Kas sul on aju või sul on kiire?

Lugesin Indigoaalase postitust ja sellega seoses Ebapärlikarbi postitust ka. Pealkirja hankisin Ebapärlikarbi postitusest, mulle haakis väide aju teemadel. Mu arust saab tema postituse umbes nii kokku võtta, kuigi ta ei kirjutanud ajast vaid ajust. Ja tegelikult ei kirjutanud ajast ka Indigo, tema kirjutas veel keerulisemal teemal – kuidas olla õnnelik. Kuid nad mõlemad kirjutasid tööl käimisest ja minu kogemuse järgi ei ole inimestel, kes iga tööpäev kaheksa tundi tööl käivad, kunagi vaba aega, sest ei olegi ju. Sellist tööandjat, kes lepiksid, et sa pidevalt oma tööajast suvaliselt hetkel suvaliseks ajaks ära kaod, pole olemas.

Inimeste suhtumine väljendisse “pole aega”  ja “mul on kiire” on väga erinev. Kuid suhtumine lausesse “ma olen õnnelik” on veel erinevam. Mulle haakis teema, kuidas ajust on palju kasu, kui sa tahad leida head töökohta, kus saab normaalselt palka ja stressi ei tekigi. Mul on ajuga väga hästi. Paremini kui Ebapärlikarbil. Mina läksin EBS-i õppima, kui ma olin natuke üle 30 aasta vana. EBS-s oli kohustuslik (ma enam ei tea, kas nüüd on) teha inglise keeles TOEFL test. Mina aga õppisin keskkoolis saksa ja vene keelt. Ma olin hiljem käinud erinevatel ingliskeele kursustel, kuid see ei olnud piisav tolle testi jaoks. Ma pidin kõigepealt omandama gümnaasiumi lõputaseme ja siis edasi kooliga äri-ingliskeelt õppima. EBS-s oli kiirkursused ja nii ma õppisin terve suve iga päev mitu tundi ja talvel laupäeviti seda ingliskeelt ja sain õigeks ajaks selgeks. Mul vist on aju keelte peale.

Kuid seoses ülikoolis käimisega ma suurema palgaga tööle küll ei saanud-läinud. Erinevad põhjused ja ma kahtlustan, et aju mängis rolli küll. Ma sain aru, et mulle ei meeldi tööl käia. Mulle ei meeldi, et ma pean iga päev kuskil töökohas kellast kellani olema ja taluma seda kõike, mis suuremas seltskonnas igapäevase viibimisega kaasneb. Ma leidsin, et minu vaba aeg on mulle kallim, kui raha, mida ma aja ära võtmise eest saan. Ehk aju mängis rolli teemal, et ma läksin ülikooli, isegi kahte, sest koolis käimine mulle meeldis. Ja järgmisena mängis aju rolli, et ma ei tahtnud enam tööle minna. Ok, peale aju mängis rolli ka see, et tööandajate jaoks oli üliimelik naine, kes läheneb neljakümnele ja on just äsja lõpetanud mõned ülikoolid ja pole seepärast regulaarselt tööl käinud. No igatahes sattusin ma tööd otsima ajal, mil töökohti koondati, palku langetati ja mulle öeldi, et ma olen üleharitud. Nii ma jäingi oma firmaga kodus töötama.

Ma ei tea, kas seda saab nimetada juhuseks? Saatuseks küll. Ma ei saanud tagasi võtta minevikku, kus ma käisin koolis. Fakt on see, et ilma koolis käimiseta, oleks ma järjepidevalt töötades saanud karjääriredelil kõrgemate numbrite poole ronida. Enne kooli ma ju tegin seda. Kuigi ma usun, et ma ei oleks väga mõnuga roninud, sest juba siis kui ma 28-aastasena lapse sain, oli mul tööl käimisest suur tüdimus tekkinud. Pärast lapsepuhkust tööle minnes (eestis väga norm palgaga), ei meeldinud mulle see tööl käimise fakt jätkuvalt.

