabaduse kohvik parem, kui ööklubi, aga Wabadus oli jälle liiga väike ja inimestel ei olnud liikumiseks eriti ruumi.

Nüüd idee, mis lähtub sellest, kes blogiüritusele kohale tulevad – noored naised, kelledest paljudel on väikesed lapsed. Sellisel üritusel võiks olla eraldi ruum lapsehoiuks, koos lapsehoidjatega, kes nendega mängivad ja näomaalinguid teevad. Tüüpiline sellistel üritustel ja ka lapsed saavad omavahel tuttavaks. Kuigi peo algusaeg oli jube hiline lastega seltskonna jaoks.

Ürituse sisuline pool. Praegu oli ürituse ainuke avalik meelelahutus auhindade jagamine. Ma ei tea, kas auhindamise intekatega pikemaks venitamine oleks hea mõte. Sel juhul võiks olla auhinnastamine eriti pikk ja vaheaegadega, kus on etteantud ajakava, mis kell millised teemad jutuks tulevad. Siis saavad erinevate teemade inimesed end õigel hetkel õigesse kohta orgunnida. Kuid ega blogijad ei taha ju eriti laval seistes kõigi ees mikrofoni imelikele küsimustele vastata. Mina vast tahaks, aga Ženja hoidis minust mikrofoni kaugel, juu ta kartis ise.  Et see küsimuste vastamiste asi võiks kuidagi eraldi näiteks istudes mugavas laiemas juturingis olla.

Kuidas veel inimesi suhtlema panna? Ilmselt mingite mängudega. Mina ei ole eesti pulmades orgunnitavate liikumismängude pooldaja. Kuid näiteks viktoriin blogimise ja blogijate teemal võiks täitsa huvitav olla. Selle käigus saaksid blogijad meeskondi moodustada, ennast ja teisi tutvustada.

Üks idee oli mul veel. Et erinevate teemade blogijatele võiks olla kohtumiskohad. Näiteks needsamad toidulauad, kust sööki võtmas käiakse. Noh sportijatele oma värk, beebide ja väikeste lastega, kultuursed ja loominguvärgid eraldi. Mis ei tähenda, et teised ei võiks seal käia, aga samas oleks võimalus, et leiad mõne omasuguse. Tikker muidugi arvaks, et saurustele peaks oma laud olema. Põhimõtteliselt olen ma sellega nõus, aga kurb värk on see, et ma olen seal vist kõige vanem. Eilsetest auhinnasaajatest olin ma vist küll kõige vanem ja saalis olid must vanemad vaid Anu Saagim ja fotograafid.

Selle pildi tegi vist Pille Väljataga. Siin me põlvitame Tikriga VIP laua ees, et kuulata, mida Ritsik ja Kai räägivad. Vaevalt, et keegi pika heleda kleidiga põrandal põlvitama oleks nõus.

Kas sellisel üritusel peaks olema ka tantsuruum? Võiks küll olla, ma kellegi blogist lugesin, et ta oleks ka puusa nõksutada tahtnud. Selles vanuses ei tohiks ju naistel omavahel karjakaupa tantsimises probleemi olla. Mehi ju EBA-l eriti pole. Popim meesblogija on ju sisuliselt beebiblogija.