Jubedad unenäod loomade piinamisega

Ma nägin eelmisel nädalal kaks koledat unenägu järjest. Neljapäeval ühe ja reedel teise. Mina arvan, et unenäod annavad alateadvusest teadvusesse teateid, mis minu elus toimub. Ennustavaid unenägusid ma ei näe, või ei tea nägevat. Et unenäod selgitavad toimunud tegevusi ja mõtteid. Minu suurim isiklik vastuolu teadvusega on alates sügisest olnud see, et ma läksin nahakunsti õppima. Praeguseks olen ma oma mure teadlikult tagasi surunud, kuna peamine nahk, millest saab ilusat nahakunsti teha, on veisenahk ja keegi ei kasvata lehmi naha pärast. Ehk kui inimesed lõpetavad piimatoodete ja veiseliha söömise, lõpeb ka nahakunst ära. Ehk praegu on nahakunst tegevus, mis aitab a la jäätmeid kenasti ära kasutada. Väga viisakas selgitus.

Kuid mu unenäod olid päris võikad. Naljapäeval ma võtsin sügavkülmast välja külmunud tibupojad, millel oli suled seljas, aga ma olin enne külmkappi panemist neil üleliigsed suleotsad ära lõiganud. Kui ma nad sügavkülmast välja võtsin, hakkasid nad vaikselt liigutama ja ellu ärkama, kuigi ma teadsin, et nad on surnud. Mina ei tea, miks ma nad külmkappi toppinud olin. Minu esimene selgitus oli, et me õppisime nahakunstis batikatehnikat, kus tuli värvitud ja mesilasvahaga üle tehtud kitsenahk sügavkülma panna, et saaks vaha ära hõõruda. Et sellepärast see sügavkülma värk. Kuid miks selline hirmu ja õudust tekitav unenägu? Mul oli tõeline mure, et millega ma olen hakkama saanud ja nüüd on mul karbitäis imelikke tibupoegi.

Kuid reedel ma nägin veel jõhkramat unenägu. Mul oli süles suur kutsikas. Valget värvi. Mina teadsin, et see kutsikas on surnud ja tal oli osaliselt juba nahk ka maha võetud. Verd ei olnud. Mina ei tea, kes naha ära võttis, ma ei mäleta, et see oleks mina olnud, aga see kutsikas oli minu süles. Soe. Ja järsku ma tundsin, et ta on elus. Saad aru, ma hoian poolenisti nülitud kutsikat süles ja avastan, et ta ärkab vaikselt ellu. Süda hakkab tuksuma. Mul tekkis hull paanika, et mis nüüd saab. Koer ärkab ellu, aga nahk on ju poolenisti juba maas! Vot ja selle paanika peale ma üles tõusingi, sest ma ei suutnud välja mõelda, kuidas seda nahka talle uuesti selga kinni saaks panna, et ta võiks normaalselt ellu ärgata, mitte nahk osaliselt maas.

Ainus, mida ma nende unenägude peale järeldasin, oli, et liha ma küll enam ei osta. Kana ma ikka aeg-ajalt ostan, aga ega ta mulle eriti ei maitse. Veise või sealiha pole sel sügisel ostnud. keeduvorst mulle maitseb, aga seal pidavat ju vähe liha olema. Õnneks ei näinud ma ühtegi koledat unenägu kaladest. Ma hullusti armastan heeringat ja muid kalatoite.

Kooli ma küll pooleli ei jäta. Tegelikult saab neid teadmiseid osaliselt ka kunstnaha peal rakendada. Kuidlasti mitte neid spetstehnikaid, mille jaoks on vaja taimpargitud veisenahka, aga need tehnoloogiad on ülikeerulised ka. Õnneks sel nädalal öösel enam õudukaid näha pakutud pole, kuid need eelmised ei lähe meelest ära. Tavaliselt ma unustan oma unenäed nii kiiresti ära, et järele mõelda ka ei jõua.

kutsikas
Ma käisin sügisel ühe tuttava koertega jalutamas. See esimene on kutsikas, aga päris suur juba. Unenäos oli sama tõug, aga tunduvalt väiksem ja üleni valge. Noh, kes tahab mu unenägusid tõlkida, ma õudukaid pole veel seletama õppinud. Midagi eriliselt erutavat või ärevustekitavat minuga viimastel nädalatel juhtunud pole.

5 comments

  1. Ma millaski ühte su unenäo-teemalist postitust kommenteerisin – tookord vast ei osanud oma vaatenurka piisavalt selgelt väljendada, proovin uuesti.

    Tean inimest, kes pool-professionaalses korras unenägusid tõlgendab (nimelt ‘tõlgendab’, mitte ei ‘seleta’). Ta kasutab järgmist meetodit: unenägude puhul, mis tugeva emotsiooni jätavad, nagu nood sinu kirjeldatud, tuleks keskenduda TUNDELE, mida unenäos tundsid, mitte sellele, MIDA või KEDA unes nägid.

    Näide. Näed unes, et pakud punase liha juurde valget veini, samal ajal adudes, et oled vea teinud, valesti talitanud. Eelnimetet tõlgendamismeetodi puhul tuleks unenäo üle järele mõeldes keskenduda küsimusele, miks su alateadvusest süütunne, oma veast teadlik olek üles kerkib, mitte aga detailidele seletuse otsimisele (mida tähendab, kui unes veini või liha või kokkamist näed).

    Või no teine näide. Unenäos põgened paanilist hirmu tundes vihmavarju viibutava vanamuti eest. Tõlgendamiseks küsi endalt, mille eest võiksid või peaksid säärast hirmu tundma (või oled tundnud). Vihmavari ja vanamutt pole olulised. Oluline on, millise emotsiooni see situatsioon sinus unes tekitas.

    Mitte et ma ise unenägudesse uskuja oleks. Aga kui satub selliseid, mis hästi selged ja veel päevalgi painavad, siis jah tasub natuke enda sisse vaadata. Midagi peab selle nähtud filmi taga ju olema?

    Meeldib

    • aga ma ikka ei saa aru 😦 loogiline ju, et kui ma olen loomalapsi piinanud, siis ma tunnen end halvasti ja tahaks neid terveks teha. paljud tahavad ju. halvasti oleks, kui see olukord mulle unes sadistlikku rõõmu pakuks, siis oleks mul oma alateadvusega täielik kassi-hiire mäng. või see unenägu nüüd tähendaski, et ma olen nendest probleemidest lahti saanud, et ma olen lapsena koerapoegadele haiget teinud, nülginud pole, aga lastel ju ikka juhtub.. et kuidas ikkagi seletada just seda, mida ma nägin?

      Meeldib

  2. Mkmm. Selle teooria kohaselt, mida mina kirjeldasin, tuleks sul oma tegevus (ja loomad) üleüldse tähelepanuta jätta. Ja keskenduda sellele, mida sa TUNDSID ses unenäos. Sa tundsid end halvasti. Tundsid, et oled valesti talitnud, vea teinud. Sealt hakkagi harutama – mis sündmused, suhted, teod, mõtted su tänases päevas võiksid sind panna (või peaksid panema) sedasi tundma? Jäta see konkreetne situatsioon, mida sa nägid, kus seda ja teist ja küsi endalt laiemalt, milles su alateadvus võiks end süüdi tunda.

    p.s. Mitte et ma viitaks, et sa peaksid milleski põhjapanevas süüdi olema =) See võib mingi täitsa tühine pisiasi olla.

    Meeldib

    • Tänud! Ma ei suutnud välja mõelda, mida ma otsima peaks, aga juba esimene link andis hea vastuse. Surnud loom on mingi oluline asi elust: suhe, eesmärk, töö. Kuna mu surnud loomad ärkasid uuesti ellu, peaks see tähendama, et mingi oluline asi oli lõppenud, ma olin sellega juba leppinud, kuid ta tuli tagasi ja see tekitab minus segadust.
      Järgmine link seletab ära loomade olemuse. Kuna mu loomad olid alles loomalapsed, siis see, mis ma arvasin kadunud olevat, oli minu lapsik “süütus”. See kokku omab küll väga head sidet minu mõtetega.

      Meeldib

Kommenteerimine on suletud.