Lihtsa mütsi kudumine

Nagu talv kohale jõuab, tekib minul soov kududa. Päris imelik. Septembris tundub, et kudumine on ülinõme tegevus ja novembriks on see emotsioon ununenud ja tekib kahtlane tahtmine varrastega lõnga punuda. Eelmisel nädalal see muundumine lõpule jõudiski ja ma uurisin oma lõngade kilekotti ja leidsin sealt kollase lõnga, mis mul eelmise aasta kudumispalavikust üle jäi. Eelmisel talvel ma kudusin selle sallkrae, mida ka pildil näha saab.

Kuid postituse teen ma selleks, et rääkida, kui lihtne on mütsi kududa. Tahan julgustada neid, kes teoreetiliselt kududa küll oskavad, aga ei taha sellega tegeleda, sest aega läheb kole palju ja eriti nagu ei oska ka. Kui just väga erilisi nõudmiseid ei ole, on kudumine mõnus rahustav tegevus. See müts on kootud täpselt samamoodi, kuidas tehakse salli. Ma ei oska öelda kui palju mul kudumiseks aega läks, aga ma nädala jooksul peaaegu iga päev natuke kudusin. Iga päev küll mitte ja ega ma üle tunni aja ka järjest ei viitsi. Mulle meeldib, kui asjad saavad kiiresti valmis ja ma ei kurda, et selle mütsi valmimine oleks tüütult kaua veninud.

Nõuanne number üks – ära kunagi koo peenikeste varrastega! Kudumisõpetustes räägitakse, et kudumisel peab lõng olema täpselt sama jäme, nagu on see auk, mille varda paberist läbitorkamine jätab. Tegelikult ei pea. Mul on alati vardad jämedamad kui lõng. Kui varras on sama jäme või isegi peenem kui lõng, siis jääb tulemus tihe ja mõnikord lausa kõva, oleneb lõngast. Mulle meeldivad hästi painduvad kootud asjad. Kuid väga oluline on omada piisavalt jämedaid vardaid, sest nendega läheb töö kiiremini. Sa näed kuidas asi valmib, kuigi sa pole eriti kiire kuduja.

Nõuanne number kaks – ka lõng võiks jämedam olla. Lähed Abakhani ja avastad, et kõik ilusad lõngad on liiga peenikesed. Mida teha? Ostad mitu tokki ja kood neid korraga. Näiteks mul on nii see sall kui müts kootud kahe lõngaga. Neid ei pea kuidagi kokku kerima vms, niisama koodki, et võtad kaks otsa ja alustad.

Juba eelmisel aastal tekkis mul tahtmine palmikutega kudumite järgi. Kuna ma ühtegi konkreetset mustrit järgida ei viitsinud, siis mõtlesin kõik need palmikud kudumise käigus välja ja jätkasin neid. Sallil on mitu erinevat, mütsil üks servas.

Kuidas saab salli kududes hoopis mütsi kududa? No koodki edasi-tagasi ja aegajalt proovid, et kas juba ulatub ümber pea. Kui lõpuks ulatub, siis mina õmblesin suure nõelaga viimase rea vardal olevad silmad salli alumise otsaga kokku. Moodustus rõngas. Tegelikult võib kahe otsa silmi kokku ka kududa või heegeldada, aga see on hoopis keerulisem. Lihtsalt nõelaga õmmeldes jääb kokkupanemiskoht näha, siis tead, milline on mütsi tagumine külg. Õmblemisega saab kiirelt ja lihtsalt. Kui otsad on kokku õmmeldud, tuleb samamoodi nõelaga õmmelda kokku ülemine ots. Kui suured voldid sinna jäävad, oleneb sellest, kuidas sa õmbled. Selleks, et see ots väga paks ei jääks, kasutasin ma juba kudumise ajal oma salli iga rea viimaste silmade kudumiseks ühekordset lõnga. Algab rida palmikuga, lõpeb ühekordse lõngaga kududes. Nii jäi üks salliserv õhem ja lõpuks kinnikududes ei jäänud nii paks. Kuna ma olen varem ka samamoodi mütsi teinud, siis see mõte tuli kogemusest.

Muidugi võib kududa ka mitme vardaga ringselt või kasutada ringvardaid, aga mul on ringvarrastega ainult halvad kogemused ja mitme vardaga kudumisega on ka see jama, et nad kipuvad välja kukkuma, kui sa neid just parasjagu ei koo. Seepärast tundub, et kahega edasi-tagasi kudumine on eriti mugav.

Noh ja selline mu uus endakootud müts on:

muts

Palmiku serva kudumine on minu isiklik maitse. Mul pole sellist palmikuga mütsi ja ma tahtsin. Ülejäänud osa on kootud soonikuna: 2 paremat, 1 vasakpoolne silm ja tagasirida vastupidi. Mul oli vardal 50 silmust. Kudusin täpselt nii kaua, kuni ilusti ümber pea ulatus, ma ei viitsi üle lugeda, kui palju neid ridu tuli. Mul on vanast ajast kodus alumiiniumist vardad number neli, pikkusega 34,5 sentimeetrit.

Advertisements

10 comments

  1. Kui tavaliselt jääb see ainult pealehakkamise taha siis mul on ka täpselt üks müts liiga vähe … või isegi kaks. Ise ma kuduma ei hakka, sest.. saad aru mulle on lausa osaline töövõime määratud selliste asjade koha pealt! Niisiis minu kudumid saabuvad koju kaubanduskeskustest, peavad ka nemad elama.

    Mis ma nüüd tahtsin öelda on see, et vahva müts Sul!

    Meeldib

      • Ei ole sihukest vajadust, isegi mitte kerget kutset.
        Talvepoolest võiksin tegelt ise oma kindakollektsiooni üles pildistada, kuigi ma ei te kas sellel mõtet on.

        Meeldib

        • mul kindaid eriti pole, aga mu mitmeid aastaid kogunenud mütsikollektsioon on küll päris suur ja eriline. ma ei tea miks ma neid ära ei viska, aga enamus on liiga lõbusad tavalises tujus minule 😀

          Meeldib

        • Pigem siis ikka miks sa ära ei kingi. Kellelgi tuleb sünnipäev siis viid, või pakid jõuludeks sisse… Eeldusel et need vb 2 korda kantud on mitte totaalselt ärapeetud.

          Meeldib

        • sa ei tunne mind päriselt. mul on mitmed sellised mütsid, mida ma mingi hetk olen julgenud kanda, aga enam ei julge. noh sellised kiiksuga ja imelikud. neid ei saa kinkida, kingisaaja ei kannaks neid.

          Meeldib

  2. Ma praegu mõtlen tagasi kooliajale ja sellele, kuidas minu kootud asjad olid sageli kivikõvad ja kiskusid, õpetaja aga targutas ainult, et ei pea siis nii “kõvasti” kuduma. Oleks keegi öelnud, et asi pole mitte minu kõvas käes vaid varrastes või lõngas…Ma ise seda toona läbi ei hammustanud ja hiljem pole kudumist enam ette tulnud, aga tagantjärele imelik mõelda, et sellest absoluutselt ei räägitud.

    Meeldib

    • see, mida ma olen oma käsitöö õppimisega koolis taibanud, ongi, et käsitöö uba on teha nii, nagu ette nähtud, raamidest välja on kahtlane. su käsitööõpetaja teadis ka ainult seda, kuidas lõng peab varda tehtud auku mahtuma ja kogu moos.

      Meeldib

Kommenteerimine on suletud.