Eluraskused jätavad näkku koledaid jälgi

Ma arvasin, et ma ei taha kirjutada selle nädala kõige koledamast asjast. Sellest kuidas üks minust umbes kümme aastat noorem blogija vaatas EBA pilte netist ja leidis: “Kui ma EBA piltidel Manjanat nägin, siis pidin tõdema, et ma näen sama jube välja. Selline äraaetud näoga, väsinud olemisega, kõik elumured näkku kirjutatud. Ma päris kindlalt ei tea, aga me oleme vist enamvähem samas vanuseklassis naised.” Kui ma selle lõigu FB-sse kopeerisin, siis paljud mu tuttavad ja lugejad leidsid, et see on hea nali. Mulle läks aga hinge, sest füüsilise vananemisega on raske leppida ja ma ju ka ei tea, kuidas ma teistele paistan. Mis siis, et minuarvates on mu elu suhteliselt lillepidu.

Kuid siis kirjutas Ritsik raskest elust ja püstitas küsimuse, et kas sinu elu on olnud raske, või on kõik lihtsalt tulnud. Hakkas tunduma, et äkki ma optimistina ikka hindan midagi valesti. Äkki ma näen oma elu lihtsana, aga tegelikult pigistan silmad kinni kui raskuseid näen?

Kõige lihtsam on vastata küsimusele lapse kasvatamise kohta. Ühe lapse kasvatamine ei ole keeruline. Kuna ma olen ise ka üksinda kasvanud, siis ma ei saa aru, miks inimesed üldse rohkem lapsi tahavad. Mul tuli esimene nii hästi välja, et mingit vajadust polnud veel lapsi saada. Lapse isal on vend ka, aga ka tema teadis kindlalt, et rohkem ei taha, sest tema lapsepõlv vennaga möödus ainult kaklemises ja tema oli nõrgem.

Meie laps on kogu aeg terve olnud. Välja arvatud üks aasta teismelisena, kui tekkis kilpnäärme alatalitus, mille kohta öeldakse, et see ei parane kunagi. Lääne arstiteadus! Mina leidsin selle tekkimisele põhjuse oma nn. ebateadusestest ja kui põhjus oli kadunud, oli ka laps terve. Uskuge või ärge uskuge, nüüd on ta jälle aasta täiesti terve ja usub mu esoteerikajutte pisut rohkem. Et lapse kasvatamine on olnud puhas armastus ja õpetanud ka mulle, mida see tähendab.

Teine probleem, millega inimesed maadlevad, on elukoht. Ma olen terve oma täiskasvanuea elanud Tallinna kesklinnas. Mitmetes erinevates korterites, iga järgmine eelmisest nõks parem. Kuna kesklinna korterid on jube kallid, olen ma ainult noorena mõelnud, et peaks omale kinnisvara soetama, aga see mõte oli vaid fantaasia, sest arvutused näitavad, et kõigi mugavustega normaalse suurusega kesklinna korteri ostmiseks tuleb end segaseks töötata. Üürikorter on hoopis lihtsam. Jah, mõnikord peab kolima, aga see võtab ainult natuke aega ja järgmine üürikas on ju alati parem olnud.

Nüüd ma jõuangi töö juurde. Ma tulin 17-aastasena Tallinna ja õppisin raamatupidajaks. Peale kooli said kõik suunamise peale minu. Mina pidin töökoha otsima. Täiesti juhuslikult leidsin ka. Kui ma nüüd tagasi vaatan, siis ma olen alati töökohta vahetanud siis, kui seal on rutiinseks läinud. Kõik head uued kohad olen leidnud tuttavate kaudu. Tavaliselt on olnud selleks tuttavaks mõne eelmise töökoha sekretär, kellega ma olen sõbrustanud. Kõige hullem oli peale sünnituspuhkust tagasi tööle minemine, sest seal oli uus ülemus oma tuttava raamatupidajaga, kellega nad koos rikka MTÜ tagant varastasid ja mind tagasi ei tahtnud. Käisin töövaidluskomisjonis, sain kompensatsiooniks poole aasta palga ja leidsin päris kiirelt tutvuse kaudu uue töökoha. Mõne halli karva ma selle paari kuuga ikka sain.