Kui nüüd tagasi tulla, et mida teised kirjutasid, siis Ebapärlikarp kirjutas, et tema tunneb end töölkäies hästi ja Indigo, et tema tunneb end tööl käies halvasti. Vaba aja kasutamisest ja selle piisavusest ei kirjuta kumbki. Ma eeldan, et nad on sellega rahul, seepärast. Minu jaoks on vaba aeg see, et ma võiksin iga päev saada suvalisel kellaajal inimestega kokku: päeval, õhtul, terve öö. Ja nii ma teengi – ma olen alati vaba ja mul pole kunagi kiiret. Alates septembrist on välistatud nädalas kaks päeva ja kaks ööd. Ma suudan selle kahe ööpaeva puudumisega vabast ajast leppida, sest viis on ju alles.

Ma olen üritanud sõbrustada inimestega, kes käivad regulaarselt tööl. Nendega on võimatu sõber olla, sest neil pole aega. Minu jaoks käib sõbrustamine nii, et ma saan inimesega paar korda kuus kokku. Tööinimene tööpäevadel ei saa ja muudel aegadel on ta kas väsinud, või ei taha midagi väljaspool oma kodu teha. Ta ütleb, et tal on kiire ja tal ongi, sest tal on tema nädalavahetuse paar päeva, et omi asju teha. Enamuse ajast on ta lihtsalt väsinud ja magamata. Väsinud inimesega aega veeta on sama mõistlik, kui teda hobusena ratsutamiseks kasutada. Ta ei jõua, oska ega taha.

Indigoaalane mu postitusest nüüd küll ühtegi vastust ei leidnud. Kuid ta kirjutab vaid, et on ummikus ja mina ei tea, kuidas ta sealt välja saaks. Mina olen leppinud sellega, et ma teenin eesti keskmisest kõvasti vähem, aga mul on palju vaba aega. Töölkäivad inimesed on leppinud sellega, et nad on alati väsinud, aga vähemalt teenivad nii palju, et omadega hakkama saada. Ma ei arva, et elu muutmiseks peab ise end vägisi muutma. Tegelikult tuleks muuta oma vaatenurka. Mitte et see kerge tegevus oleks, aga kui oskad asju näha nii hea kui halva nurga alt ilma, et asi või sina oleks midagi, peale mõtlemise, muutnud, siis ongi tore. Ja selleks on natuke aju vaja küll.

saun

Kaks sauna vanalinna hoovis

Sellel fotol on kaks sauna ja ma käisin neist ühes eelmisel nädalavahetusel -tolles tumedamas paremal. Öösel kell 1 tuli juhuslik jutt, et kuule, üks saun on kuskil lähedal. Ma leidsin, et vahva, lähme, ma tulen ka. Suht külm öö oli. Õues tuli riidest lahti võtta ja saunal polnud eesruumi, otse õuest lavale. Mulle meeldib nii, et tuleb ettepanek ja ma saan kohe seda teha, plaanimine teeb asjad igavaks. Tihtipeale plaanitaksegi pikalt ette asju, mis lõpuks on tolle pika plaanimisega kogu oma võlu kaotanud.

Advertisements

Tagged:

19 thoughts on “Kas sul on aju või sul on kiire?

  1. Klari 9. märts 2018, 18:22 Reply

    Nojaa, minul näiteks pole ka vaba aega, sest ma käin tööl, aga eks see ongi valikute küsimus, sest mulle meeldib omada elukohta ja autot ja süüa mulle meeldib ja vahel mõni asi osta mulle meeldib ka, aga ma kohe kuidagi ei saaks seda kõike lubada endale eesti keskmisest kõvasti väiksema sissetuleku eest. Sest jah, vaba aeg on väga tore ja mulle väga meeldib päevad otsa niisama vedeleda, aga mulle kohe põrmugi ei meeldi see, kui mul raha ei ole. Minu jaoks raha on ikka väga palju olulisem kui vaba aeg. Aga different strokes for different folks I guess.

    Meeldib

    • Manjana 9. märts 2018, 19:02 Reply

      No täpselt nii arvan minagi ja kirjutasin ka nii. Probleem algab siis, kui inimene pole sellega rahul, mis tal on ja üritab üle varju hüpata.

