Minu osavad käekesed ja teiste tehtud asjad

Koolist võiks kirjutada. Blogitakse ju oma elust ja praegu on kool mulle elus kõige olulisem. Mitte küll nii oluline, kui õpetaja loodab, aga minu jaoks on kaks pikka päeva täpselt piisav aeg, mis liiga ära ei väsita ja annab vajaliku hulga positiivset energiat. Kuigi jah, meie asjade tegemise tempo on nii kiireks läinud, et paljud käivad koolis ka teistel päevadel, et õigeks ajaks asjad valmis saada. Mina seda ei taha, ma ei taha koolist tüdineda.

Praegu on meil käsil korraga kaks teemat asju – karbid ja köited. Eile sain valmis karbi, mille üle ma üdini uhke olen ja mida saab näha insta viimasel pildi – nahast nurkadega karp. Paralleelselt teeme ka üleni nahast karpi, mille kaas on karbi küljes. Tollel nahast nurkadega karbil on kaas lahtiselt peal. Ma ei ole poes selliste asjade hindu vaadanud, aga õpetaja rääkis, et üleni nahast karp on poole kallima müügihinnaga kui too, kus on kombineeritud nahka ja paberit. Kuid selline hinnajaotus ei vasta kuidagi tehtud töö mahukusele, sest hoopis lihtsam on tervele karbile nahk peale tõmmata, kui seda muu materjaliga kombineerida. Kombineerimisel on hulk lisatöid, ilma milleta ei saa sirget ja korrektset tulemust – täitepaberite kleepimine, lihvimine, servade kuuma rauaga triikimine, täpsete suuruste mõõtmine.

Muideks, too paber, mida me kasutame, on nepaali paber. Väga huvitav materjal, millest ma varem polnud midagi kuulnud. Meie kasutasime kleepimiseks kliistrit (nisujahu+vesi), sest erinevalt PVA-st, ei kuiva kliister nii ruttu, ega tee tööd kõvemaks, füüsiliselt kõvemaks. PVA-ga liimides saab paberist-papist-nahast asjadele tugevust juurde anda. Kui nepaali paber läheb liimides natuke kortsu, pole sellest probleemi, kuna ta ise on ka oma struktuurilt ebaühtlane  ja natuke kortsus. Kuid ta määrib niiskena käsi. Selleks, et teda kuskile peale ja üle servade kleepida, on hea abivahendina kasutada näiteks printeripaberit, et ilusti sirgelt üle serva voltida saaks.

Lisaks praktilistele tundidele, oleme me ka loengutel käinud. Näiteks eelmisel nädalal käisime Maarjamäe lossis, kus meile korraldati eraldi näitus ajaloomuuseumi fondides asutavatest eestlaste nahatöödest. Neid töid ei ole kuskil muuseumis väljas, vaid neid saabki ainult erakorralistel juhtudel vaadata. Kõik need fondi-asjad pärinevad eelmisest sajandist. All näeb fotovalikut ka.

 

This slideshow requires JavaScript.

Meedias räägitakse Maarjamäe lossi peale remonti avamisest ja Eesti 100 näitusest peamiselt tooniga, et minge vaadake, nii huvitav. Minu jaoks oli too meile korraldatud näitus koos juttudega, kuidas asjad on muuseumi jõudnud, palju huvitavam kui too paljureklaamitud näitus. Võimalik, et ma pole õige inimene, kelle kriitikat kuulata, sest mulle pole kunagi ajaloomuuseumid huvitavad tundnud. Me käisime grupiga vanalinnas Gildi hoones asuvas ajaloomuuseumis ka. Too oli eriti imelik näitus. Kõik oli segamini – eesti ja välismaised asjad, ajastud, asjade liigid. Mulle on vaja mingit süsteemi, et ma suudaks asjast huvituda ja huvi tunda. Niisama emotsioon siia, emotsioon sinna, töötab ainult üheliigiliste näituste puhul, aga ajalugu on ju kirev nagu pühademuna. Isegi siis, kui ta on nii lühike, nagu meil. Näiteks meeldis mulle vanalinnas asuv lastekirjanduse keskus, kus kõik näitused olid huvitavad. Seal me käisime ka kooli ekskursiooniga.

Kuid nahast asjade vaatamine on mulle eriti huvitav. Nüüd ma oskan juba peale vaadates öelda, kuidas mingi ese on valmistatud ja millised võtteid kasutatud. Teoreetiliselt olen ma võimeline ise erinevaid asju valmistama. Kui ma oma karbid valmis saan, siis jätkan märkmikuga tegelemisega. Me teeme kõik algusest peale – ise lõikame paberid, paneme need kokku, kasutame erinevat tüüpi köitmisviise, kujundame kaaned. Kodus ma kõiki erinevat tüüpi köiteid järgi teha ei saa, sest mul puuduvad vastavad pressid ja paberi lõikamise giljotiin ja nende ostmine ei tundu praegu mõistlik. Kuid midagi lihtsamat ikka saan ja loodetavasti õpin ka raamatute füüsilist hingeelu nii sügavalt tundma, et saan kodusolevad lagunevad vanad raamatud kaunilt ära parandada. Muideks – koolis tehtud hindelisi asju me endale ei saa, jäävad koolile.

Usk, et ma oma oskustega raha saaks teenida, pole minus veel tekkinud. Siiani olen kasutanud uusi oskuseid enda vajaduste rahuldamiseks ja sõpradele kingituste tegemiseks. Aga ma tean, kui palju ma viimase poole aastaga olen teadmiseid ja oskuseid juurde omandanud. Ma olen peaaegu suutnud vabaneda liigsest kiirustamisest ja sellega kaasnevast hooletusest ja laiskusest tingitud vigadest. Ma olen käeliselt palju osavamaks läinud, mis on suur asi. Ma usaldan oma käsi. Eelnevas elus olen ma ainult oma pead usaldama õppinud, kuid käelised oskused on veelgi põnevamad. Tunne, et sa oskad midagi päriselt ilusat oma kätega valmis teha, on nii rahuldustpakkuv.

Advertisements

Tagged:

8 thoughts on “Minu osavad käekesed ja teiste tehtud asjad

  1. ritsik 8. märts 2018, 17:15 Reply

    Väga uhke karp! Kas see õpe kestab teil aasta või kauem?

    Meeldib

    • Manjana 8. märts 2018, 17:27 Reply

      meil on kaks aastat, ehk 1 aasta veel, siis võetakse ka uus nahagrupp.

      Meeldib

  2. Morgie 9. märts 2018, 10:05 Reply

    Ma olen kusagilt kuulnud, et rukkijahust pidi paremagi kliistri saama, aga rukijahu on vist tume.

    Meeldib

    • Manjana 9. märts 2018, 14:36 Reply

      ma olen rukkijahu söögitegemisel kasutanud ja minu kogemuse järgi, püsib nisujahuga tehtud käkk paremini koos kui rukkijahuga. rukkijahust leiva tegemisel lastakse see värk kõigepealt pahaks minna ja siis ta muutub kleepivamaks. kusjuures nisujahu kliistrit võib ka siis kasutada, kui ta on natuke pahaks läinud, siis ta pidavat veel paremini kleepima. kuigi meie koolis pahaksläinud kliistrit ei kasuta.

      Meeldib

  3. epp 9. märts 2018, 21:31 Reply

    Väga ilus karp. Must ja kuldjas, alati pilkupüüdev valik.

    Ma polnud nepaali paberist siiani kuulnudki. Huvitav. Karbi tegemine on jah juba kõrgem pilotaazh, just mõõtude täpsuse osas.

    Aga pahaks läinud kliistri lõhna tunnen une pealt kah ära, ja kleebib tõesti paremini kui värske.

    Meeldib

  4. Kersti 9. märts 2018, 23:30 Reply

    Sa võiksid koolist rohkemgi kirjutada, väga mõnus on lugeda.

    Meeldib

Soovin lisada:

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

w

Connecting to %s

%d bloggers like this: