Erootika müüb ehk kuumad filmid

Ma olen viimasel ajal päris palju filme vaadanud. Enamust küll kodus ja omaette, aga paar korda olen kinos ka käinud. Eile käisin. Vaatasime Artises prantsuse erootilist trillerit “Teine armuke“. Huvitav, kas Artises käivadki peamiselt vanemad inimesed, aga toda erootikat vaatasid küll peamiselt minust vanemad inimesed, kuigi meid kokku polnud palju. Seks müüb, eriti vanemale eale? Ka kaks teist filmi, millest Oscari kontekstis räägitakse, paistavad silma tekialuste teemadega, kuigi tekke liiga palju ei kasutata. Tavaline seks ei müü juba ammu.

Kuid enne prantslaste seksi, tahaks rääkida filmist “Vee puudutus“, millele pidevalt ennustatakse erinevaid auhindu ja mida ma käisin Böffi raames Limonaadi Lossis vaatamas. Minul puudub usk, et tollel filmil võiks Oscari auhindadega hästi minna. Üks onu just Ringvaates rääkis, et nii põnev muinasjutufilm. Minul oli põnev umbes pool filmi, pärast seda hakkas igav. Mulle meeldis lapsepõlves raamat “Amfiibinimene,” kuid ma ei mäleta, et seal oleks seksiks läinud. Filmis läks. Ei mingit kaunist muinasjuttu, suht konkreetselt selgitati ära, kuidas kala-mehel riist toimib. Miks naine seda kummalist meest tahtis, oli arusaadav. Noh et nii eriline mees, teistsugune, pahad tüübid kiusavad teda, aegajalt vägivaldne. Et emakompleksiga. Miks aga kala-mees peaks tahtma naist, kes talle vanni vett täis laseb ja süüa annab, jäi selgusetuks. Sest kala-naist polnud käepärast? Ei olnud veenev muinasjutt. Just sealtmaalt, kus seksiks läks.

Teine armuke” oli natuke huvitavam film, kui “Vee puudutus.” Mõlemad on põnevusfilmid, aga “Vee puudutus” oli klassikalisem – tagaajamine, head versus halvad. “Teise armukese” põnevus oli psühholoogiline. Kuni lõpuni ei olnudki päris selge, et mis filmis päriselt toimus ja mida mitte. Psühholoogiline närvide kruttimine töötab põnevusfilmina minu puhul paremini kui niisama tagaajamine. Kuid “Teise armukese” puhul häiris mind tugevalt seksuaalsuse käsitlus. Filmis oli kaks sarnast meest ja ühe kohta väideti, et ta on kohutavalt seksikas. Tegelikult oli nende kahe mehe erinevus see, et too niinimetatud seksikam tüüp oli vägistaja, täiesti tüüpiline vägivaldne mees. Teine (mitteseksikas) tüüp võttis arvesse naise soove ja käitus normaalse inimese kombel mitte nagu psühhopaat. Ma ei vaidle vastu, et voodis mõned tugevamad liigutused on toredad, aga vägistamine ei ole. Kui autor väidab vastupidist, siis mul on kurb. Minu jaoks on seksikas mees, kes voodis on minuga, mitte oma suure egoga.

No ja nüüd ma jõuangi kolmanda filmini, mille kohta filmiasjatundja onu Ringvaates väitis, et peategelane ei saa Oscarit saada, sest tegemist oleks musta hobusega. Tahan kiita filmi “Kutsu mind oma nimega.” Tegemist on armastusfilmiga, kus on samuti väga palju seksi. Kuid selles filmis on palju muudki. Väga palju. Kuigi seksi on ka palju, nii heteroseksi kui geiseksi, kui seksi eee … puuviljaga. Kusjuures mu laps tuli just tolle viimase stseeni ajal tuppa ja arvas, et ma vaatan mingit nilbust. Aga ei olnud nilbus. Või noh, natuke oli, aga väga hea stsenaariumiga. Mõte oli sees. Jummala arusaadav ja inimlik mõte. Ja mul ei olnud kordagi igav, kõik kaadrid töötasid. Kõigis kolmes filmis oli tegemist kirega, kuid tolles filmis oli see kõige siiram ja pärisem. Ja mis peaasi – vägivalda ei olnud. Ma ei taha, et Oscari saaks film, kus seksi saab mees, kes on samas filmis ka vägivaldne olnud. Isegi kui ta on poolenisti kala, siis kassi ärasöömine on vägivaldne tegevus nagu ka kassi verise südame saatmine sünnipäevakingituseks. No ei ole õige aeg vägivaldse mehega sekssuhete autasustamiseks.

Call Me By Your Name - Press Conference - 42nd Toronto Film Festival, Canada - 08 Sep 2017
Timothée Chalamet, “Kutsu mind oma nimega” peategelane ja hullupööra hästi mängis

Mis värk selle seksi ja meeste suhetel kassidega on? Tundub populaarne teema olevat. Kas need mehed on voodis paremad, kellele kassid meeldivad?

Advertisements

7 comments

  1. Amfiibinimene oli lapsena üks mu lemmikraamatuid, ilmselt kui seal oleks kasside söömist või kala-mehe riista mainitud, see poleks mu lemmik olnud 🙂 Rikuvad hea loo ära niimoodi…
    Aga kasside ja meeste kombinatsioon on kuum vist küll, leidsin esimesehooga sellise tarkuse: “Kuigi ka koeraomanike armuelu on üsna hea, leidis 90 protsenti naistest, et just kassiomanikest mehest on kõige parem saak. Kui kirjutad Tinderis, et sul on kass, siis see võib su armuelu palju aktiivsemaks muuta.” Oh jummel ja see ka: https://buduaar.ee/Article/article/varske-avastus-kassiomanikel-on-magamistoas-uks-uhine-kiiks Seostub sinu kirjutatuga…

    Meeldib

    • Hahaa! Et nüüd siis selge: tutvud mehega kellel kass, siis otsusta ära, kas tahad halle varjundeid või otsi uus aga koeraga mees 😀 Kuigi ma tegelt usun, et BDSM kui päriselt selline teistmoodi tegevus, mitte koduvägivald, ei ole üldse eriti levinud, ei meil ega mujal. Aga Jaapani kohta ma ei tea midagi.

      Minu vanuses on tinder täiesti mõttetu koht, nii kassiga kui ilma – välimuse järgi paarilist ei leia, eriti kui meest otsida.

      Meeldib

  2. Kala – mehe riista asjas kõik selge. Valgustuslikult sain teada koeraga mehe ja kassiga mehe erinevusest. Kripeldama jäi, aga kui pole koera ega kassi? Kas need on päris lootusetud?

    Meeldib

    • Mulle meeldivad jutud, mis räägivad koera- ja kassipidajate erinevustest ja neil kindlasti ongi suured erinevused, kuigi ma voodis erinevusi ei tea. Kuid koerad ja kassid on küll väga erinevad. Kõige rohkem meeldib mulle väide, et koeraomanikud tahavad, et keegi neid armastaks-jumaldaks-käsi lakuks, aga kassiomanikud tahavad ise kedagi armastada.

      Mul endal pole ei koera ega kassi, aga mulle meeldivad kõik loomad, Ma arvan, et mulle sobiks kõige paremini ka lihtsalt loomaarmastaja. Et ei pea ju alati endale koju looma võtma.

      Meeldib

Kommenteerimine on suletud.