Kuna raamatupidajatele ikka pakutakse, et tee mulle natuke raamatupidamist, siis on oma firma tegemine tuli kuidagi kogemata. Vahepeal arvasin, et peaksin audiitoriks pürgima ja läksin selletarbeks ülikooli. Ülikoolides veetsin enamuse oma 30-ndatest, aga kooli kõrvalt oli keeruline tööl käia, nii ma hakkasingi pigem oma firma alt tööle. Peale magistri lõpetamist üritasin tööle kandideerida, et värskeid oskusi rakendada, aga keegi ei tahtnud mind: imelikult vana, liiga kõrgelt haritud, aga tööl käis viimati mitu aastat tagasi. No kui ei taha, pole vajagi, olen omaette tark ja haritud. Audiitoriks tahtmine läks ka üle, liiga palju pingutamist ja seda ainult raha nimel.

Oma firma alt töötamine on natuke närviline siis, kui kliente veel eriti palju ei ole ja mõne ära kadumine tekitab rahakotti augu. Enamuse kliente olen ma saanud läbi oma firma kodulehekülje. Võõrad inimesed helistavad või kirjutavad ja küsivad, kas ma raha tahan. Ma, tavaliselt, tahan. Elu on näidanud, et kui keegi kaob ära, siis varsti tuleb mitu keegit asemele. Mulle meeldib uute klientidega tutvumine. Näeb nii palju erinevaid huvitavaid inimesi ja saab teada, kuidas nad raha teenivad ja mida nad üldse elust arvavad. Mulle vaheldus sobib.

Oma firmaga töötamine tähendab ka seda, et ma teen tööd millal tahan. Tavaliselt ma magan lõunani, sest ma ei ole kunagi hommikuse tõusmisega olnud. Mõnikord nädala lõpus tagasi vaadates olen leidnud, et sel nädalal ma tööd ei teinudki. Siis on natuke imelik, et kuidas ikka nii tohib. Aga kuna kodus töötamisega ei kaasne mingeid kulusid, siis on kõik hästi. Raamatupidajana pole ma kunagi elus kuu lõpus rahatu olnud, mu kodune raamatupidamine on korras ja kasumis, milleks siis liigselt põdeda. Mul ei ole kunagi unevõlgu, sest kui ma ühe öö pidutsen, siis ma võin järgmise päeva magada.

sirel

Nüüd on jäänud veel üle suhete valdkond. Kuigi mul praegu kedagi ei ole, ei oska ma sel teemal ka kurta. Mul on tunne, et ma ei tahagi väga kedagi, sest ei ole seda auku südames, mida täitma peaks. Seksipakkumisi ikka laekub, aeg-ajalt võtan vastu, aeg-ajalt mitte, oleneb inimesest. Tegelikult on olnud ka suhtepakkumisi, aga ma tahaks ainult tõelist printsi valgel hobusel. Hobune võiks ka väga tubli ja südamlik olla. Vist.

Halvad minevikusuhted olid nooruses, enne seda kui ma lapse isaga kohtusin. Seal oli küll palju nõmedusi, mida ma nooruserumaluses tegin, aga ma ei usu, et need mu näkku jälgi jätsid. Kui ma lapse isaga kohtusin, siis ma arvasin, et ma olen maailma kõige õnnelikum inimene, mul on maailma parim suhe ja parim mees. Umbes 15 aastaga läks see tunne ära ja kuna me seda uuesti tekitada ei osanud, kolisime lahku. Praegu saame täiesti normaalselt läbi. Näiteks laenab ta mulle aeg-ajalt autot, kui mul kuskile sõita on vaja ja kui kohtume ja on aega, siis lobiseme pikalt.

Sorry, et ma nii pika isikliku postituse tegin! Tegelikult ei suutnud ma ka selle kirjutamise käigus neid eluraskusi avastada, milles ma silma kinni pigistan. Mul ei ole ühtegi tervisehäda ja perearst on sellega nõus. Ma pakun, et mulle ei ole eluraskusi näkku kirjutatud ja hallid juuksed värvin regulaarselt üle. Ilmselt too blogija peegeldas mind vaadates ennast ja ma ei peaks end halvasti tundma, vaid hoopis kaasa tundma.

Advertisements

25 thoughts on “Eluraskused jätavad näkku koledaid jälgi

  1. Kai pimeduses kobamas 16. juuni 2017, 17:24 Reply

    Ja ära unusta, mis ma Sulle EBAl ütlesin, nii et minu silmis oled Sa ilus ja sile ja tore (kui muidugi pimeda sellistel sõnadel üldse mingitki väärtust on) 😉

    Liked by 1 person

    • Manjana 16. juuni 2017, 17:30 Reply

      Sa oled nii armas inimene, et sa ilmselt näed südamega 🙂

      Like

  2. Miiu 16. juuni 2017, 17:55 Reply

    Mina jään ka endale kindlaks, et oled sile ja pruun nagu heas Ameerika filmis. Ja elu oled ka endale mõnusaks elanud. 🙂

    Like

  3. Anna 16. juuni 2017, 18:00 Reply

    Vabandust, aga see blogija, kes sulle niimoodi halvasti ütles näeb sinust vanem välja. Saan aru, et ta on väga mitme lapse (üksik?)ema ja see lisab ilmselt aastaid juurde, aga ikkagi. Muidu on ta täitsa kena naine, kuid noorust ei paista temast küll kuskilt. Sina oled vähemalt oma postituste põhjal aga ka väga noorusliku, progressiivse ja avatud ellusuhtumisega. Ja mis kõige olulisem. Sellest tüübist kordades kordades intelligentsem!

    Liked by 1 person

  4. js 16. juuni 2017, 18:07 Reply

    Huvitav, kui erinevalt mõnda kommentaari tõlgendada võib. Minu jaoks tundus see pigem kiitus, kui nii 10 aastat noorem naine endaga sama vanaks pidas. Hoolimata äraaetud näost ja väsinud olekust ikkagi 10 aastat nooremaks peetud. Kas see pole siis kompliment. Kui nägu oleks ära aetud ning elumured näost välja paistaksid siis naljalt nooremaks ikka ei peeta.☺

    Like

    • Manjana 16. juuni 2017, 18:44 Reply

      ükskõik kui vana sa oled ja tuleb keegi ja kirjutab su pildi alla, et sa oled eluraskuste poolt äraaetud näoga, siis sa võtad seda kui kiitust?

      Like

  5. Mir. 16. juuni 2017, 18:24 Reply

    See blogija tahtis solvata, aga nagu selgus, kukkus hoopis välja ootamatu kompliment, sest ta pidas sind kõigest väsinud 40 aastaseks. 😀

    Liked by 1 person

    • Manjana 16. juuni 2017, 18:47 Reply

      lugedes kommentaare tema postituse all, siis ta ei tahtnud solvata, ta arvaski nii ja arvas, et nii ütlemine on lihtsalt tõe väljaütlemine. paljud inimesed arvavad, et tõe väljaütlemine ei ole solvamine ja see kelle kohta öeldakse, lihtsalt ei kannata kriitikat ja tõde.

      Like

  6. Tasakaalukunstnik 16. juuni 2017, 18:57 Reply

    Vahel mõni öeldud/kirjutatud mõte poeb hinge ja teeb haiget. Põhjused erinevad, kuid kui tunned, et end nn pildilt ei leia, siis lase lahti. Maailm on täis inimesi, kelle ütlemised ei ole suunatud mitte teistele, vaid endale millegi kinnituseks/ümberlükkamiseks. See, et need ütlemised täiesti alusetult hingele haiget teevad….juhtub.

    olen Su enesekindlust alati tugevaks pidanud, ju siis sattus olema nõrgem hetk. Las koerad hauguvad, karavan läheb edasi. Seda enam, et põhjust polegi. Sära julget edasi!

    Like

    • Manjana 16. juuni 2017, 19:14 Reply

      Aitäh! Sul on väga õige kasutajanimi, ma üritan ka asju nii tasakaalus hoida kui võimalik, aga alati ei õnnestu. Elu on ka õpetanud, et kui miski teeb haiget, siis tuleb asi lõpuni mõelda ja aru saada, kus on probleem, või muidu tuleb see probleem uuesti ja nõuab jälle lahendamist.

      Like

      • Tasakaalukunstnik 18. juuni 2017, 13:09 Reply

        vot minu kogemus ka. st kui etteantud ülesannet ära ei lahenda, siis seni koperdad samasuguseid ämbreid pidi, kuni õppetund omandatud on. enesepettuse magusatest ja valusatest hetkedest vabasta Elu minu üsna varajases nooruses.

        tasakaalu hoidmine on minu jaoks pidev protsess, sest kõik on pidevas muutumises. nagu köielkõndija: iga järgmine samm eeldab uut tasakaalustamist.

        teadmistega on lood nagu ikka: teoorias oleme oluliselt tugevamad kui praktikas ja nii ma siis õpin pidevalt. eriti hästi siis, kui kukkunud olen. inimene on ikka juhmakas küll. vaja neid praktilisi õppetunde selmet, et vältida neid kukkumisi.

        Head!

        Liked by 1 person

  7. Yxkb 16. juuni 2017, 19:42 Reply

    Mina olen sinust veidi noorem, aga olen sind alati eeskujuks võtnud, kuidas efektne välja näha ja mõnusalt elada. Oled äge naine! Minu meelest ei ole sa väsinud välimusega vaid äge.

    Liked by 1 person

  8. Liina 16. juuni 2017, 22:17 Reply

    Kes kus see blogija on, ometi pole see saladus, sest internet on ju avali 🙂 Ehk kui otsiks (viitsiks), siis leiaks.

    Mind selline kommentaar lööks küll rivist välja, mõeldud või öeldud kuidas tahes. Aga eks ma olen hellik ka. Sellepärast tahtsin just siia postituse alla lisada kommentaari, et sa oled äge 🙂

    Liked by 1 person

  9. epp 16. juuni 2017, 23:25 Reply

    Ükskõik kui tasakaalukas, kui noor või vana – iga naine tunneks end puudutatuna, arvan ma, kui talle “jube, äraaetud, väsinud” näkku lajatataks. Liiati veel avalikus (virtuaal)ruumis. Aga! Parafraseerides Madeleine Albright’i: “There’s a special place in Hell for women who criticize each others’ looks.” Ha!

    Liked by 1 person

  10. Aire 16. juuni 2017, 23:37 Reply

    No kelle asi, ütle nüüd! Aga äkki mainid seda kilpnäärme esoteerikat paari sõnaga, väga huvitaks, isiklikult, siiralt.

    Like

    • Manjana 16. juuni 2017, 23:48 Reply

      kuna see puudutab mu 19-aastast last isiklikult siis ma täpsemalt ei taha.
      Üldiselt on see esoteerika teema kõritšakra. kõik kurgu ja suuga seotud haigused tulevad suhtlemisel tekkivatest probleemidest, kus ei saa kõike rääkida, mida tegelikult tahad või teistpidi – saad karistatud selle eest, mida halvasti oled teistele öelnud. selle viimasega tekivad väiksemad suu ja kõripiirkonna hädad, pikamaajaline probleemidega suhtlemine toob päris haigused. mu lapse kilpnäärme hädad ei tulnud minuga suhtlemisest.

      Like

      • Mir. 17. juuni 2017, 02:06 Reply

        Kas see on Luule Viilma raamatust leitud teooria? Või kuskilt mujalt? Et lähemalt lugeda. 🙂

        Like

        • Manjana 17. juuni 2017, 05:22

          ma ei ole luule viilmat kunagi lugenud. tšakrate jutt pärineb algselt vist indiast, ma olen siit-sealt ingliskeelsest netist kokku lugenud. kuna see on popp teema, siis on tšakrate kohta võimalik ka igasugu jama leida.

          Like

      • Aire 20. juuni 2017, 00:02 Reply

        Tänud vihje eest, on abiks. Isiklikke detaile ei pidanudki silmas.

        Like

  11. Pille 17. juuni 2017, 00:03 Reply

    Huvitav, et inimestele meeldib ikka välimust kritiseerida. Sa näed sitaks hea välja. Ma olen heas mõttes kade.

    Liked by 2 people

  12. Auka 17. juuni 2017, 01:27 Reply

    Inimesed näevad asju ikka hirmus erinevalt. Vaatasin minagi seda EBA pilti, esimese asjana torkas silma kadetsemisväärselt hea rüht, heas toonuses keha, imearmas kleit ja mõnusalt loomulik naeratav nägu. Äraaetud???
    Kui mina oma vanusega sinnamaani jõuan, siis tahan ka selline olla! Tõenäoliselt nii head tulemust ma ei saavuta, aga üritada ju võib.
    Ja neid EBA pilte vaadates sain aru, et kuigi pool kilo jumestuskreemi teeb näo mingile standardile vastavaks, pilgule omamad olid ikkagi loomulikumad naised. Mõni seal ikka oli, õnneks.

    Liked by 1 person

  13. Nell 17. juuni 2017, 08:12 Reply

    Need “näkku kirjutatud eluraskused” tekitasid minus ikka tõelise “MEH!!??” reaktsiooni. Eriti veel kui lugesin autori selgitusi sellele. Ma niikuinii ei saanud päris hästi aru, miks üldse on vaja kellelegi niimoodi öelda… Aga inimeste nägemused on ilmselgelt erinevad. Minu ilmselgelt vildaka maailmapildi järgi oled sa ikka täitsa püss mutt alles 🙂 Ja ma usun, et selline mõnus kulgemine tuleb samuti kasuks.

    Liked by 1 person

  14. Triin H (@Triin_H) 17. juuni 2017, 09:17 Reply

    Enne selle kummalise naise kommentaari, sirvisin ma EBA pilte ja mõtlesin, et Manjana näeb nii hea välja! Sa nägid nii loomulik, lihtne, värske ja ilus välja! Siis tuli see naine oma kommentaariga ja ma hakkasin mõtlema, kui erinevalt ikka inimesed näevad kõike ja mis teed pidi jookseb loogika. Täitsa sürr!

    Liked by 1 person

  15. […] siinkirjutanud Sõna jõust ning vastutuse adumisest. Asjakohased näited siin on Manjanaja Ritsikupostitused ning nende juures olevad kommentaarid. Vähe erinevast aspektist, kuid […]

    Like

  16. kristallkuul 18. juuni 2017, 22:18 Reply

    Ma pole tolle blogi lugeja, aga läbi Rentsi lingi jõudsin postituseni minagi. Ja olin sisust väga šokeeritud. Peab ikka üks kuri inimene olema, et niimoodi teist solvata. Komplimenti ei lugenud ma sealt kuidagi välja.

    Kuigi ma välimust eriti ei tähtsusta, saan isegi mina täie siirusega kinnitada, et nägid sellel fotol väga kena välja.

    Liked by 1 person

Soovin lisada:

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: