Mida tähendab karma budistidele

Ma sattusin, täiesti juhuslikult, sel nädalavahetusel Aegna saarele. Kuu aega tagasi oli plaanis, et sõidame sel nädalavahetusel sõbranna ja lastega Geojaanile, aga sõbranna laps jäi haigeks ja minu nädalavahetus sai vabaks. Reedel kirjutas mulle üks vana tuttav, kes praegu on buda munk, et küsida, kas ma saarele tulen ja saatis lingi, et laupäev-pühapäev toimub Aegnal budismi suttaid õpetav seminar. Ettepanek osaleda tuli küll pisut ootamatult, aga mu nädalavahetus oli ju vaba ja Aegnal pole ma ka ammu käinud. Pealegi saavad pealinna inimesed saarele tasuta. Ütlesin jah ja sõitsin laupäeval esimese laevaga, nimega Vesta, Aegnale.

Ṭhitañāṇo

Siin pildil ongi mu tuttav munk, kes on eestlane, aga seminari andis teine munk, kes tuli Taimaalt. Teda ma ei pildistanud.

Ma olen varem budismiga väga põgusalt tutvunud, kuid minu üllatuseks teadsin ma mitmeid asju, kuna suurem osa lääne esoteerikast on oma põhimõtted võtnud budismilt ja neid mugavamaks kohandanud. Näiteks karma ja uuestisünd. Kõik budistid usuvad, et need mõlemad eksisteerivad päriselt.

Vahemärkusena peaksin lisama kahte asja. Esiteks seda, et ühe nädalavahetusega ei saanud minust ei budist, ega budismi asjatundja. Seega võin ma mõne asjaga vabalt puusse panna, ilma et ma ise aru saaksin. Ja teiseks seda, et budiste on maailmas meeletult palju ja palju on ka erinevaid arusaamu. Meile korrati sel nädalavahetusel mitmeid kordi, et tegelikult ütles juba Buddha, et mitte midagi ei tasu uskuda ja kõiges tasub kahelda.

Kuid budismis usub enamus, et uuestisünd ja karma on olemas. Kuid neid uuestisünde on väga suur arv ja ei saa nii öelda, et kõik sinu head ja halvad teod tasuvad sulle sama elu jooksul tagasi, mida sa väärt oled. Üldse ei pruugi. Võib juhtuda nii, et mõne jama eest maksad alles ülejärgmises elus ja kui eriti suure nõmeduse teed, siis maksad võlgu lausa mitmed elusid, mitte ainult ühes. Seepärast üritavad ka budistid elada niivõrd eetiliselt kui nad suudavad.

Milline on eetiline elu ja milliste tegude eest karistab karma sind veel mitu elu järjest? Kõige hullem tegu on kellegi tahtlik tapmine. Oluline, et on tahtmine, kogemata tapmine ei ole nii paha. Näiteks kui kirurgil keegi opilaual ära sureb, siis kirurg tahtis teda ravida, mitte tappa. Kirurg sellest surmast halba karmat ei saa. Ka looma tapmine on halb, aga inimese tapmine on halvem. Ma putukate kohta unustasin küsida, aga ma sain Aegna saarelt lausa kaks puuki, mis ma täna hommikul oma säärelt verd imemas leidsin ja nemad tapsin ma küll täiesti süümekavabalt maha. Kuid loomade tapmine on halva karmaga tegevus ja ka näiteks lihamüüja on selles negatiivses tegevuses osaline ja korjab endale halba karmat. Korralik budist on vegan. Tapmisega võrdne on vägistamine. Purjus või kivis olemine on raskendav asjaolu. Jahimeestel on lootus järgmises elus jahiloomana sündida. Huvitav, kas Hitlerist sai rott või lammas? Üldjuhul sünnib inimene ikka inimesena. See, millisesse perre sa sünnid, sõltub su elu viimastest mõtetest. Head mõtted annavad hea stardi. Ümbersünd toimub kohe peale surma.

Kristluses me teame, et üldiselt eelistatakse, et jumalale meelepärane inimene on kuivik ja elab askeetlikku elu. Budismis leitakse, et peamine põhjus, miks inimene jamadesse satub, on tema viis meelt, mis kõigepealt toovad naudinguid ja pärast toovad valu. Budism ei ütle, et tavaliselt budistile peaks kõik naudingud keelatud olema, aga jamad hakkavad siis, kui inimene oma naudingutest sõltuvusse jääb. See on täpselt minu mõte! Kuid buda munk ei tohi naist isegi puudutada. Tervituseks vana sõbra kallistamine jäi täiesti ära.

Budismis tegeletakse hoolega oma vaimu harimisega. Sinna alla läheb ka mediteerimine. Kuid kogu seda mediteerimise asja ma endale selgeks teha ei jõudnudki. Budistid väidavad, et kui inimese meel ja keha on haritud, siis ei ole meeltel saadud erinevad tunded ei head ega halvad vaid neutraalsed. Seega ei teki ka probleeme naudingutest sõltuvusse jäämisega. Kui kedagi väga täpselt just see küsimus huvitab, siis siin on link suttale nimega Maha-Saccaka, mis peaks sellest rääkima. Tekst on küll ingliskeelne ja muinasjutu vormis, nagu enamus suttasid, aga jutt on täis erinevaid budismile spetsiifilisi mõisteid ja nimesid, et ma ise seda teksti lugeda ei jõua.

Kui nüüd keegi on mures, et kuidas peaks elama, et karma ja uuestisündidega hästi läheks, siis kõige lihtsamalt kirjeldab seda budismis kolme mürgi põhimõte. Kui elus neid kolme pole, on elu ilus. Need kolm mürki ja nende vastandid on:

  1. pettekujutelmad ja segaduses elamine versus tarkus (amoha)
  2. ahne ja sensuaalselt sõltuv versus sõltumatu ja suuremeelne-helde (alobha)
  3. vastumeelsus ja haiged soovid versus armastus ja lahkus (adveṣa)

Budistide ülim eesmärk on valgustatus, kuid seda suudavad väga vähesed, seega soovitakse, et nii see kui järgmised elud oleksid õnnelikud. Kui õnnelik olemine tavainimesel piirdub maiste naudingutega, siis budistid leiavad, et tõeliselt mõnus on alles siis, kui oled neist köidikutest vaba.

15 comments

  1. Need “suttad” on eesti keeles kasutusel üldselt sanskritikeelse nimekuju järgi ja selleks nimetuseks on “suutra”. Nii budistlike kui ka hinduistlike (Patanjali) jm suutrate kohta on eesti keeles palju materjali. Samuti on palju materjali budistide kohta. Ka internetis.

    Meeldib

    • jah, ma uurisin seda r-i asja, kuid kuna meie õpetajad õpetasid pali keele järgi, siis kasutasin seda versiooni. Kumbki sõna pole ju eestikeelne.

      Meeldib

  2. Ma ei tea, mis teema selle Aegnaga on, aga ma iga jumala suvi lähen ja lähen sinna. Päriselt läinud ei ole siiamaani, aga… küll ma end ühel hetkel kokku võtan.
    Aga ma ise arvan, et karma muutub kiiremaks ja et inimesed hakkavad oma osa kätte saama pigem varem kui hiljem. Tahaks vähemalt loota, et keegi ei pea kolm elu ootama, et karma tööle hakkaks 🙂

    Meeldib

    • Aegnale minek on nii lihtne. 3 korda päevas läheb laev, pool laeva saab eelmüügist, mingid kohad otse laevalt. Aint mine Kalasadamasse ja sõida. Eks kiiretele kiire karma, aeglastele aeglane 😛

      Meeldib

      • Ma olen vist rohkem selliste suurte tegude naine… radikaalsete muutuste ees risti ette ei löö, aga näe, Aegnal käidud ei saa 😀

        Meeldib

  3. Millegi pärast oleneb kõik inimese enda kogemusest ja arusaamisest mille muutumisel mõtleb inimene peas ümber kogu aeg midagi. 🙂

    Meeldib

    • meditatsioon on see, mis õpetab kuidas peas ei ringle kogu aeg mingid imelikud mõtted, vaid inimene suudab kontrollida, mis tal peas toimub.

      Meeldib

  4. Aga kuidas budist suhtub kõikide nende naudingutest vabanemiste ja tsölibaatide juures soo jätkamisse? Tulevaste budistide tekkele? Heietus teemal kui kõik oleks sügavbudistid…

    Meeldib

    • tsölibaat on munkadele. tavainimesed ja perekond on normaalne asi, aga kuna on tegemist 2000 aastat vanade reeglitega, siis perekond on väga traditsiooniline, kus mehel on kohustus sissetulekute eest hoolitseda ja naine tegeleb kodu ja lastega.

      Meeldib

  5. See valgustatuse teema on ülemüstifitseeritud. Tegelt on nii, et tundub nagu igas inimeses oleks kaks – üks, kes mõtleb, ja teine, kes jälgib. Üks neist on fiktsioon. Kui toimub teadvuse nihe fiktsioonilt tõelisele, siis ongi valgustatus. Ei pea hakkama leviteerima või ööbikukeeli rääkima.

    Meeldib

    • See küsimus on minu jaoks liiga keeruline. kuid see mürkide esimene punkt räägib pettekujutelmadest. Mina isiklikult arvan, et kui tahta valgustatuse poole liikuda, siis esimene ülesanne on olla tervik, et nii mõtleja kui jälgija on samad.

      Meeldib

  6. Kahe puugiga läks sul hästi. Käisime ka paar nädalat tagasi ja ühel hetkel olid mul tossud puuke täis. Kõik leidsid vähemalt viis puuki enda pealt. Liikusime palju ka heina sees, eks sealt nad külge haakisid.

    Meeldib

    • ega aegnal ju eriti rohuvabu teid polegi ja ma sattusin ka heina sisse. üks teist suve kohalik rääkis, et tema sai eelmisel suvel kohe puugi ja borrelioosi ka. ma nüüd loodan heale karmale, kuigi ma ühte puuki korralikult kätte ei saanud ja see koht on nõks ikka valus ja katki, kuna ma ikka üritasin kõike kätte saada.

      Meeldib

  7. Tänan hea Sirje, et tulid Aegna saarele. Mul on alati soe tunne südames kui Sinuga kohtun. Kohe pikaks ajaks.

    Selguse huvides täpsustan:

    – Oskuslik karma (kusala kamma) on õige vaatega kooskõlas olev moraalne või kõlbeline ehk nn hea tegu, mis loob pälvimusi, rahulolu ja rõõmu. Oskamatu karma (akusala kamma) on moraalitu või kõlbetu ehk nn halb tegu, mis on loodud vale vaate ning sellega kaasuva ahnuse (lobha), viha (dosa) ja pettekujutluse (moha) tulemusel. Vende vastandid on ahnuse puudumine (alobha), viha puudumine (adosa) ja pettekujutluste puudumine (amoha).

    – See, kas inimene sünnib uuesti inimese või looma või muu olendina, sõltub tema karmast. Inimesena sündimine on ülim haruldus. Inimesena sündimise väärtuslikkusest räägib pimeda kilpkonna diskursus, mis rõhutab inimesena sündimist kui haruldust (Samyutta v, 455). (1) Inimesena sündimine on üks viiest raskesti saavutatavast, millele lisaks neli on, (2) Buddhaga kohtumine, (3) bhikkuks ordineerimine, (4) kolme kalliskivi suhtes kindla usalduse saavutamine ja (5) õige dhamma [seda, mida õpetas Buddha] kuulmine. Vaid nende viie olemasolul on võimalik vabaneda dukkha’st.
    Uuestisünd inimeste vallas kus meil on võimalik teha oskuslikke tegusid ja virguda, on samuti harukordselt erakordne, mida on Buddha on võrrelnud pimeda kilpkonna metafooriga:
    Kui mõõtmatus ookeanis hulbib omsoodu rõngas ja seal ookeanis elab ühest silmast pime kilpkonn, kes tõuseb pinnale kord saja aasta jooksul, siis sündimine inimesena on sama haruldane, kui et pime kilpkonn tõustes pinnale paneb oma pea juhuslikult läbi selle hulpiva rõnga (SN 5).

    Kel on huvi rohkem Buddha õpetusest teada saada, leiab huvitavaid mõtteid ja kasulikke tarkuseteri siit: http://samadhi.ee/buddha-opetus

    Aitäh, hea Sirts!
    Ṭhitañāṇo

    Liked by 1 person

Kommenteerimine on suletud.