      Meeldib

      • Klari 9. märts 2018, 21:46 Reply

        No mulle tundus, et sa ikka nagu väheke halvustasid neid, kes sinu moodi oma elu ei ela…

        Meeldib

        • Manjana 9. märts 2018, 22:13

          ei halvustanud, kuigi mul on natuke kurb, et töölkäivatel inimestel minuga suhtlemiseks aega ei ole ja et kui nad ka aja ka võtavad, siis nad on jube väsinud.

          Meeldib

        • Biku 9. märts 2018, 23:34

          Ma kipun arvama, et need tööl käivad inimesed kas ei taha sinuga eriti kohtuda või on nad juba nii vanad et tööl käimine väsitab. Mul on E-R ja nö kontoritööpäev kuid tegelikult tööpäeva pikkus vaheldub, aga see et tööl käimine mind väsitaks ja ma ei jaksaks inimestega kohtuda, no ei. Trenni teen ka veel peale tööd(mitte muidugi iga päev). Kohtun oma teiste töötavate sõpradega ja pole mingit probleemi leppida kokku aeg. Kes tahab kohtub esimesel võimalusel ja aega leitakse alati. Muide olen väga õnnelik inimene ja meeldib mu elustiil. Ja ma ütleks et aega on mul küll. Ja mulle ei meeldigi eriti mõte, et ma peaks olema iga hetk saadaval. Ei meeldi kodus olla kogu aeg ja ongi hea et töö mind kodust välja viib.

          Muide mis ma olen tähele pannud. Ma ei loe sinu blogi tihti, vahel harva satun siia mingit teemat vaatama ja absoluutselt iga kord, ükskõik mis teema ka ei oleks, on nii et mingi kriitika on sees ja kõik mida SINA teed ja mis sulle meeldib on ilus ja tore ja õige, aga teistmoodi inimesed saavad jubedalt kritiseerida. Minu jaoks muudab see sind ääretult ebameeldivaks ja kitsarinnaliseks inimeseks.

          Meeldib

        • Manjana 10. märts 2018, 00:55

          b-korv

          Liked by 1 person

  2. murulane 9. märts 2018, 19:17 Reply

    Lõpuks sain siit formuleerida head laused,millega põhjendada seda, et ma ei taha tööl kunagi võtta haiguslehtede asendusi ega üldse ühtegi pakutud ületundi ega lisakohustust! Mina olen ka see inimene, kes ei taha tööl käia ega tegeleda sundsuhtlemisega ega pea rohkemat raha esmatähtsaks oma elus.Olude sunnil ja ettevõtlikkuse puudumisel ma siiski käin oma tagumikutunnid ära.(Oo, pensioniaeg, sa oled nii kaugel!)
    “Ma leidsin, et minu vaba aeg on mulle kallim, kui raha, mida ma aja ära võtmise eest saan.”
    Yes!

    Liked by 1 person

  3. Triin 9. märts 2018, 21:26 Reply

    Kui töötad müügis (ja ma ei mõtle leti taga) ja oled juhtival positsioonil, kus töös on väga palju iseseisvust, siis selles valdkonnas on väga palju tööandjaid, keda tegelikult ka ei huvita, kus sa parasjagu oled ja mis teed, seni, kuni töö tehtud ehk siis eelarved täis. Käi sõbraga lõunal või tee kodukontoris tööd, mida iganes. Auto ja muu vajalik antakse ka veel “kauba peale”. See, et sina neid näinud ei ole, ei tähenda, et neid ei ole. Kuna müügiinimesi otsitakse tikutulega taga (ei mõtle leti taha ega telefonimüüki tegema, kuigi ilmselt ka neid), siis saab ideaalselt oma tingimused esitada ja läbi rääkida, kõik on kokkulepete küsimus. See oli siis lihtsalt illustreerimaks seda su juttu, et pole näinud, järelikult pole olemas. Ma olen näinud, näen igapäevaselt, on olemas küll. Iseasi, kas sinu jaoks olemas.

    Mina pole küll mõelnud oma postitusega, et mul on kõvasti vaba aega. Ma kirjutasin, et mul pole töövälisel ajal kiire, sest ma ei booki oma vaba aega täis igasuguste kohtumiste ja kontserdite ja trennide ja muude kohstuste või lõbustustega. Pole ka kirjutanud, et tööl vahel stressi poleks. See selleks, kes tahab lugeda, mis ma tegelikult kirjutasin (ja mitte sinu tõlgendust sellest) läheb loeb ise.

    Aga mis mind tegelikult agendas kirjutama, oli see, et sa oskad ajusid paremusjärjestusse panna 😀 See on tõeline oskus. Või anne? Kaasasündinud? Äkki sul on lihtsalt vedanud? 😀 Tegelt on imelik lugeda, et sina – nii hea ja tore rõõmupallike – nüüd niimoodi järsku avalikult ja irooniliselt solvata proovisid. Sa ju ei tee tavaliselt nii, sa oled ju hea inimene. Empaatiline ja tead psühholoogiast hästi palju ja jumal teab millest veel. Mis nüüd juhtus siis? Libastusid v? 😀

    Meeldib

    • Manjana 9. märts 2018, 21:55 Reply

      Ma vabandan, kui mu sarkasm teemal keeleõpe liiga jäme tuli. Ise kurtsid, et sul saksa keelega ei läinud väga libedalt. Võtan oma lolli nalja tagasi.

      Kuid ma loen su kommentaarist välja, et muudes küsimustes me mõistame kõike samamoodi. Mina arvasin kohe, et sul on peale tööd vaba aega, sest sa ei kuluta seda liiast ära ja seepärast sa ka ei kurda, et sul kiire oleks. Samuti suhtud sa ka tööaega – paar korda nädalas võtad pikema lõuna ja oled rahul, et võid lisaks kontorile ka kodus tööd teha.
      See, et on olemas töökoht, kus stressi ei teki, seda ma tõesti ei usu, nii rauast pole isegi müügi- ja turundusinimeste närvid. ja veel loogilisem, et müügigeeniustele sellise töö eest palju maksta tuleb. enamus inimesi seda teha ei suuda.

      Meeldib

  4. epp 9. märts 2018, 21:42 Reply

    Olen teinud sinuga sarnase valiku – suhteliselt piiratud rahalised vahendid, palju vaba aega. Või õigemini, ma isegi ei saa öelda, et vahendid on piiratud, pigem on sedapidi, et viljelen väga mitte-tarbijalikku elustiili, seetõttu on mu vajadused tagasihoidlikud.

    Kas sul kui kodus töötajal seda probleemi on ette tulnud, et kaaskondsed arvavad automaatselt, et oled iga kell kättesaadav, ja sinu aeg nö. ei maksagi midagi? Sest sa ju tööl ei „käi“? Mina olen sellise suhtumisega pidanud võitlema küll.

    Meeldib

    • Manjana 9. märts 2018, 22:06 Reply

      Töölkäimine on päris kulukas ja ka keskkondareostav ettevõtmine. Siin on paar inimest kiitnud, et auto on tore asi. Mul poleks autoga midagi teha, Seda oleks vaja vaid maale sõitmiseks, linnas on minu käigud autota poole kiiremad.

      Aga ma olengi kättesaadav ja ma olen uhke selle üle. Ma eristun! 😀 Oma aega saan aga kasutada ikka vaid ma ise. Mul pole kunagi olnud raskusi ei-ütlemisega. Kui mulle midagi ei meeldi, siis ma ütlen selle välja ja ei tee neid asju, mis mulle rõõmu ei valmista, kuigi mul on aega. Ehk keegi ei saa minu ajale hinnet anda peale mu enda.

      Varem oli probleem sellega, et kui tööl ei käi, juu siis töötu ja pead ikka tööle minema. Ema muretses. Aga ma ei läinud tööle ja sain aru, et emale lihtsalt meeldib muretseda, ka põhjuseta.

      Meeldib

      • epp 9. märts 2018, 22:36 Reply

        OK, järelikult oled sa tükk maad varem täiskasvanuks saanud kui mina. Ma olen alles hiljaaegu õppinud “ei” ütlema.

        Meeldib

        • Manjana 9. märts 2018, 22:39

          see on mulle koos iseloomuga vist antud, ma olen seda kogu aeg osanud, aga ma ei saanud nooremana aru, kuidas teised ennast ahistada lubavad ja midagi ei ütle.

          Meeldib

  5. Triin 9. märts 2018, 21:55 Reply

    Olen Klariga ses mõttes nõus, et inimestel ongi elus erinevad vajadused ja soovid. Ma paneks paela kaela, kui ma homme hommikul ärkaksin üles Manjana kehas, see oleks mu elu sitem päev! Aga näed, talle sobib ja väidab, et on täitsa rahul 😀 Minule selline elustiil absoluutselt ei sobiks. Samas ei ole ma ka karjääriinimene, st ma ikkagi tahan elada nii, et töö ja vaba aeg on minu jaoks tasakaalus. Kui on väga palju raha, aga pole aega seda kuskil kulutada (näiteks reisida), siis on küll midagi valesti. Kui aga on täielik vaba graafik ja palju vaba aega, aga pole raha, et teise maakera otsa uudistama sõita või autole bensiini osta, siis on ka mu meelest veits pekkis.

    Meeldib

    • Manjana 9. märts 2018, 22:10 Reply

      nääh, mul on jummala ok keha! ja ma tavaliselt ärkan lõuna ajal, mitte hommikul, kui just koolipäev pole. ma pole oma elustiilist eriti bloginud, suht huvitav oleks teada, millisena sa seda kirjeldaks?

      Meeldib

    • epp 9. märts 2018, 22:33 Reply

      Muide mulle jõudis Manjana ajuteemaline nali pärale küll, ma isegi turtsatasin. Ei lugenud sellest välja sinu halvustamist. Samas, kui seda nalja minu aju kohta oleks tehtud, vast ma oleks siis turtsatanud mitte naerust, vaid vihast? =)

      Maailma otsa sõitmise asjus olen sinuga ühte meelt. Ma pean kah saama reisida, selle nimel olen valmis väääga paljust loobuma. Aga tead, siinkohal tsiteerin ühte oma tuttavat, kellel reisimiseks raha jaguks küll ja veel: „Miks keegi ei usu, et ma olen kõige õnnelikum ja rahulolevam omaenda kodus, omaenda köögilaua taga teed rüübates?“

      Ühesõnaga, nagu sinagi ütlesid – inimesed on NII erinevad. Sina reisid, pandagu sind selleks lennukis kasvõi kunstlikku koomasse =). Teist jälle ei vea härjarakendiga kah kodunt välja. Nii et isegi kui tal puuduksid rahalised vahendid reisimiseks, siis tema jaoks see ei oleks ‘veits pekkis’.

      Meeldib

      • Manjana 9. märts 2018, 22:42 Reply

        see raha on mul olemas, et üks ümbermaailmareis teha. aga ma praegu küll ei taha minna. kui vaja läheb, siis raha taha küll ärajooksmine ei jää.

        Meeldib

  6. Triin 9. märts 2018, 22:45 Reply

    Epp, ma ju suht olengi lennukis kunstlikus koomas 😀
    Kahtlemata on Manjanal võõrkeelte peale rohkem annet kui mul. Mul seda annet ei olegi 😀
    Vihane? Ohh ei, jessake, selleks läheb ikka palju rohkemat vaja. Umbes midagi sellist, nagu päris sõber olemist ja “Sa oled nii nõme inimene terve elu olnud, aga ma pole seda sulle 20 aastat lihtsalt öelnud” ütlemist 😀 Vot SIIS ma vist oleks solvunud küll!

    Meeldib

    • epp 9. märts 2018, 22:51 Reply

      Jaa, ma olen teadlik, et sa lendad suht koomas, seetõttu märkisingi ära =)
      Millega sa end tuimestad? Jäta vastamata, kui on üleliia privaatne küsimus.

      p.s. Vabandust, Manjana, täitsa off topic.

      Meeldib

Soovin lisada:

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

w

Connecting to %s

%d bloggers like this: