Piimablogi järg ehk kuidas maitseb Ott Kiivikas

Täna oli imeilus ilm, eksole? Kõigil kohe tuju parem. Mul käis täna külas Valiost üks nummi poiss, kes peale koti üleandmist küsis, mis mu perekonnanimi on. Ma vastasin ja mõtlesin, et huvitav, miks ta eesnime ei küsinud. Kas ta tõesti arvab, et minusugune inimene laseb Eestis ringi ja mu nimi on ametlikult Manjana?

Kuid poisi külakäik meenutas, et ma olen siin blogis lubadusi jaganud. Ma olen lubanud, et aeg-ajalt teen videosid, et keegi ei arvaks, nagu ma olekski nii tõsine inimene, nagu kirjatükkidest arvata võiks. Videos tõsine olemine nõuab draamanäitleja oskuseid, kuid mul on ainult kodune koomik käepärast.

Ja kunagi lubasin ma Haldjapiigale, et teen oma imelikest mütsidest video. Vot ja täna võtsingi koti mütsidega ja kaamera ning tegin kiire ülesvõtte, mida isegi edima ei pidanud. Alla seitsme minuti. Tagasiside oodatud.

 

Advertisements

Tagged: ,

4 thoughts on “Piimablogi järg ehk kuidas maitseb Ott Kiivikas

  1. Raven 12. jaanuar 2018, 23:01

    Sa rohelist mütsi ei proovinudki 😀

    Meeldib

    • Manjana 19. jaanuar 2018, 14:24

      läks suure ähmiga meelest ära 😛

      Meeldib

  2. Haldjapiiga 20. jaanuar 2018, 09:50

    Ma pean mainima, et ma olen natukene pettunud. Et sellised mütsid. Mul on üks kondoomilaadne.. Ühest mütsist piisab.

    Aga siit ma ootasin teekannumütsi. Teekannu kujulist mütsi! Nagu siin. https://www.cutoutandkeep.net/projects/teapot-top-hat
    Seal on õpetus ka!!

    Meeldib

    • Manjana 22. jaanuar 2018, 13:12

      See ei ole üldse minu tassike teed 😀

      Meeldib

Kommenteerimine on suletud.

%d bloggers like this: