Käisin hambaarstil

Ma pean blogima, et mul meelest ei läheks, kui kehvasti tundub hambaarsti süst. Tavaliselt ma süsti teha ei lase, sest mul ei ole puurimine valus. Paar nädalat tagasi käisin hambaarstil ja ei mingit süsti.

Ühel plommil tuli juba eelmisel aastal nurk ära, aga kuna hammas ei valutanud, siis lükkasin arstilkäiku aina edasi. Elus hammas oli, arst puuris ja ma ei tundnud mingit valu. Kuid arst avastas, et kõrvalolev hammas on kaariesega kahjustatud. Aasta tagasi polnud tal veel midagi viga. Peale tema naabri parandamist läks õues külmaks ja ma tundisin üle mitmete aastate kuidas tundub hambavalu. Külm ja naabri tsurkimine pani ta keset ööd valutama ja juba siis muutusin ma pisut murelikuks.

Täna läksingi selle muretegijaga arstile. Arst küsis, kas süsti teeme ja mina ütlesin, et ei taha. Siis ta puuris natuke ja võttis oma konksu ja tsurkis sellega hamba sisemuses. Ja mul oli valus. Päriselt valus. Arst nentis, et tolle hambaga on väga kehvasti ja tuleb juurikas tühjaks teha ja uuesti ära täita. Aasta tagasi polnud tal veel midagi viga ja nüüd selline vaat kus lops. Nentisin kurbusega, et teeme süsti ära. Juba viie mintsaga tundsin kuidas keel ja põsk muutuvad imelikuks. Kahekümne mintsa pärast asus arst puuriga asja kallale. Ja ma ei tundnud midagi. Väga imelik. Aga siis tundsin, kui ta pisikeste orgitsatega täiesti põhja jõudis. Natuke tundsin, ehmatas pigem kui kolevalu. Möllas mu augus jupikese aega ja siis oli poole töö pealt vaja röntgenpilti teha, et saaks aru, mis värk on. Enne seda toppis ta mulle hambaauku mingid vidinad, milledest tolknes umbes sentimeeter siniseid plastikjunne hambast välja. Suud kinni panna ei tohtinud. Ega ma poleks saanud ka.

Kui ma uksest väljusin, suu lahti ja sinised jubinad august vilkumas, istus ukse taga üks noormees, kes vaatas mind päris hirmunud pilguga. Õde tuli ka kaasa, et teisel korrusel röntgenpilti teha. Ma ei tea, miks ta tuli, üldjuhul käivad patsiendid ikka üksinda pildistamas. Äkki ma olin eriliselt hädine? Enda arvates ei olnud. Kuid mul oli hea meel, et ta tuli, ma just varem mõtlesin, et ta võiks tulla.

Lõpuks sai arst ravimi ja prooviplommi auku paigaldatud. Selgus, et mu hamba juurikas on 18 millimeetrit sügav. Päris palju, ma arvan. Ma olen ikka nii diip! Arve tuli ka päris korralik. Eelmisel korral maksin ma päris suure augu parandamise eest 25 eurtsi, haigekassa toetus maha arvestatud. Täna oli mu arve kokku 58 eurtsi. Haigekassa toetust saab arvestada maha kahel korral. Järgmisel korral pidi jälle poolesajane arve tulema. Ja ma olin nii uimane, et ma polegi päris kindel, et kas kolmas kord tuleb veel sama hambaga minna või ei. Päris kallis kaaries.

Polikliinikust kojupoole kulgedes olin üsna õnnetu. Veerand suust tundetu, käes pabertaskurätik, et suust väljatilkuvat ila õigel ajal ära pühkida. Tegelt vist ei tilkunud, aga tunne oli, et tilgub. Otsustasin, et ostan kurbuse leevendamiseks R-kioskist suitsu, kuigi plaanis polnud. Olete proovinud tundetu suuga suitsu teha? Vot ma ka ei olnud. Tuli välja et ma ei oska ei tõmmata ega puhkuda. Õues oli külm ja see tegi suu veel tundetumaks. Ma tundsin end nagu need puudega inimesed, kes oma nägu kontrollida ei saa. Alguses oli plaanis, et peaks poodi minema ja süüa ostma, aga ma tundsin end nii õnnetuna, et läksin otse koju. Koridoris tuli vastu naaber ja ütles “Tere”. Ma suutsin vastata umbes nagu “Trr.”

Ja arst ütles, et ma ei tohi süüa. Väikese auguga on alati tohtinud. Ma magasin hommikul lõunani ja polnud midagi söönud. Eks see rikkus ka tuju. Otsustasin, et pool suud mul ju töötab, et söön selle normaalse poolega. Tuju läks kohe paremaks, kuigi suu oli ikka nõme. Vaatasin peeglisse ja avastasin, et osa peedisalatit paiknes mu tundetul põsel. Ma ei tundnud ju midagi. Ma sain selle süsti 15.45, praegu on kell 19.40 ja nüüd on natuke veel huul imelik. Ehk selle süsti mõju kaob, minu puhul, nelja tunniga. Arst ütles, et tavaliselt läheb kaks tundi. Oeh, nii nõme!

arstil
Eelmisel korral tegin endast hambaarsti ooteruumis pilti. Sel korral oleks nende siniste julladega tahtnud pildistada, aga ei tulnud õigel ajal meelde. Ma olin päris uimane ka.
Advertisements

18 comments

  1. Panen võrdluseks kõrvale. Juureravi sügavusele 22 mm läks kokku 95 eurtsi. Ma ei oska arvutada palju siis oleks olnud kui haigekassa oleks kah toetand.
    Tuimestuse kohta mulle räägiti 3 tunnist, viimane kadus raudselt mingi 4 tundi.

    Kui aega saan siis räägin ka kuidas mul telk suus oli

    Meeldib

  2. Kui lohutab, siis minu juureravi läks üle 1000 euro! Aga olgu, tõele au andes ei olnud see Eestis, vaid hädaravina sai USAs tehtud, sest liiga tundlik oli külmale. Selle rahakulu juures on väikeses lohutuseks asjaolu, et mind suunati juureravi spetsi poole ja närv välja, seest puhtaks ja täidis sisse sai kõik ühe külastusega tehtud.

    Meeldib

      • Pisut üle tunni aja läks. Enne ja pärast tehti röntgen (kuskile minema ei pidanud, istusin toolis ja oligi selline ühele hambale tehtav röntgen), mille sain endaga kaasa, et Eesti hambaarstile näidata. Siiani ei ole probleeme olnud ja krooni pole vaja ka panna (ptüi-ptüi-ptüi) ning kui ca aasta pärast USAs samas piirkonnas olen, siis on tasuta järelkontroll, et veenduda, et kõik on okei.

        Mis oli üks erisus, mis ma olen teistelt juureravi teinutelt kuulnud, oli see, et mul hambaarst (või noh, spetsnimi on tal endodont) kasutas mikroskoopi. Sellisel juhul vist saabki ühe korraga ka tehtud, kuigi oleneb ka hambast ja hamba ehituse keerukusest (mul oli purihambast järgmine hammas tahapoole, kahe juurega, kuigi teise juure leidis töö käigus ja röntgenil seda näha ei olnudki).

        Meeldib

        • Kui ma oma hambaarstiga 20 aastat tagasi tutvusin, siis tal oli omaette kabinet, siis ta tegi ka ise oma kabinetis röntgenpilte. Nüüd ta töötab suures keskuses, kus on palju arste ja pildistamisega tegelevad selle ala inimesed. Neil on seal eriti moodne tehnika ja erinevad masinad. Kõik läheb otse arvutisse ja arst saab kohe teises toas vaadata, kui masin pildi ära teeb.

          Minuteada juureravi idee mitme korra tegemisega on see, et praegu pandi mulle juure sisse rohi prooviplommiga, mis peab seal teatud aja olema, et siis järgmine kord saab alles päris plommi panna. Tegemist on hamba seest närvide suretamisega, kuna see kaaries oli liiga kaugele läinud. Mul väga taga hammas pole, see on vist esimene purihammas ühe juurega vms.

          Meeldib

    • Mulle tehti juureravi nii nagu Shamiole. Kohapeal üheorraga kõik ära, röndgeni tarvis ei pidanud kuhugi minema, pilte vist tehti tükki 2-3, ja samuti suur kliinik.. Lubati et hakkab vautama, ei hakanud. Aga selles suhtes küll, et pandi prooviplomm kuna sinna nagunii tuleb hammas . Arst rääkis, et muidu nad ravivad ära ja panevad kohe kinni, pole siin mingit solgutamist.

      Meeldib

      • mul on praegu selle prooviplommiga ka väga ok, midagi pole tunda, enne ta ikka kartis külmemat vett ja nii. Loodetatavasti saan ka järgmine kord kõik tehtud. aga ega ma vaielda temaga just ei saaks, ta on ülikorralik arst, seepärast ta mulle meeldibki, et ega ma talle ettekirjutusi teha ei saa, kuidas ta peaks mu hambaid parandama.

        Meeldib

  3. Aga valust rääkides – minul pärast süsti mõju lahtumist alati hakkab valutama see näo-osa, mille lähedale süst tehti. Mõnikord väga selgelt valutab see auk, mille süstlanõel jättis, mõnikord kiirgab kahjustatud närv valu laiemale.

    Meeldib

  4. Juureravi võib võtta aega ka rohkem kui 2 külastust, kui hamba all on põletik. Siis ravitakse kõigepealt põletik välja (eriti ränk, kui on vaja mädakolle ka avada) ja kui põletikuga on ühelpool, saab alles juurt täitma hakata. Aga kui põletikulisi protsesse ei ole, saab kindlasti kiiremini (ja odavamalt). Päris rasketel juhtudel nad isegi ei hakka enam juure all sodima, vaid tõmmatakse hammas lihtsalt välja. Selle kõige kõrval on tuimestussüst naljaasi.

    Meeldib

    • Ei-ei, kui tuimestussüst on korralikult tehtud, siis hamba väljatõmbamist ennast ei tunnegi, ainult raginat kuuled ja mõtled, et ei tea, kas mu lõualuu peab ikka sellisele sikutamisele vastu või murdub praksti pooleks. Aga pärast hakkab valutama.

      Meeldib

      • Noh, oleneb, kuidas väljatõmbamine läheb. Mul oli ammu täidetud juurtega hamba all korduv põletik. Lõpuks leidis arst, et parandada enam ei saa ja vaja tõmmata. Tegi tuimestuse. Põletik ei olnud antibiootikumidele reageerinud, põletikulise koe puhul mõjub tuimestus kehvemini. Sain mitu süsti. Tuimestus hakkas (õnneks!) siiski tööle. Arst kukkus juuri kangutama, kangutas kolmveerand tundi, vahepeal tegi igaks juhuks veel süsti juurde. Imestas, et põletikulised koed peaksid pehmemad olema, et kuidas see hammas nii kinni on. Lõpuks sai ikka kätte, iga juure eraldi. Füüsiliselt oli see kõik kuidagi talutav, aga psüühikale mõjub see halvasti, ma ütlen. Läksin koju, tuimestus hakkas üle minema, jube sitt oli olla. Viskasin külili. Ja siis tuli kass, pistis oma nina mulle põse ja padja vahele, täpselt haige koha peale ja nurrus 5min. Kass lahkus, mina jäin magama. Ärkasin, nii hea oli olla, nagu oleks uus elu antud. Kokkuvõte – kass on parim valuvaigisti! Mingeid järelvalusid ega muud jama enam ei olnud, ainult augu parandamine igemes.

        Ükski süstlaauk ei ole mul kunagi hiljem valutanud, tuimestuseta puurimine on ikka palju hullem. Aga nagu siit lugeda saab – igaühel ongi täiesti isemoodi.

        Meeldib

Kommenteerimine on suletud.