Mitu aastalõppu olen teinud ennustusi järgmiseks aastaks. Eelmisel aastal kasutasin ennustamiseks muusikat, aga kuna ma pole melomaan, siis läks ennustus omadega metsa. Ega mul erilisi lootusi polnudki, aga nüüd oman ma rida küsimusi, millega lõppev aasta kokku võtta.
1. Tegevus, mida ma teen 2017. aastal esimest korda elus. Neid tegevusi oli kuhjakaupa. Palju-palju. Aasta tagasi polnud mul veel vähematki ainu, et ma sügisel kooli lähen. See kirgastav mõte tuli alles suvel. Kuid kooli olen ma palju kordi ka varem läinud. See-eest käisin ma 2017. aasta suvel esimest korda elus Saaremaal jaanipäeva veetmas. Iga eestlane peab kord elus suvise pööripäeva ja suurima kodumaise saare ühildama, sest nii on hea. Ja oligi päriselt hea. Võimalik, et sel suvel läheb kordamisele.
2. Uus tegevus-oskus, mida õpin järgmisel aastal. Nüüd ma peaks jälle nimekirja esitama. Õpin tegema erinevaid nahast esemeid erinevates tehnikates, õpin tundma ja kasutama erinevaid puutöömasinaid. Lemparid on lintlihvija ja treipink, lintsaag on ka tore. Sepikojas nikerdasin haamri ja tule abil rauast konksu. Koolist väljas ei meenu uusi oskuseid.
3. Sündmus järgmisel aastal, mida mäletan positiivselt ka palju aastaid hiljem. Muusika arvas, et ma lähen mingile suurele ballile, aga muusikal on omad mõtted. Ma ei ole sel aastal ühelgi peenemal peol käinud, kuhu peokleiti vaja läheks. Vaevalt, et viimane nädalgi muutuse toob. Ainus pidulik üritus, kus mind näha sai, oli “Minu näoga onu” filmis üks pidu. Kuid ma ei ole seda filmi ise näinud.
4. Kuidas mu rahaline seis kujuneb? Rahaline seis läks natuke kehvemaks, kuna laps sai 19 ja kõik lapsetoetused kadusid ära, aga ma otsustasin, et järgmisel aastal ma enam kulusid igapäevaselt üles märkima ei hakka. Tundub, et ma naudin seda, tegevus sarnaneb väikestviisi sõltuvusele ja sõltuvused on saatanast. Ma saan olemasolevate rahadega alati hästi hakkama, pole vaja end koduse raamatupidamisega liiast erutada ja piitsutada.
5. Milline töö mulle kõige rohkem rõõmu valmistab? Ennustusest oleks võinud arvata, et hakkan poliitikaga tegelema, aga ei. Üldse mitte. Õige vastus on “puidutöö.” Rõõmu rohkem kui rubla eest ja peaaegu pidevalt.
6. Mis toimub minu meessuhetega? Erinevalt blogijate enamusest, ma oma meessuhetest ei kirjuta. Võiks arvata, et näiteks Rents on feminist ja kirjutab peamiselt ronimisest. Tegelikult mäletan mina tema blogist ka kenasti seda, et kui tal polti polnud, siis ta pidevalt kurvustas kui kehv on elu kepita ja kui polt ilmus, siis sai too austava bloginime Bf ja nüüd figureerib igas postituses. Ma olen mõelnud, et nii imelik on lugeda, kuidas blogijad oma polte küll Meesteks, Härradeks, Abikaasadeks kutsuvad. Et kas ma teeks ka nii. Kuna ma oma nimega blogida ei taha, siis ei saaks ma ju nii aus nagu Mallukas jpt olla. Nojah, igatahes olen ma jätkuvalt vaba ja vallaline. Aasta alguses toimus mingeid imelikke arenguid teemal “Sa meeldid mulle”, “Mu arust oled sa lihtsalt igav”, aga sinna need arengud jäidki.
7. Minu ja lapse suhted. Täiesti korras. Ma kartsin, et tuleb oodata kuni teismeliseaastad läbi saavad, aga õnneks läks kõik heaks juba varem.
8. Reisimine. Eestist välja pole reisinud. Olen küll mõelnud, et võiks, aga pole viitsinud.
9. Tervis. Ohh, tervis on korras, aga suvel sain borrelioosi, mis on silmapaistev saavutus, eksju. Veel on mõnikord õlg natuke valus, aga ei midagi erilist. Tundub, et talle ei meeldi võõrad inimesed. Ma järelkontrolli pole viitsinud teha.
10. Blogimine. Ma ei ole tellimuspostitusi teinud, kuigi muusika nii lubas. Ma ei ole blogiga sentigi teeninud. Valio talviti toob mulle kohupiima, aga ma ei ole viitsinud enam piimablogi teha, kuigi mul oli isegi mõte, et näitaks mütse. Muideks – valio glögijogurt on pigem kirsijogurti maitsega, aga piparkoogikohupiim on küll piparkoogimaitsega.
Kui kedagi huvitab, kui valged on jõulud Tallinnas, siis tegin teile aknast ühe pildi. Ei grammigi lund, väike miinus, tundub, et tuuline, aga asfalt on kuiv.
Manjana blogib 
Oh, sul on küll hea aasta olnud, mu meelest.
Aga luba et osutan – feminism ja mehega suhtes olemise nautimine/sellest blogimine ei välista teineteist. Paraku on ‘feminist vihkab mehi’ üks levinumaid väärarusaamu, ja feminismile kui liikumisele üks kahjutegevamaid. Mitte et ma tunneks tarvidust konkreetselt Rentsi eest seista. Tal on endal musklit piisavalt =)
p.s. Lund võin siitpoolt saata, kui tarvis. Meil tuli eile korralik kapatäis.
MeeldibMeeldib
jah, muarust ka. eriti arvestades seda, et borrelioosiga läks suht lihtsalt, mõned inimesed on selle peale paariks aastaks suht eluvõimetud.
ma kirjutasin nii oma baka- kui magistritöö osaliselt feminismist. siis mul oli mees. nüüd mul pole ja feminismist on nüüd ka suht ükstapuha. ehk ma olen päris kindel, et feminismiga tegelevad naised, kel on suhetega tihedamad ja keerulisemad sidemed. vahet pole, kas siis meeste või naistega. nüüd ma arvan, et kui naised tahavad meestest lollimad olla, las olla, ei ma ei viitsi nende eest maadelda. mis see feminism muud on – oma probleemide vältimine teiste naiste murede eest seismise sildi all. nii nagu vähem ülikoolis pinki kulutanud naine kritiseerib teiste suhteid, et enda oma mitte vaadata. rents jäi ette, kuna sel aastal võttis ta ise kurja vanamammi kombel sõna teiste inimese suhte kohta, mis tähendab, et tal pole midagi selle vastu, kui tema suhetest kirjutatakse.
ma lugesin jah, et teil on lumi ja kanada anul ka. laps väidab, et tartus olevat ka tänavad jääs old, tallinnas võib tennistega õues käia. mulle meeldivad kuivad tänavad, saabastega hakkavad jalad higistama.
MeeldibMeeldib
OK, sa oled siis feminismi põhjalikumalt süvenenud, lausa magistritöö tasemel. Mu teadmised sel teemal on suht õhukesed, aga tundub, et by definition feminismi ja praktiseeritava feminismi vahel on pahatihti suured käärid, esimese kahjuks. Ja noh, see feminismus on nii lai ja sügav teema… mulle lihtsalt torkas too lõik su postitusest silma.
Mulle ka meeldib lumevaba maapind rohkem. Saapaid kannan küll heameelega, aga vihkan libedust.
MeeldibMeeldib
Hmm, väljendusin eelmises kommentaaris kuidagi segaselt. Mis ma tahtsin öelda, oli see, et feminism ideena ( sugude võrdõiguslikkus) on enam kui vajalik ja tervitatav, mu meelest. Praktikas viljeldakse feminismi sildi all aga pahatihti hoopis teistsugust ’ismi’ – antagonismi. Sugude vastandumist.
Ühesõnaga, ma arvan, et ortodoksne feminist võib vabalt oma õnnelikku meessuhet presenteerida, kaotamata seejuures feministipaguneid. NB! Ma nüüd räägin juba täiesti üldiselt, üldse mitte Rentsist.
p.s. I must be losing it. Arutlen jõululaupäeval feminismi üle =)
MeeldibMeeldib
Miks mitte jõuluõhtul? Jeesuse sünniasjaolud olid ju rohkem kui kummalised, inimestel on tema vanemate suhtest päris omapärased arusaamad.
MeeldibMeeldib