Minu toalilled. Pildid!

Õues on kaunis suvi, päike lõõskab ja inimesed postitavad oma aiast imekauneid pilte. Mul ei ole oma aeda millega uhkustada. Eile aga leidsin, et keegi oli oma kaktustest mandala-fotosid teinud ja näitas blogis neid. Ma ei suuda enam leida, kes ta oli, aga õhtul voodis tuli mul mõte, et mul on ju ka kaktused ja mitte ainult. Mul on neli suurt aknalauda, mis on kõik kenasti lillepotte täis topitud. Lisaks veel seinariiul ja magamistoas on mul umbes 30-aastane imelik kummipuu. Imelik oma kuju poolest. Kui näiteks Kreeka tänavatel kasvavad kummipuud nagu meil paplid, normaalse puu moodi, taevapoole, siis minu kummipuu kasvab peamiselt horisontaalis. Magamistoas ongi tavapärane horisontaalne olla, mu lilled on minuga hästi kohandunud, aga ega see kohe nii ei olnud.

Juba mu vanaema ja ema armastasid toalilli kasvatada. Nii ka mina. Kuid alguses ei tulnud mul toas lillede kasvatamine üldse välja. 20-aastasena tundus, et kõige õnnelikumad olid nad siis, kui ma pikalt kodust ära olin. Pikapeale on mu aknalaudadele jäänud isendid, kellega ma ikka enam-vähem klapin. Väikeste eranditega. No mul ei ole lõunapoolset aknalauda, aga mõni neid tahaks rohkem päikest.

Enamuse nimesid ma ei tea, aga lugusid tean. Või siis ei tea lugusid ka. Kõikide pilte ma täna siia ei pane, sest kõik ei ole praegu fotogeenilised. Anname neile andeks.

1

Tema valged tagasihoidlikud õied on peidetud selle pisikese junni sisse, mis lehtede vahel paikneb. Selle lille sain ma ühe poisi emalt, kellega mu laps umbes 8 aastat tagasi netis tutvus ja kellel me Lõuna-Eestis perega külas käisime.

2

Havortia. Tema on mul ürgvana ja pärineb ema käest. Tal on õite jaoks jube pikad peenikesed varred ja õied on 2-õielehega täiesti ilmetud ja pisikesed, mida on varre küljes mitu.

3

Taga vöötaaloe, ees tavaline puisaaloe. Vöötaaloe õitseb ka varrega, mis on jämedam kui havortial ja nõks suuremate ja paksemate õitega.

4

Dracaena Lemon Surprise. Selle ma ostsin kunagi 20 aastat tagasi, praeguseks on tal 73 sentimeetrit pikk lehevaba vars. Ei õitse

5

Mammillaria bocasana. Mu lemmik kaktus, sest tal on sellised okkad nagu takjal.

6

India laul. Pleomele Reflexa. Ka poole meetri kõrgune ja mitme varrega üle 20-aastane ja neid on mul kaks. Ise olen paljundanud, esimene oli poest ostetud. Ei õitse

7

Pachypodium lamerei. See okastega vars on 57 sentimeetrit pikk. Ka poest umbes 20 aastat tagasi ostetud. Ei õitse.

8

Õrn näsakaktus. Emalt, ürgvana. Väikesed valged õied

9

Kõikidele tuntud roht tupsliilia. Kunagi 20 aastat tagasi varastasin kuskilt.

91

Alpikann. Pidevalt õitsev ja nõuka aeg oli ainus õitsev lill, mida talvel poest peale nelgi sai. Ees paistab kummipuu leht. Keegi tahab kummipuud? Mul on üks vars juurtega vees.

92

Selle lille kohta ei mäleta ma midagi. Ta ei õitse ka mul. Ei ole havisaba, need lehed on umbes 10 senti pikad.

Vot selline kollektsioon siis. Üldiselt ei tee ma nendega midagi erilist. Kastan kõiki korraga kui tundub, et nüüd on küll viimane aeg, ehk kord nädalas umbes. Ümber ma neid üldiselt ei istuta, kui just keegi enam potti ei mahu, siis vaid. Mingit väetist neile ka ei anna, peale armastavate pilkude. Enamusel on ema juurest toodud savine muld, mis kuivab aeglaselt. Paar aastat tagasi avastasin uue nõksu mulla saamiseks. Poe mullad mulle ei meeldi, need on jube turbased ja kuivavad liiga ruttu. Ma käin kilekoti ja supilusikaga Kadrioru pargis ja kühveldan mutimullahunnikutest imelist musta mulda enda lillede jaoks.

Advertisements

6 thoughts on “Minu toalilled. Pildid!

  1. Myaly 21. juuli 2017, 12:54 Reply

    Alpikannike

    Like

  2. marca 21. juuli 2017, 13:07 Reply

    Oh, meil on nii palju samu lilli 🙂 Aitäh sulle nimedega aitamise eest, sest ma oma lillede nimesid enne üldse ei teadnudki. See halvotia on mul noor ja pisike, kass kraapis ta potist välja, juurt tal justkui polnudki, mõtlesin, et kuivab ära, aga üks hetk läks ise roheliseks ja kasvama. Ta elab mul vöötaaloega samas potis, see ilmselt varjab teda, sest on igavene vana jurakas, iga aasta tuleb mitu pikka õit, mida kass närida armastab. Ja see Dracanea, mul on samamoodi mingi jube pikk lehtedeta vars ning siis otsas ainult lehed, mis regulaarselt alt poolt ära kuivavad. Sain selle ämmalt ja temal on kuni alumise otsani lehed, ta arvas, et minu oma on kuidagi haige, aga näe, sul kah samasugune.

    Like

    • Manjana 21. juuli 2017, 13:13 Reply

      (Sorri, mul oli havoRtia nimest R välja jäänud) Nad mõlemad vöötaaloega on ülileplikud ja kõigega rahul. Kui nende eest üldse ei hoolitse ega kasta, siis nad lihtsalt ei kasva suuremaks, aga ära ei sure. Kui õitseb, siis on omadega väga rahul, on minu tüüpiline diagnoos. Mul sellel aknalaual ei õitse, päikest pole piisavalt 😦
      See draakoni sidruniüllatus on mul igal pool (eri üürikates) samasugune olnud, et alumised lehed kogu aeg kuivavad ja tuleb ära võtta, ma ei teadnudki, et teismoodi saab ka :O

      Like

  3. Pille 21. juuli 2017, 13:36 Reply

    Ma ka kunagi näppasin kõike, mis ette jäi. Kaktuste kollektsioon oli vinge. Kolimiste käigus on enamik saba andnud ja praegu ka ainult põhjapoolsed aknad, aga mõni roots siiski on alles.

    Like

  4. Kersti 21. juuli 2017, 22:11 Reply

    Aga pilt horisontaalselt kasvavast kummipuust?

    Like

Soovin lisada:

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: