Kuidas aastavahetus möödus

Kui paar päeva netist eemal olla, koguneb lugemata blogipostide arv nii suureks, et pärast läheb mitmeid päevi, et end reapeale saada. Alguses mõtlesingi, et äkki ei peks blogima, teistel ju sama jama, pole vaja inimesi tühja lugemismaterjaliga koormata, aga siis lugesin eelmise aastalõpu kokkuvõtet ja huvitav oli. Kirjutan vähemalt enda jaokski. Ärge teie lugege, tehke midagi asjalikku. Magage näiteks. Kindlasti pole kõik oma eelmise aasta unevõlga veel tasa saanud.

Algas kõik niisamati nagu alati – 28. detsembril polnud mul halli aimugi, mida ma aastavahetusel teen, aga teha ma tahtsin. Midagi. Kellegagi koos. Reedel, ehk 29. kuupäeva lõuna paiku küsis üks kallis sõber FB-s, et mida ma pühapäeval teen. Saatsin vastu ahastushüüde, et ma ei tea. Kui ta laupäeval mulle vastas, olin ma juba omadega kohal ja õnnelik. Kuid enne seda juhtus veel palju asju.

Reede õhtul kirjutas üks teine hea sõbranna FB-sse, et ta on linnas ja kedagi teist ei ole. Üksi-üksi ja homme pole tööpäeva. Kui sõbranna nii kurvalt midagi kirjutab, võtan mina kohe jalad alla ja tuiskan kohale. On see nüüd empaatia või omakasu, jumal seda teab. Poole tunniga olin riides ja vanalinnas. Sel korral sain kasu ka. Selgus, et reede öösel oli karjade kaupa häid tuttavaid linna peal. Mitte kohe. Kohe polnud kedagi peale tilkuva sõbranna. Vihma ju kallas. Natukese aja pärast leidsime ühest kõrtsist paksu kasukaga teise sõbra, sest kunstlik karvkate kaitseb vihma eest paremini kui tänapäevased kahtlased vihmajoped ja ta oli varem näituseid väisanud. Ta alati väisab noid. (Nii tore sõna, nagu oleks tegemist pussitamisega.) Hiljem tarvitasime siidrit ja õlut ja siis hakkas neid sõpru välja ilmuma. Selliseid, keda pole mitmeid kuid näinud ja neid keda olin. Ja nad olid kõik armsakesed. Koju jõudsin hommikul viieks. Kuid varem jõudsime sõbrannaga kokkuleppida, et laupäeval sõidame koos aastavahetust veetma. Saaremaale. Samasse, kus jaanipäeva veetsime. Metsa ja mere äärde.

Laupäeval ärkasin lõunapaiku ja mõtlesin, et eelmine öö oli nii meelirahuldavalt lõbus, et äkki ma ei viitsigi Saaremaale minna. Tühja sest aastavahetusest. Kuid sõbranna helistas ja rääkis, et kohale tulevad kõik noodsamad sõbrad, kellega me jaanipäeva veetsime ja mõned isegi lisaks, et ma ei kahelnud enam. Kolm autotäit häid inimesi. Parim seltskond, mida mul 2017. aastal võtta on olnud. No ja nii me Saaremaale sõitsimegi.

Muideks, aastavahetusel pole vaja laevale bronni teha, saab vabalt ilma ka. Isegi esmaspäeval sai lihtsalt tagasi, kuigi netis näitas ärasõidul, et bronnida saab ainult kaks autot lisaks. Ja veel üks positiivne asi praamisõidul – õpilaspiletiga on inimese praamipilet poole odavam, täpselt poole. Uhh, mulle meeldib õpilane olla, kõlab nagu ma oleks ikka veel noor!

Aastavahetus kulges sama mõnusalt nagu jaanidki. Käisime saunas ja jõime ja natuke sõime ka. Söögiks oli aedviljaasi ja verivorstid, mida ma kord aastas ära maitsen. Pohlamoosiga on vist suvaline vorst hea. Öösel tuli osale rahvale hea mõte, et võiks pannkooke teha ja teisele osale, et aeg on kiluleibadeks paras. Kiluleivad kadusid laualt väga kiiresti. Pannkoogitaigent jätsime hommikusteks pannkookideks ka, nende küpsetamine on aegavõttev. Ehk mu aasta vahetus ja uus aasta algas pannkookidega. Jaaniööga sarnane oli ka see, et osa naisi otsustas meres suplemas käia. Jääd ei olnud, vesi oli külm, õues pime, suht sama nagu jaanide ajal. Kiljumine oli küll samasugune ja mina ei soovinud kummalgi korral merre sukelduda.

nakk
Pildil uusaastaööl merest majja suunduvad näkid

Ilutulestikku tegime. Ühe selle paki, kus on mitu erinevat pauku. Säraküünlaid oli ka. Loodetavasti metsaloomad ja merel ujunud kari luiki paukudest ei traumeerunud. Teiste seltskondade ilutulestikke võis väga kaugelt aimata. Me olime oma mõnusa seltskonnaga eemal-kaugel kõigest peale metsa ja mere.

  1. jaanuari hommikul leidsid kõik, et kuigi oli lõbus, siis pohmelli küll kellelgi pole ja keegi ei oksendanud ka kummalgi ööl. Stripp ja imelikud tantsud ja mängud ilma liigse alksita. Mõnus aastavahetus. Kolm ööd järjest.

Head uut aastat!

Advertisements

2 comments

  1. Ma küll lugesin ja sul oli igatahes kõige mõnusam vana-aasta õhtu võrreldes nende teistega, millest lugenud olen! Ei vahtinud sa kuskil teleka ees ega märkinud üles, mis kõik valesti oli…Ma oleks ka sellist aastavahetust tahtnud, aga sel aastal kahjuks ei õnnestunud, aga küll jõuab veel 🙂 Head uut aastat!

    Meeldib

    • Aitäh!
      Tegelikult me natuke vaatasime telkut. Ärapanija esimese laulu (enamus seltskonnast eesti uudiseid ei jälgi ja nad ei teadnud, et oja joomisega vahele jäi), edasi tundus veel igavam ja siis panime teleka kinni ja hakkasime ühte mängu edasi mängima, kus inimesele kleebitakse mingi nimi otsaette ja siis ta esitab teistele küsimusi, et teada saada, mis nimi kirjas on.

      Meeldib

Kommenteerimine on suletud.