Kuidas lapse kasvatusstiil mõjutab tema suhteid täiskasvanuna

Kõik on kuulnud teooriaid, kuidas lapse esimesed eluaastad mõjutavad tervet tema tulevast elu. Esoteerikud leiavad, et tegemist on suguvõsa needusega ja kui piisavalt küünlaid põletada või inimese energeetika ümber mängida, saab küsimus lahendatud. Mulle meeldib nõidu uskuda, kuid mõnedele küsimustele on ka teadlased juba vastuseid leidnud ja seepärast usun ma suhete teemal pigem psühholooge kui suguvõsa needust. Kuigi suguvõsa needus on suhteliselt õige sõnastus, kuna tegemist on käitumisega, mida lapsed õpivad oma vanematelt, kuid ringist välja murdmiseks on küünlast vähe abi.

Eelmisel nädalal sain ma kokku ühe oma sõbrannaga, kes on 20 aastat psühholoogiat praktiseerinud ja temaga vestluse käigus jõudsime teooriani, mis seob lapsepõlve kasvatusstiili sellega, kuidas inimene endale täiskasvanuna suhteid leiab ja kuidas ta erinevates suhteprobleemides reageerib. Tegemist on Ameerika psühholoogi Mary Ainsworthi “Attachment” 3-tüübi teooriaga aastast 1978, neljanda tüübi lisas Mary kolleeg Mary Main 1990. aastal, hiljem on sama teemaga veel hulk tüüpe tegelenud. Eesti keeles kõlab see teooria kui kiindumisteooria, kuigi minu arvates on “attachment” kergem sõna kui “kiindumus”, aga “seotus” kõlab kuidagi valesti ja ma pole siin, et eestikeelset psühholoogia sõnavara täiustada. Ma kopeerin sealt artiklist natuke ja lisan juurde mõtteid ja täpsustusi, mis ma veel netist leidsin.

Turvaline kiindumus
Turvaline suhe tekib lapsevanemal lapsega siis, kui vanem on lapse mure lahendamiseks emotsionaalselt ja päriselt olemas ja vastab tema probleemidele adekvaatselt – ta ei eita, ignoreeri ega karista last, kui lapsel on probleem. Lapsevanem oskab nii positiivseid kui negatiivseid emotsioone täiskasvanulikult  väljendada. Tüüpilised halvad emotsiooniväljendused:
ära nuta, sellest pole midagi;
ära nuta, ole vait;
oo-mai-gaad, nii palju verd!

Kui turvaliselt kasvatatud laps saab täiskasvanuks, siis ta on nõus väidetega: “mul on teistega enamvähem lihtne emotsionaalselt lähedaseks saada; mul pole probleeme, kui ma sõltun teisest inimesest, või tema sõltub minust; ma ei karda kui olen üksinda või teised mind ei aktsepteeri.” Turvalise kiindumusega inimesed on rahul oma suhetega teiste inimestega.

Vältiv kiindumus
Vältiv kasvatusstiil on vanematel, kel pole oma laste kasvatamiseks aega või neil on aega, aga nad ei pööra lapse muredele-rõõmudele piisavalt tähelepanu. Kui laps nutab, nad ei lohuta vaid ignoreerivad või naeruvääristavad. Nad arvavad, et lapsevanema peamine kohustus on olla lapsele õpetaja, aga jätavad emotsionaalsed vajadused tähelepanuta. Selliselt kasvatatud lapsed ei nuta, kui neis vanematest eraldada ja ei näita erilisi emotsioone, kui vanemad välja ilmuvad. Nad ei reageeri eriti ka siis, kui vanematel on viha või mure.

Vältiva kasvatustiiliga lastest kasvavad täiskasvanud, kes on väliselt rahul, kui neil pole emotsionaalselt siduvaid suhteid, neile meeldib olla sõltumatu ja iseseisev. Nad oskavad oma tundeid hästi varjata. Neile on nende vajadused olulisemad kui partneri vajadused. Nad fokuseerivad end positiivsele ja arvavad, et nende lapsepõlv oli väga tore või normaalne. Neile meeldivad faktid. Kui teistel on tugevad emotsioonid, nad eralduvad või lahkuvad.

Ärev kiindumus
Ärev kiindumus kujuneb välja lastel, kelle vanemad käituvad üks kord nii ja teine kord naa. Kord nad vastavad lapse probleemile, kord saadavad nad pikalt või pole üldse kohal. Laps ei tea kunagi millise vastuse ta saab ja see muudab lapse ebakindlaks. Vanemad on ka ise ebakindlad ja otsivad teistelt kinnitust, kas kõik on ikka õigesti. Vanematevaheline suhe on kahtlane ja ebakindel. Tihti otsib lapsevanem, et laps rahuldaks tema vajadusi, mitte vastupidi. Ärevad lapsed kasutavad tugevaid negatiivseid emotsioone, et oma vanematelt tähelepanu saada. Või laps loodab, et kui ta teeb nagu lapsevanem tahab, siis ta saab soovitud tähelepanu.

Selliselt kasvatatud lapsed muutuvad täiskasvanuna samuti ärevateks, kes klammerduvad liigselt, on meeleheitel ja kasutavad oma probleemide väljendamiseks  üliemotsionaalset käitumisviisi (kui sa mind ei armasta, siis…). Ta võib ette kujutada, et on rüütel valgel hobusel, kes päästab oma partneri kurja lohe käest. Nad ei saa tihtipeale aru, et mida nad tegema peaks, et tõelist armastust leida.

Desorienteeritud või ka hirmunud kiindumus
Viimane kategooria on eriti kehvade perekondade näide. Nende, kus last koheldakse vägivaldselt ja lapse murele regeeritakse löömise, hirmutamisega. Last võidakse nii kaua peksta, kuni ta enam ei nuta. Hiljem lapsevanem vabandab lapse eest, aga järgmine kord reageerib jälle vägivallaga.

Selliselt kasvatatud lapsed kardavad suhteid ja üldjuhul ei leiagi neid niikaua kuni lapsepõlve traumast tervemaks pole saanud.

f1_medium10

Nüüd panin ma, nii hästi kui õnnestus, kirja need neli erinevat stiili. Ma loodan, et mu lugejad teavad, et ma ei ole psühholoog ja seepärast võisin ma ka kogemata mõne vea sisse teha, aga enam-vähem võiks see klappida. Ma olen selle teemaga vähem kui nädal tegelenud ja tahtsin enda jaoks põhiasjad üles kirjutada. Kui keegi enda või oma lapsevanema kasvatusstiili üles leidis, siis on ju tore, aga mida edasi teha? Otsisin jutu juurde pilti ja leidsin selle tabeli, mida ülevalpool näete. See pärineb siit artiklist. Sellel pildil on näidatud milline külg kellelgi parandamist vajab. Kas liigne sõltuvus või liigne eemale hoidmine. Kes loodab nõidadele, kes iseendale ja kellel on kõik, enda teada, kõigeparemas korras.

Advertisements

One thought on “Kuidas lapse kasvatusstiil mõjutab tema suhteid täiskasvanuna

  1. Eve 10. oktoober 2017, 09:49 Reply

    See ei ole küll 100% samas teemas, aga suures osas siiski. Soovitan lugeda raamatut “Poiss, keda kasvatati nagu koera”, Bruce Perry. Räägib nendest ekstreemsetest juhtumitest, kus juba alguses on midagi kasvatuses väga valesti läinud (tihti nii, et vanem ise arugi ei saa) ja kuidas see kõik lõppeda võib. Väga huvitav (ja õpetlik) lugemine!

    Like

Soovin lisada:

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: