Manjana

Mida teha halva tujuga?

Muideks, see on üks inimese olulisemaid küsimusi, et mida sa endaga teed, kui tuju on kehv. Küsimus, millele inimene peaks oskama une pealt vastata. Te teate ikka seda väljendit, et une pealt? Kui ma koolis käisin, siis kogu aeg räägiti, et ükskord juhtub nii, et keegi õpetaja ilmub öösel su voodi kõrvale, raputab õlast ja küsib, et kui palju on 7 korda 8 ja sa pead kohe teadma, et 56, või midagi muud.

Kuid küsimus: “Mida sa teed, kui elu sakib”, on ellujäämisküsimus. Vastus tuleb välja mõelda siis, kui tuju on normaalne, sest kui kõik on pekkis, siis ei tule enam meelde, millega toda pilve ära ajada kõlbaks. Lihtsamad vastused on: muusika kuulamine, tantsimine, kudumine, toidupoe kassapidaja läbisõimamine. Mis kellelgi kõige paremini töötab, eks igaüks ise tea.

Nojah, ma vaatasin täna kodus üksinda filmi. Ma eelmisel aastal vaatasin filmi Lobster ja leidsin, et tegemist on minu lemmikfilmiga, sest nii hea huumor. Nüüd sain teada, et sama autor on uue filmi teinud. Reklaamiti stiilis, et lahkab inimeste probleeme oma tuntud moel. Mainiti ka seda, et vägivaldne, aga Lobster oli ka, aga komöödia vägivald ei sega kedagi. Ühesõnaga – uue filmi nimi on “The Killing of a Sacred Deer“ ja seal kirjelduses polnud, et komöödia, aga oli “õudus” ja see on nii jube film, et mul oli täiega kehv olla. Ja paha hakkas juba poole peal. Tuju läks aina kehvemaks ja kehvemaks. Siis otsustasin, et kui ma veel edasi vaatan, siis olen omadega liiga rappa vajunud, et ma pean vahepeal kuidagi oma tuju tõstma.

Kõigepealt otsustasin, et helistan lapsele. Ta on Tartus õppides kõigega nii rahul, et torisevast teismelisest pole enam killukestki järele jäänud. Sama armas inimene, kes ta enne teismeliseks jäämist oli. Eks ta saab kuu aja pärast juba 20 ka. Igatahes rääkisime telefonis tunnikese ja mulle tegelikult ei meeldi telefoniga pikalt lobiseda, aga oma lapsega meeldib. Ta on ju nii armas! Kusjuures – selle filmi teema oli ka vanemate ja laste suhted.

Peale lapsega telefonilobisemist oli mu tuju normaalsel tasandil tagasi, aga ma ikka ei tahtnud filmi edasi vaadata. Nagu korraga tahtsin ja ei tahtnud ka. Tahtsin, sest huvitav oli, väga hästi tehtud ja mängitud film, aga ma kartsin, et mul hakkab uuesti paha. Otsustasin, et lähen Vesivärava kohvikusse ja ostan vastlakukleid. Kolm korda võite arvata, kas kuklid olid otsa saanud või jaa. Ostsin siis kohupiima-, õuna- ja singi-juustu saiakesi. Singi-juustu saia maitse minu maitsega ei klappinud. Jäta meelde – ei tohi neid kunagi enam osta! Teised olid okei ja ma julgesin, kõht saiakesi täis, filmi edasi vaadata.

Enamuse aja vaatasin otse ekraanile, aga vahepeal vaatasin kõrvale ja üritasin muusikat ja pilti mitte jälgida, et kergem oleks. Panin arvuti ka tööle, et saaksin filmiga paralleelselt Facebooki skrollida. Igatahes sain filmi lõpuni vaadatud ja lõpp oli eriti vastik – kõik tegelased olid õnnelikud, ilmselt ka too, kes maha lasti. Väga hea õudusfilm!

sunnysuljickillingsacreddeerphotocallfy4orusv8rgl
Filmi peategelased ilma peategelaseta

Aga teie teate, kuidas oma tuju tõsta, kui ta, mingil põhjusel, kehvaks on läinud? Kiiremad ja aeglasemad lahendused?

12 comments

    • Manjana on mu blogija nimi, kuidas saaks mu tuju rikkuda see, et seda nime on lehmadel?
      Aga väga ilusad lehmapildid, kuigi ma maalehes ei sooviks näha küsimuse juures, kus räägitakse lehmast, pulli pilti. Iga maalaps teeb vahet.

      Meeldib

  2. Kleitide vaatamine. Internetipoodidest või kaltsukast. Kaltsukas on parem, saab näppida ka. Või selga proovida. Võib-olla saab käekottide või kingade või kangastega ka seda rõõmu, aga kleidid mõjuvad mulle kõige paremini.
    Mingi käepärane protseduur enda kehaga. Pesemine või venitamine või söötmine või. Paha tuju on põhiliselt peas ja ta selline hajus pusapilv. Peast tuleb välja tulla siia käesolevasse hetke igasugustelt asjadelt rohkem ühele asjale ja sega näiteks ihu.
    Kunsti vaatamine. Näiteks mulle meeldib ägedamaid moefotosid pikemalt vaadata. Süvenenult silmitseda, kuidas valgus ja vari ja viimistletus. Mis meeleolu ja sõnum ja ideed. Aga eks vist võib ‘päris’ kunsti ka nii vaadata, kasvõi see: https://www.instagram.com/museelouvre/

    Meeldib

    • Sa oled veel visuaalsem kui mina! Mulle meeldib tuju tõstmiseks muude meeleelundite meelitamine, vaatamine nii hästi ei mõju. Kuigi tavaelus on vaatamine mulle ülioluline naudingu allikas.

      Meeldib

  3. Pärast seda, kui ma avastasin sellise nähtuse nagu Lõuna-Korea popmuusika (mis ei ole ainult Gangnam Style), on hea tuju tekitamine ülilihtne, sest see lihtsalt tekitab eranditult ainult positiivseid emotsioone.

    Aga ma olen selline väga lihtne inimene ka. Teine suhteliselt hea moodus tuju tõstmiseks on trenni tegemine, aga see päris 100% iga kord ei tööta, sest pekki läinud trenn võib tuju ikka päris ära rikkuda ka.

    Meeldib

  4. Halb tuju on väärtuslik kvaliteetaeg, peab vaid hirmuga mõtlema mida teha kui see üle läheb ja kui kõik jälle hea on ja mida siis teha selle hea tujuga.

    Meeldib

  5. Ma sõidan siis autoga pikki kilomeetreid maha ja kuulan muusikat, kust minu jaoks kumab midagi lootustandvat. Iga eluetapi jaoks on jagunud erinevaid artiste, viimatistest raskustest aitas mind üle näiteks Cat Stevens.

    Meeldib

  7. Mul on “halb tuju” õnneks üsna harva. Kiired lahendused:
    1. Duši alla. Muidu olen suur vannisõber, aga halva tujuga on dušš parem – peseb maha. Vannis liguned omaenda paha tuju sees.
    2. Teen ühe kohvi, joon maitset ja vaadet nautides.
    3. Ütlen mehele, et mul paha tuju. Niipea kui välja öeldud saab, on läinud.
    Aeglast lahendust minu puhul ei olegi. Kiire tujutseja.

    p.s. No ja kaltsukas on muidugi kah vana hea äraproovitud vahend, nagu Murcalgi. Aga see läheb minu puhul vist aeglaste lahenduste kirja, kuna kaltsukani jõudmiseks pean arvestatava vahemaa läbima.

    Meeldib

Kommenteerimine on suletud.