Tasuta iluprotseduurid suva jopedele

Lubasin FB-s, et täna hakkab ilublogija möllama, aga möllamise tuju ei tekkinud. Käisin protseduuridel ära ja tunne on lihtsalt “Mähh”. Pole ei positiivne ega negatiivne, täiesti emotsioonitu, nalja ka ei saanud. Kuid mis lubatud, tuleb teha – ma kirjeldan teile, mis toimus ja miks ma ühtegi emotsiooni ei saanud.

Eile helistas mulle väga sümpaatne naine ja kutsus mind tasuta iluprotseduurile. Mul oli hea meel, et ta helistas, sest eelmise päeva lõuna ajal oli mulle keegi helistanud, aga kuna ma poodi telefoni kaasa ei võtnud ja pärastlõunal ka telefoni kordagi ei katsunud, siis avastasin ma alles kesköösel, kui magama läksin, et mul on vastamata kõne. Igatahes oli meil väga sõbralik vestlus teemal, et kosmeetik ja asjad. Peale näohoolduse pidavat mulle ka igal juhul allergiatest tehtama, isegi kui ma arvan, et mul allergiat pole. Mulle tundus läbi telefoni, et ta oli väga rahul, et ma olin nõus nende salongi tulema ja noh sellepärast ikka ka, et ma olen telefoni otsas nii sõbralik inimene. Tema oli ka. Leppisime täna pole neljaks Ahtri 8-sse kohtingu kokku.

Täna läksingi õigeaegselt kohale. Vastuvõturuum oli kena, selline:

salong

Minu kosmeetikuks sai üks tütarlaps, kes oli üliväga viisakas, aga hoolimata minu pingutustest, me päriselt kontakti ei saanudki. Mida tähendab, et ma pingutasin? No ma kasutan jää sulatamiseks erinevaid suhtlemistehnikaid: väikesed komplimendid, inimese jutuga alati nõus olemine, isiklikud positiivse sisuga märkused, natuke huumorit. Kusjuures tema tegi seda kõike ka (peale huumori), ma ei oska ratsionaalselt selgitada, aga külmalt. Noh nagu jääseina tagant.

Läheme sinna massaažitooliga tuppa, istume maha ja tema küsib: “Noh, Manjana, Kuidas sul läheb? Kuidas suvi möödus?”

Ma olen küll väga kiire sõbruneja, aga sellised laused mu suhtlemispraktikasse ei kuulu. Nende klassikaline ja rahvusvaheliselt väljakujunenud õige vastus on “Tänan, hästi.” Umbes nii ma talle vastasin ja küsisin vastu ka, et kuidas sul endal, Anett (nimi muudetud), läheb?” Kuigi mind see väga ei huvitanud, ma parema meelega küsiks hoopis, et mis sind viimati rõõmustas, või midagi sellist sisulist. Kuid ma lootsin, et äkki läheb vähemalt natuke koomiliseks. Ei läinud. See ei ole koomiline, kui iga kord kui ta pöördus mu poole, kasutas mu eesnime. Ega ma ka halvem tahtnud olla – ma kasutasin jälle vastamiseks tema eesnime. Võib arvata, et koomiline olukord, aga väga ei olnud.

Kusjuures nad teadsid, et ma olen varem nende juures käinud ja siis ma ei olnud nende toodetest huvitatud, miks nad mind uuesi tasuta hooldada tahtsid? Varem oli nende nimi DeSheli, see, kus hooldati üks näopool ära ja siis näidati, et onju ilusam. Mul oli ülinormaalne tüdruk tol korral ja ta tunnistas, et mul küll mingit vahet polnud. Aga kui klient polnud kunagi oma näoga midagi teinud ja vahe oli kohutav, üritati talle müüa kohvritäis kallist kosmeetikat. Lensin vist tegeles tookord selle reklaamiga ja puha. Kuid nüüd nad ei müü enam agressiivselt oma kaupa. Nüüd nad sarnanesid pigem selle firmaga, kus ma eelmisel aastal tasuta kosmeetiku juures käisin. Kuid täna oli igavam.

Eelmisel aastal tehti naha diagnoosimist suurendava masinaga, mis näitas tulemust arvutis. Täna oli nii, et kõigepealt küsis Anett minult, et milline nahk mul on. Istub mu vastas hästivalgustatud ruumis, vaatab tõsise näoga otsa ja küsib, et kas mul on rasune või kuiv nahk. Ma mõtlesin, et ütlen talle, et kas tal on nägemisega probleemid, aga ma tahtsin viisakas olla ja vastasin püüdlikult. Lisaks jutustasin talle säravil silmil kui vahva suurendusmasin ikka teisel firmal uurimiseks oli. Ta ütles, et neil pidi ka selline masin firmas olema. Küsimise lõpetanuna teatas ta tõsise näoga, et nüüd hakkab ta mu nahka uurima. Ma jäin põnevusega ootama. Ta pani kindad kätte, tuli seisis istuva minu kõrvale ja hakkas mu nägu katsuma ilmega, et ta nüüd uurib. Või, noh, uuriski.

Uurimise lõpetanuna mainis ta kõigepealt, et räägib mulle mu nahast ja see ei ole mõeldud solvamiseks. Kuna mul on enesehinnanguga kõik korras, siis võib mulle müügimees mu naha kohta ükskõik mida rääkida, mind ei häiri, isegi natuke närviliseks ei tee. Ta rääkis mulle sama juttu, mida eelmisel aastal räägiti, et mul on punane nahk. Märkus, et mul on terve elu olnud sellise tooniga nahk, jättis ta suht külmaks. Kortse mul pole, seega mulle R-ga algavat masinahooldust vaja ei lähevat, aga mingit m-ga algavat väga keerulise sõnaga masinahooldust jälle oleks vaja ja mikrolihvimist ka.

Kuid kurb lugu oli selles, et temal endal olid kortsud, kuigi ta oli alla 28–aastane nagu ma välja uurisin. Mõnedel inimestel tekivad otsaette kortsud juba teismelisena või varem ja neil pole mingit pistmist kõrge vanusega. Ja tal oli otsaees mitu pikka kortsu. Mina talle seda, loomulikult, ei öelnud, kuid ma kardan, et talle on seda palju öeldud, sest ta mainis ise mingis kontekstis oma kortse. Ma ei kujuta ette, kui halvasti võib mõjuda töökoht, kus sinu ülesanne on naistele rääkida nende näos esinevatest vananemisprobleemidest ja kuidas selle peale lähevad madala enesehinnanguga naised pöördesse ja hakkavad vastutasuks sinu probleeme nina alla hõõruma.

Lõpuks näitas ta mulle paberit, kus oli kirjas nende pakett, kuhu kuulus mitu korda erinevaid hoolitsusi ja ka tooteid koju, et igapäevaselt ise neid kasutada. Hind kokku 1700 euri. Küsisin luba ja vaatasin kaustast ka teisi pakkumisi. Edasi hinnad tõusid ja lisandusid ka kortsude asjad. Igatahes ei soovinud ma paketti osta ja ta üldse ei käinud mulle pinda, et ma peaks seda tegema, ta oli täiesti ükskõikne.

salong1
Pildil on näha need tooted, mida nad müüvad

Peale vestlust tegi ta mu näole mitme erineva vahendiga hooldust. Nendega, mis pildil. Umbes viiega äkki, kuid see kõik käis väga siuh-viuh. Kokku läks näo hooldamisele umbes 20 minutit vast. Ikka väga vähe, isegi mu sõbranna tegi viimasel peol mulle maski kauem.

Vot ja niisugune mu kosmeetikulkäik siis oligi. Suhteliselt igav ja emotsioonitu. Sõbranna on mul Lushi toodete vastu palju suurema huvi tekitanud, kui tänane tütarlaps oma Iisraeli asjadega. Kusjuures ma mainisin talle ka Lushi, ta ütles, et talle ei meeldi Lushi liiga tugevad lõhnad. Ma mainisin talle ka allergiatesti, mida telefonis lubati. Tal oli mu jutust nii pohhui, et ta ei reageerinud sellele jutule üldse.

6 comments

  1. Kuidas nad üldse teavad helistada? Mulle helistasid ka ja kõnetasid nimeliselt. Kust nad numbri saavad?
    Minuga oli muidugi jutt lühike. “Aaaa, ei, kui Sa Saaremaal elad, siis meil polegi millestki rääkida.” 🙂 Nojah siis.

    Meeldib

    • Ma arvan, et neil minu oma oli eelmisest korrast. See firma oli see, mis kunagi küsis ka neilt, kes käisid, et andke tuttavate telefoninumbreid, et kes ka võiks tahta.

      Meeldib

  2. Mina tahtsin ka nalja saada ja vedasin ennast kohale paar aastat tagasi, kui nad veel DeSheli nime all tegutsesid. Eelkõige tahtsin näha, mis nalja seal tehakse, et inimesed on nõus vabatahtlikult enam kui 1000 euro eest igasugu möginaid ostma. Kahjuks nalja ei saanud. Juhtusin umbes samasuguse tegija juurde kui sinagi, kes mulle midagi pähe määrida ei üritanudki. Olin väga pettunud. 🙂
    Kõige naljakam osa oligi see, et kui nad küsisid lõpuks sõprade/tuttavate numbreid, et neile oma suurepärast teenust pakkuda. Keeldusin viisakalt numbreid andmast ja ütlesin, et võin ise nende kontakte jagada, kes siis tahab, saab ise ühendust võtta. Selle peale teatati mulle, et see polevat võimalik, nende juurde ei saa niimoodi ise soovi avaldades tulla, vaid kõik on ikka eksklusiivne värk kutsetega jne jne. Selle peale oli päris raske tõsist nägu teha ja mitte naerma pahvatada.
    Aga jah, kokkuvõttes paras ajaraisk.

    Liked by 1 person

Kommenteerimine on suletud.