Kas ema patud nuheldakse lastele?

Mulle meeldib omaette mõelda erinevatel psühholoogilistel- ja kasvatusteemadel. Kuid psühholoogia kui teadus on ikka suhteliselt lapsekingades ja lihtsaid vastuseid pole olemas. Kõiki teemasid pole isegi uuritud, sest teaduslikult ei saa ja keegi ei taha endale esoteeriku silti teadlase asemel. Mul pohh, ma tean kui tark või loll ma olen! Nii ma võtangi appi astroloogia, ehk müstilise seose taevatähtede ja inimeste vahel, ja leian vastuseid sealt.

Minu viimaste mõtiskluste teema on olnud seosed mu lapsepõlve ja edasise elu vahel. Ma olen siin kirjutanud, et alates 1 aasta ja 4 kuu vanusest kasvasin ma nädalaajases lasteaias (E-R lasteaias; L, P kodus). Enne seda käisin tavalises sõimes, kus sai õhtul koju. 3-4 aastasena elasin vanavanemate juures ja kuni koolini jälle nädalaajases lasteaias. Ehk sisuliselt mind ema enne kooli ei kasvatanud. Ma sain alles eelmise aasta lõpus need vanused täpselt teada. Keegi polnud neid varjanud, aga ma polnud konkreetselt aastaid küsinud ja nõuka ajal oli normaalne, et riik kasvatab lapsi. Lastetoetuseid ja emapuhkust polnud olemas, mõnekuise lapse sai sõime panna, sest ema pidi tööle minema. Ma olen eluaeg elanud mõttega, et mul oli õnnelik lapsepõlv, mu ema hoolitses mu eest hästi, ega karjunud mu peale kunagi. Alles sel aastal olen ma end rohkem analüüsima hakanud ja paljusid asju ümber hinnanud. Nii “kõrges” vanuses.

Mingeid tagajärgi ma sellisest lapsepõlvest juba oskan välja mõelda. No põhimõtteliselt võib ju sinna patta loopida kõik asjad, mis elus vähe viltu on läinud. Kuid lisaks imelikule eelkoolieale, kasvasin ma lisaks terve elu ka isata. Need kaks asja võiksid kokku anda, et ma olen totaalne friik, aga nagu üldse ei ole. Muarust on mul alati paremini läinud kui teistel, ma olen ju optimist.

Kuid eile õhtul sattusin ma uurima sellist naljakat astoloogiavärki, nagu Lilith erinevates tähemärkides. Mulle lapsepõlves tohutult meeldis raamat, kus oli jutt Lilithist, Aadama esimesest naisest, kellega võrreldes Eeva oli süütu talleke. Üks külg, mida Lilithile astroloogias omistatakse, ongi seksuaalsusega seotud. Kuid muarust on see pullikaka. Hoopis rohkem meeldib mulle, et Lilithi ehk musta kuu asend sünnikaardis näitab milline on sulle eelmisest elust kaasa tulnud halb karma. Millised on sinu vaenlased ja sinu elu katsumused, milledega pead hakkama saama, et õnnelik olla. Ja meeldis mulle see teooria sellepärast, et selgus, et minu Lilithi asukoht näitab, et mul ei olnud pisikesena ema. Seal on variandid, et ta võis ka surnud olla, aga ta võis ka lihtsalt minu kasvatamisega mitte tegeleda. Ning et kogu minu elu raskused ja ülesanded tulenevadki sellisest lapsepõlvest. Jube raske on sellist juttu mitte uskuda.

Järgmisena võtsin kätte ja vaatasin, et mida mu ema Lilith tema karma kohta ütleb ja tema kohta oli kirjas, et tema jaoks on kõige tähtsam vabadus ja erinevad kohustused tunduvad talle kui vabaduse piirajad ja et ta muudab pidevalt oma töö ja elukohta, et vabadust saada. Mu ema on jube palju kolinud! Kusjuures tema karma ongi see, et ta hindab oma isiklikku vabadust liiga kõrgelt. Samas oli minu Lilithis kirjas, et mina peaksin just vastupidi käituma – ükskõik millisesse gruppi ma satun, kas perekond või mingi rühmitus, spordiklubi, ma peaksin säilitama oma iseseisvuse. Mõnikord see mul õnnestub, mõnikord mitte.

Ma vaatasin oma lapse Lilithit ka, aga ta on ikka natuke liiga noor, et milleski kindel olla ja teiste Lilthi asenditele ma ei leidnud, et lapsepõlvest oleks kirjutatud. Ja mu vanaema oli jälle nii vara sündinud, et tema Lilithi aega ma hetkel ei leidnud.

Nüüd võib öelda, et oo kuidas tähed ikka inimest mõjutavad, aga tegelikult saab kogu seda moosi ka vaadata täiesti ratsionaalselt, et näe selline kasvatus toob sellised probleemid ja selliste probleemidega ema kasvatab selliste probleemidega tütre. Pole kuulnud, et psühholoogias oleks uuritud mitu põlvkonda emasid ja tütreid ja kuidas erinevad kasvatusviisid inimest mõjutavad. Nii mahukas uuring arvestades teadusliku uuringu nõudmisi, oleks hunnik raha, mida puu otsas ei kasva. Astroloogid võtavad oma eeldused taevast ja nende järeldused on päris pädevad. Teaduslikku uuringut pole, aga mulle isiklikult tulemused sobivad. Ma oskan ise ka edasi mõelda.

Kui nüüd keegi tahab ka enda ja tuttavate karma kohta astroloogide juttu lugeda, siis oma Lilithi asukoha saab teada sellelt lehelt. Kuid need seletused, mis seal on, mulle eriti ei meeldinud. Mind hämmastas oma täpsusega see lehekülg SIIN.

lilith

Loomulikult on päris naiivne uskuda, et kuna Lilith on pea aasta ühesugune, siis peaksid samavanadel inimestel ka ühesugused karmad olema. Kuid kui see jutt aitab mul lahti mõtestada, kuidas võib üks või teine asi lapsepõlvest, praegust mind mõjutada, siis pole uskumises ju midagi halba. Pealegi aitab ta mul jätkuvalt uskuda, et mu ema pole milleski süüdi, vaid kõike on teinud kuri karma.

Advertisements

Tagged:

20 thoughts on “Kas ema patud nuheldakse lastele?

  1. Mari 29. juuni 2017, 21:53 Reply

    Lugesin huvi pärast läbi. Asjata lugesin, nüüd on kindlustatud paar päeva taas mingit eneseanalüüsi, et kas ma tõesti olen niiii kohutav inimene 🙂 ( 12.05.1974 – 05.02.1975.)
    Nii hullusti pole mind veel keegi iseloomustanud 🙂 🙂 Kuidagi kohe hale hakkan endast. Eelistan jääda ikkagi selle juurde, et lõvid on kõige armsamad ja ilusamad inimesed siin maamunal. ( Väike eneseiroonia ) . Aga aitäh jagamast!

    Like

    • Manjana 29. juuni 2017, 22:22 Reply

      Sul on sama mis mu emal, kuigi teised aastad. Ma oma ema järgi ütleks, et kui oma vabadusihaga teisi eemale ei tõrju ja end üksikuks ja armastuseta ei jäta, oled edukalt hakkama saanud. Kusjuures tal tõesti surid mitmed sõbrannad juba 30- ja 40-ndates erinevatesse haigustesse ära. Ära liiga tõsiselt võta, eks. Muarust on ka lõvid väga armsad inimesed, peaasi, et neile sabale ei astuks.

      Like

  2. Haldjapiiga 29. juuni 2017, 21:59 Reply

    Isegi minu Lilith on hea….

    Muidugi on mingid vead ja “karma”, aga selleks me siia ju tulimegi, et ka need vead … ma ei saa öelda, et me iial omi vigu parandaksime. See ei ole võimalik. Me lihtsalt kasvame nendest välja, muutume. Saame teistsuguseid kogemusi.

    Elas kord kaks õde. Üks oli joodik ja teine oli arst. Kui neilt küsiti miks nii, siis vastasid, et oma pere pärast. Nende vanemad olid joodikud. Üks jätkas vanemate eluviisi ja teine tegi kõike, et mitte neid jätkata. Nii on ju ka lapsekasvatusel. Me kas teeme samamoodi või absoluutselt teistmoodi.
    Inimese oma asi on mis temast pärast saab.

    Like

    • Manjana 29. juuni 2017, 22:14 Reply

      Päris paljud arstid on joodikud 😛 ja üliraske on sellest ringist välja murda, kui oled terve lapsepõlve joodikust lapsevanemaga elanud. ma olen neid inimesi näinud, kes ei murragi. kui keegi neid õpetaks, näiteks sellised astroloogilised psühholoogid, äkki see aitaks neid. paljud inimesed on õppimisvõimelised. õnneks mul seda joodikupere karmat pole. isegi mu isa, kellega ma koos ei elanud, pole kunagi joodik olnud.

      Like

      • Haldjapiiga 29. juuni 2017, 22:29 Reply

        Mul on päris mitu tuttavat, kelle vanemad olid padujoodikud, aga kes ise suhtuvad napsi kas negatiivselt (olles teises pooluses oma vanematest) või nüüdseks juba rahulikult ja kelle täiskasvanud lapsed ei ole jäänud vanavanemate taaka kandma. Sealsamas need kes ei saa poolusest välja, nende lastel on suurem oht laskuda alkoholi kuritarvitamisesse

        Like

        • Manjana 29. juuni 2017, 22:45

          aa, ei, joodik isa üldse ei tähenda, et lapsed hakkaksid ka jooma, lihtsalt nende lapsepõlv keeratakse nii pekki, et neil tekib hulk erinevaid probleeme täiskasvanueas. näiteks võib tütar leida endale samuti joodiku või vägivaldse mehe või üldse mitte kedagi leida.

          Like

  3. Kersti 29. juuni 2017, 22:59 Reply

    Hm … et siis Lilithi asukoht ei ole üldse sellega seoses, mis su tähtkuju on? Ehk kui ma muidu olen Kaksiku tähtkujust, siis sünniaasta anab mulle hoopis Lilithi Kalade tähtkujus. Lugesin läbi ja nagu ei kirjeldata üldse mind. Ma ei ole ingel, aga no nagu üldse ju ei läinud midagi täppi 🙂

    Like

    • Manjana 29. juuni 2017, 23:22 Reply

      Tegelikult ju seal on kalade Lilithi kohta ju ainult häid asju kirjutatud – väga hea intuitsioon, meediumivõimed ehk erinevad selgeltnägijate värgid. Kui sul midagi pole, siis on ju veits kurb.

      Seal on kalade kohta ka kirjas “In the current life person is trying to avoid obstacles and problems rather than face them”

      Et ma olen nüüd pisut segaduses, et kas sul siis on kõik need võimed, või sa eitad, et oled külm ratsionalist ja seega sul ikkagi on need …

      Või sa oled lihtsalt liiga noor.

      Ma pakun, et äkki Haldjapiiga sai sama, see on tõesti hea variant?

      Like

      • Haldjapiiga 30. juuni 2017, 01:52 Reply

        Mul on Lilith jääras.

        Eks see on suhtumise ja tõlgendamise küsimus. Ükski neist vastustest pole ju negatiivne või positiivne. Need lihtsalt on. Kui elusündmused lisada siis ongi selge, kas Lilith on abiliseks või vaenlaseks.

        Like

        • Manjana 30. juuni 2017, 11:05

          Jah, täpselt. Eks elusündmustega ole ju samamoodi. Mõni asi võib tunduda vastik, aga hiljem saad aru, kuidas ta hoopis kasuks tuli.

          Like

  4. Triin H (@Triin_H) 30. juuni 2017, 07:57 Reply

    Aitäh! Oli huvitav lugemine. Mina tundsin ennast ära, midagi ehmatavalt uut ei olnud, kinnitas tundmusi.
    Skorpion Lilithi lõvis.

    Like

    • Manjana 30. juuni 2017, 11:04 Reply

      No skorpion peaks jah mõistma nii teisi inimesi kui iseennast.
      Minu Lilith on Vähis.

      Like

  5. Tasakaalukunstnik 30. juuni 2017, 11:30 Reply

    Mõnus arutlus. Enda jaoks olen selle pattude nuhtlemise osa lahti mõtestanud niipidi, et vanemate tehtud või tegemata jätmine mõjutab järglaste arengut ja kasvamist. seda, kas lapsed jätkavad vanematelt saadud mustreid või mitte, sõltub lapsest (st isiksuseomadused jms). Samas me kõik oleme pärit oma lapsepõlvest ja peegeldame nii või teisiti neid esimesi eluaastaid. Kas me sellest alati teadlikud oleme või teadvustame, see on iseasi. Endale ausalt otsavaatamine ei ole lihtne ja mugav ning veel vaevalisem on muuta seda, mis meis juurdunud on. samas maailma muutmine algab endast. nii et maitseasi, eks tõde ole seal kuskil vahepeal (nagu ikka).

    Lingid oli huvitav lugemine. Kas inimese tajude tundlikkus just tähtedes kirjas on või kui palju see mõjutab, on iseasi. kindlasti on taevakehadel mõjud, nt kuufaaaside seotus tõusude ja mõõnadega jms. Kui enda Lilithit Kalades lugesin, siis võiks end lausa sotsiopaadiks pidada (kui negatiivselt lähtuks) või siis selgeltnägijaks (kui trendidega end kohandaks). kui ma kunagi endale sünnikaardi lasin teha, siis selgus, et pooled majad on täiesti tühjad ja pälvisin sellega astroloogi täieliku tähelepanu. kui ma tehtud selgitusi vaatan ja oma elatud eluga võrdlen, siis on nii ja naa. Kui tahta, siis võib näpuga järge ajada ning kui opositsioonis olla, siis leiab jällegi õiged kohad. Nii et, kõik on tõlgendamise ja valikute tegemise küsimus.

    Like

    • Manjana 30. juuni 2017, 11:36 Reply

      Ma aegajalt käin netis oma planeetide asukohti vaatamas. Tegelikult ongi nii, et planeedid ei jagune ühtlaselt, vaid liiguvad karjakaupa ja need, kes kole aeglaselt liiguvad, on üksinda, ehk see, et enamus majadesse ei jagu midagi, on tavaline. Minul on hulk planeete töömajas ja see on andnud mulle lihtsa võimaluse erinevate asjadega raha teenida.

      Like

    • Triin H (@Triin_H) 30. juuni 2017, 11:48 Reply

      Just! Minu ema lemmiklaused “saatus tasub” ja “patud nuheldakse lastelastele”. Millalgi aastaid tagasi hakkasin ma selle üle arutlema. Lihtsalt seletatuna nt 1 põlvkond on jätnud oma töö tegemata ning keskendub ainult endale, lapsed laokil, eeskuju puudub ning rõhutatakse ainult välisele. Jah, nende lapsed kasvavad suureks, kuid muster on juba olemas. Tugevamad ja targemad murravad mustrist läbi, nõrgemad ja mugavamad lasevad sama rada. Kes kannatab? Selle 1 põlvkonna lapselapsed. Minu emale see lihtne seletus aga väga ei meeldi.
      Mulle aga meeldib mõelda, et mina ise olengi enda saatus ja minu (tulevastest) lastelastes on ka palju mind. Oma lapsi kasvatades kasvatan ma ka ennast. Tihti on tunne kui peeglitoas.

      Like

      • Manjana 30. juuni 2017, 12:37 Reply

        Mõnikord on tunne, et mu laps on mulle rohkem õpetanud kui ema, sest nüüd ma olen juba suur ja saan aru, mis toimub. Ma arvan, et lapsed selleks just ongi, et olulisi õppetunde oma täiskasvanud vanematele anda.

        Like

  6. FIXX 30. juuni 2017, 12:31 Reply

    Või koguni lapsed tulevad emasid nende pattude pärast nuhtlema 🙂

    Like

  7. lemon 30. juuni 2017, 16:21 Reply

    Mul on ka seesamune Veevalajas ning jah, mis seal pattu salata, mingi teema selle vabadusega on küll. Astroloogiahuvilisena olen Lilithit varem kah põgusalt siit-sealt kompinud ja ka püüdnud teda näiteks seksuaalsusega siduda, mis on… kah vist täitsa mõeldav.

    Seda, ka et astropsühholoogia (või kuidas seda nüüd nimetama peakski) on maru põnev teema 🙂

    Liked by 1 person

  8. Psühholoogiatudeng 30. juuni 2017, 20:42 Reply

    Kasvatusstiile on tegelikult psühholoogias uuritud küll. Laias laastus jagatakse neljaks kasvatusstiiliks, vastavalt distsiplineeritusele ja soojusele. Need neli stiili on autoritaarne, autoriteetne, lubav ja minnalaskev. Rohkem on võimalik lugeda näiteks siit: https://my.vanderbilt.edu/developmentalpsychologyblog/2013/12/types-of-parenting-styles-and-how-to-identify-yours/

    Like

    • Manjana 30. juuni 2017, 21:09 Reply

      Jah, muidugi on kasvatusstiile uuritud, aga jube keeruline on välja mõelda, et millist stiili kasvatust neis nädalaajastes lasteaedades minu peal kasutati. Mul puuduvad igasugused mälestused alla 3-aastasest minust. Tegelikult on päris raske välja mõelda millist kasvatusstiili vanemad harrastasid ka siis, kui omas kodus kasvada.

      Aeg-ajalt tuleb ikka inimestega juttu, et kuidas neil lapsepõlves oli, aga need jutud sisaldavad eredaid elamusi, inimesed ei suuda oma vanemaid analüüsida. Tavaliselt pole ka võrdlusmaterjali.

      Näiteks võiks tuua täiskasvanute vägivaldse suhte. vägivaldne partner on kombinatsioon eriti hoolivast kaaslasest, kes teeb kingitusi ja hellitab ja järgmisel hetkel annab peksa. Ja pärast on jälle nummi.

      Minu kogemuse järgi räägivad oma vanematest kõige kiitvamaid jutte just need, kelle vanemad on olnud kas vägivaldsed või ükskõiksed. Vaimne vägivald mõjub lastele veel paremini kui täiskasvanutele. Ja tulemused on erinevad.

      Like

Soovin lisada:

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: