Sale olla on kurb ja enamgi

Kas te teate kes on kalorite asperger? See inimene, kes vaatab lõunasööki või suvalist toitu ja suudab kohe peast üles lugeda palju see sisaldab kaloreid, rasva ja muud sellist. Ma ei tea, kas Eestis nii öeldakse, aga eelmisel reedel Netflixis välja tulnud filmis “To the bone” näitas inimesi, kes selle austava nimetuse ära teenisid ja mitte ainult. Ma räägin diagnoosidest.

Kusjuures ma tean ka enam-vähem täpselt palju kaloreid milleski sisaldub ja kus on vähem kus rohkem. Rasvu ja valke ma ei tea, see pole mind kunagi huvitanud. Ma olen pidanud dieeti ainult kaloreid lugedes ja minu puhul see töötas. Kuid täpselt nii kaua kuni ma ülekaalust lahti sain, rohkem ma ei viitsinud. Kuid ma ei tea millal võib inimesel peas käia ära klikk ja ta arvab igasuguse kaaluga, et seda on liiast. Et ta on valmis surema, kuna söömine on hullem kui surm.

Sellele filmile heidetakse ette, et ta võib anoreksiat reklaamivana mõjuda. Ma ei tea kellele, mulle mõjus küll päris õõvastavalt. Mina ei teadnud, et toitumishäiretega inimesed on tegelikult pidevas ülisügavas depressioonis ja kardavad paaniliselt söömist ja kaalus juurde võtmist. Mulle meenusid need blogijad, kelle blogimise ainus sisu on rääkida toidust, võimlemisest, kehakaalust. Neid lugedes jääb mulje, et nad mõtlevad päris sarnaselt inimestele, kel on toitumishäire diagnoos, kas siis anoreksia või buliimia. Õnneks on neil blogijatel ka muu elu ja loodetavasti nad ei mõtle kogu aeg nii nagu blogist paistab.

Ma ei teadnud, et anorektikud üritavad võimelda, kuigi nälgmine on nende lihased juba ära söönud. Ma ei teadnud, et kui väga kõhnaks jääda, hakkab organism tootma paksemat karvkatet, et keha soojas hoida. Ma ei teadnud ka paar aastat tagasi, et üks mu tuttav noor sale tütarlaps on buliimik, enne kui mu teine tuttav, kes teda esmakordselt nägi, ütles, et see oli ta hammaste järgi kohe arusaadav. Ma üldse ei usu, et ma suudaksin ühtegi toitumishäiretega inimest kuidagi aidata, aga see film oli küll ülihea, kuigi need toitumishäirelised nägid väga tavalised ja isegi ilusad välja. Eriti peategelane. Selgeltnägijate saates olnud vene anorektik oli puhas luu ja nahk, aga ei saa ju sundida näitlejat end surmaeelselt kõhnaks näljutama.

Filmi žanriks oli muuhulgas märgitud ka komöödia. Ma mõned korrad turtsatasin naerma, aga mitte seepärast, et kole naljakas oleks olnud. Lihtsalt imelik. Ma ei tunne seda maailma. Ma nutsin ka ühe koha peal, siis kui nende arst viis neid vaatama erilist kunstinäitust, et nad saaksid aru, et elu on elamist väärt.

Advertisements

8 thoughts on “Sale olla on kurb ja enamgi

  1. Helena 20. juuli 2017, 08:07 Reply

    Anoreksiahaiget nimetatakse anorektikuks.

    Like

  2. Rents 20. juuli 2017, 13:15 Reply

    Vannun, et ma olen eluaeg niisama karvane olnud. 😀

    Aga tegelikult olen ma täitsa tõsiselt mõelnud, et igasugusel spordisõbral, kus kaal on kriitilise tähtsusega, on anorektikutega teatud sarnasused, sest minu jaoks on see, et ma mõtlen, mida ma suhu panen ja kui tihti “midagi enamat” luban, lihtsalt elustiil – ja anorektikud ütlevad täpselt sama moodi silmagi pilgutamata, et sorry, vanaema, see on elustiil lihtsalt, proovi mõista. Mina lihtsalt panen esikohale tervise ja selle, et ma tunneksin, et jõudu kas tuleb juurde või see vähemalt ei vähene (üsna hea lihtne indikaator, kui jaksan teha sama palju või rohkem lõuatõmbeid kui eelmisel nädalal, siis ilmselt liiga nõrk ei ole), nemad ilmselt siis füüsilise välimuse. Aga kuskil minu ja selle anorektiku vahel on ka hulk piiripealseid inimesi ja seda piiri on vahel raske selgelt määrata.

    Like

    • Manjana 20. juuli 2017, 13:30 Reply

      Seal filmis ei pannud see anorektik enam üldse midagi suhu ja kui pani, siis sülitas pärast välja. Lisaks on anorektik nagu tüüpiline depressioonis inimene, tal pole hea tuju raasugi ehk nalja ta teha küll ei suuda. Valetada suudab. Kui sportlasel naljatuju ära kaob, on kahtlane.
      Ta tegi filmis kõhulihaste harjutusi, aga kuna ta selgroog oli täiesti väljas, siis lõhkus see ta seljanahka. Samas mõõtis ta oma käel õlavarre jämedust, sealt kus käib muskel ja oli rahul kui lõpuks näpud kokku ulatusid. Mulle ikka meeldib vaadata, kas muskel kasvab, mitte vastupidi. Ja ma ei pea end spordisõbraks. Õnneks enamus näljutajatest spordisõpru ei saa üle piiri minna, sest siis hakkab jõud ja muskel vähenema ja seda nad tahavad veel vähem, kui vähem kaaluda, ma pakun.

      Liked by 1 person

      • Rents 20. juuli 2017, 15:33 Reply

        Oled õigesti aru saanud. 😀 Ma pole näljutaja ka, harva lihtsalt luban kooki endale. Täna küll kahjuks avastasin, et ERR-i kohvikus on suurepärane kohapeal küpsetatud majakook, nüüd peab sealt vist eemale hoidma hakkama.

        Like

        • Manjana 20. juuli 2017, 15:57

          kus see err-i kohvik asub? Gonsiori tänaval või kus?
          kui ma kaloreid lugesin, siis ma arvestasin ka näiteks alkoholi kaloritega, siis tuleb lihtsalt muud vähem süüa, sama koogiga, jätad prae ära ja kook mahub kenasti (kui just on vaja end piinata)

          Like

        • Rents 20. juuli 2017, 17:06

          Jep, seal samas.

          Like

  3. FIXX 20. juuli 2017, 19:47 Reply

    sale pole üldse kole olla vaata mida see kehamassiindeks näitab, näljutamisega saad kõigest lahti nii kehakaalust, lihastest kui mõistusest, on võimalus olla selline ilma pekita proteiinitüdruk või midagi vahepealset, kook ei pea olema sellise suurusega nagu selle tegija arvab ja missiis, et neid mahub sinusisse mitu ja rohkem, kui inimesed poole vähem kui regulaarselt sööksid ei sureks nad ära, ega annaks ka võimalust enda organismil pekistuda,

    Like

Soovin lisada:

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: