Majandusõpe ja kuidas raha ei saa

Ma olen oma blogis päris mitu korda kirjutanud, et hakake ettevõtjaks, see on nii lihtne. Tuleb ainult alustada ja pärast läheb kõik ludinal. Põhimõtteliselt nii ju ongi, aga mida keegi lihtsaks peab, pole üldse üheselt mõõdetav. Varem neid postitusi tehes ma ei mõelnud, et minu jaoks võib oma ettevõtte majandamine lihtne tunduda, kuna ma olen seda pea terve oma täiskasvanu elu teinud. Minu jaoks on paberimajandus umbes sama kui tavalisele inimesele kümne piires arvutamine. Kui midagi oskad, on vahest keeruline aru saada, et teised peavad hoopis rohkem pingutama, et samad asjad ära teha, kuna nad ei ole harjutanud.

Ma hakkasin ettevõtlusega tegelemise raskusest paremini aru saama, kui meile koolis majandust õpetama hakati. Millalgi talvel. Kui ma loen Ritsiku blogist, et ta käib erinevatel kursustel, kus talle umbes samasuguseid asju õpetatakse, nagu mulle praegu koolis (meil oli lisaks majandusele suhtlemise nime all loengud, kus ennast ettevõtjana avastama vms õpetati)  ja ta suhtub kõigesse nii positiivse elevusega, tekib mul tahtmine vahele hüüda: “Need koolitajad ajavad sulle kärbseid pähe, päris elu on teistsugune!” Vot nüüd ma sellest kirjutangi. Mu majandusõpetaja juba kord ütles mulle, et ma peaksin vähem sõna võtma. Ja tal oli õigus, aga jube raske on kaks tundi vait olla, kui mul on midagi kommenteerida. Blogis ma võin. Ma ei taha kellegi elevust maha tõmmata, ma ainult natuke räägin, kus kivi all probleemid võivad elada.

Ühes majandustunnis tuli meil juttu, et riigilt saab raha, kui neile projekt kirjutada. On selline tore koht, nagu EAS ja sealt saabki raha. Kuid nagu teada, siis päris suur osa rahast, mida sealt saada on võimalik, jääb välja võtmata. Õpetaja küsis, et mida meie arvame, et miks seda raha välja ei võeta. Mul oli parasjagu tunnis kaasarääkimine keelatud ja ma olin vait. Ma isegi ei oianud kõvasti, kui mu grupiõde mingit täielikku jama ajas ja õpetaja rõõmsalt kaasa noogutas. Meie majandusõpetaja rääkis, kuidas tema ka ei saanud raha ühest fondist (äkki oligi EAS, ma täpselt ei mäleta enam), sest ta ei oskanud neile nõutavat äriplaani kirjutada. Majandusõpetaja, kes õpetab majandust, ei oskanud äriplaani kirjutada.

Kuid tegelikult on imelihtne välja uurida, miks EAS-lt liiga vähe raha küsitakse. Kõigepealt tuleb välja mõelda, mille jaoks võiks raha küsida ja siis minna sinna lehele ja kulub umbes 10 minutit, et teada saada, et sina seda raha sealt küll ei saa, ole sa nii osav projektikirjutaja kui iganes.

Oletame, et ma tahaks teha uue firma, mis tegeleb nahktoodete tegemisega, seda ma ju koolis õpin. Täpselt sellise asja jaoks on EAS-s olemas Starditoetus. Kõik tore, loed punkte, et raha saab põhivahendite ostmiseks  – kui nad on kallimad kui 100 euri. No leiab nii kalleid masinaid küll, aga odavam tavaar tuleb oma rahaga muretseda. Antakse reklaamiks ja arvutiprogrammide ja isegi personalikulude jaoks. Kena! Pidu! Teeme firma ära!

Ja siis tuleb punkt, et firma käive peaks kolmanda aasta lõpuks olema 80 tuhhi. Tundub tühiasi? Jah, kui sa oled tuntud bränd, aga isegi mitte siis. Oletame, et sa müüd nahast naiste käekotte, mille hind on 100 euri tükk. Selleks, et aastas 80 tuhhi teenida, pead sa iga päev müüma vähemalt kaks sajaeurost kotti. Tundub jälle lihtne? Ja jah ja ei. Stella Soomlais ilmselt müüb, sest interneti andmetel on tal palgalehel 8 inimest ja 2018. aasta prognoositav käive tuleb 242 tuhat, ehk kolm korda rohkem, kui EAS alustavalt tundmatult kotitegijalt ootab. Kuid kes ei teaks Stellat?

Võtame natuke vähemtuntud nahktoodete firma – Radikainen. Lisaks kottidele teeb ta ka maru vahvaid värvilisi jalanõusid. Sama internetiallikas (inforegister) ütleb, et temal pole palgalehel ühtegi inimest ja tema ennustatav käive sel aastal tuleb 27 tuhat, firma asutatud 2012. aastal. Ja tegemist on brändiga, kes oli esindatud näiteks sügisel disainiööl, kus olid ainult väga tegijad disainerid (ka Soomlais) ja Saku suurhalli käsitöölaadal, kus on metsik kohatasu. Ehk tegemist on tuntud disaineriga, kellel on kvaliteetsed huvitavad tooted ja tema käive jääb väga palju alla 80 tuhande.

rdikainen

Radikaineni müügilett Käsitöömessil

Võimalik, et ma lihtsalt arvutan liiga palju, aga raha saamiseks pead kirjutama EAS-le äriplaani, kus on kirjas, kuidas sa suudad kolme aasta pärast müüa need kaks 100-eurost kotti päevas. Usutavalt pead kirjutama. No mina  igatahes nahktoodete peale EAS-i starditoetust küsima ei läheks.

Te nüüd arvate, et tühiasi, võtan siis mõne teise teema, millega raha küsida. Kuid alati, kui sa sealt mõne teise teema välja valid, jõuad kiirelt punkti, millele vastamiseks pead sa midagi ilmvõimatut tegema või omama või olema. Tavaliselt peab sul juba endal palju raha olema, et juurde küsida.

Nüüd te arvate, et ma olen lihtsalt laisk, loll ja saamatu. Tegelikult ma olen mitmeid projekte kirjutanud ja raha saanud, kuid need on alati olnud mingid tutvuse kaudu värgid. Alati. Välismaale olen kirjutanud ja Eestisse. Eestis oli  mitu aastat tagasi ja see käis nii, et keegi tundis ühte poliitikut, kes ütles, et näe, küsi sealt ja siis saadki. MTÜ oli, ma enam ei mäleta, mille jaoks see raha küsiti, aga kõik toimis. Õige inimene õigel ajal ütles, kus raha vedeleb. Sellepärast enamustel poliitikutel on ka oma MTÜ-d, et vedelev raha ära korjata, aga nad ka kõike ei jõua. Ja mitut poliitikut sina, alustav ettevõtja, tunned, kes sulle kasulikke vihjeid jagaks? Ega igal poliitikul neid vihjeid ka ei ole.

No aga kui sul juba on idee, millega saab raha teenida, siis tee see firma juba ära, pole seda riigi raha vajagi!

Advertisements

Tagged:

18 thoughts on “Majandusõpe ja kuidas raha ei saa

  1. Maria 13. aprill 2018, 04:43

    Hahahaaa… Minul on ka hetkel koolis nii, et ühes klassis keelati rääkimine ära :P. Et kui õpetaja küsib, “Kas keegi teab, kuidas…?” siis mina pean käe tõstma ja vaikselt istuma. Kui keegi vastata ei taha, siis lõpuks õpetaja pöördub minu poole, “Jah, Maria?” Aga niisama vastata ei tohi 🙂

    Meeldib

    • Manjana 13. aprill 2018, 09:41

      Meie õpetaja mulle eraldi reeglit ei teinud, tal lihtsalt üks tund viskas närv üle, kui ma kommenteerisin midagi, mille kohta mul oli teistsugune arvamus. Ma arvan, et tal oli õigus, tema annab tundi ja muidugi pole tore, kui keegi nõus pole. Ma olen nüüd üritanud vait olla ja kui ta minu käest eraldi küsib, siis mõnikord ma vastan, mõnikord ütlen, et ei tea, kui mul on teistsugune arvamus.

      Meeldib

  2. ritsik 13. aprill 2018, 07:45

    EAS-is on muidugi karmid nõuded. See, kus ma nüüd käisin, oli mõeldud mtü-de töötajatele abiks kulkast raha küsimisel.

    Meeldib

    • Manjana 13. aprill 2018, 09:44

      Ohh, kulka on ka tore koht, kuna sealt küsivad raha kõik eesti kunstnikud, kirjanikud jms. Neid küsimise jutte olen ka palju kuulnud. Loodetavasti on su MTÜ-l pakkuda kulkale tuntud nimi või on nad sealt varem raha saanud ja teavad, millele saab.

      Meeldib

    • Liina 13. aprill 2018, 10:11

      kulka on mingis mõttes lihtne ja mingis mõttes keeruline. kui EAS-is vedeleb raha, sest nende nõudmised on ebarealistlikud (ma ei tea kas enam, aga kunagi varem oli vist nii, et kui käivet täpselt prognoosida ei osanud, siis tuli raha osaliselt tagasi maksta), siis kulkast küsitakse ikka kordades rohkem kui neil anda on.

      Meeldib

      • Manjana 13. aprill 2018, 10:52

        mul on olnud kokkupuude nende kunstnikega, kes on suhteliselt vähe kulkalt raha saanud ja kui nad suudavad oma kulud neile hiljem kenasti ära tõestada, siis tagasi raha ei küsita. Raskem pool on neilt raha kätte saada.

        Meeldib

  3. R.N. 13. aprill 2018, 10:07

    Võrreldes aastaid 2008-2012, kus suur osa alustavatest ettevõtetest, kellele oli äriidee ja konkurentsiuuring tehtud ning näinud, et teenusel/tootel on turgu ja konkurentsieelist, said toetust, kui vähegi projekti suutsid kirjutada ja Excelis vastavad arvutused tehtud. Kuna neid ettevõtteid, kes toetust said oli palju võrreldes tegelikult käivitunud ja reaalselt tegutsemist alustanud ettevõtetega, kellest siis 3nda tegutsemisaasta järgselt oli järgi jäänud napp kolmandik, karmistati määruse (toetuse saamise eelduseid ja reegleid). Olles teemaga kursis toetuste jagamise poole pealt, siis oli kurb, et raha jagati lennukilt, ent tulemust tegevaid ettevõtmisi oli napilt. Sageli võtsid ettevõtjad EASi toetusi kui põhiõigusi ja kui toetuse andmisest keelduti, mindi ka kohtuni välja.
    Heameel on selle üle, et osa tänastest suurtest eksportivatest ettevõtetest on saanud alguse EASi starditoetusest, kui seda ei oleks olnud, siis täna ei annaks nad tööd +50 inimesele. Väike mõte, selge tegevusplaan ja sihikindel tegutsemine viis sihile.

    Meeldib

    • Manjana 13. aprill 2018, 10:58

      Kui EAS-i toetuste ühe põhilise väljakirjutatud eesmärgina on töökohtade loomine, siis nii pika aja peale 50+ töökohta tekkimine tundub ikka väga väike number. Selleks, et teha 2 kotti päevas, peaks tööl olema vähemalt neli inimest. Midagi on neis nõuetes jätkuvalt viltu.

      Meeldib

  4. Kaur 13. aprill 2018, 10:15

    EAS mõte on majanduskasv, mitte heategevus või mingi ühiskonnaklassi elushoidmine. Kui ettevõttel ei ole isegi plaani kuhugi jõuda, siis miks peaks EAS teda toetama?

    (Ma muidugi võin eksida ja EAS-il võivad olla ka mingid sotsiaalmajanduslikud meetmed. Aga ajakirjanduses saab ta peksa ikka selle eest, et on mõttetusi toetanud, mitte selle eest, et Eesti nahakunst või astelpajukasvatus ei edene.)

    Meeldib

    • Manjana 13. aprill 2018, 10:49

      Ma ei kirjutanud juu, et EAS peaks olema vaesteabi. Ma ei tea, kui suur on sinu firma sissetulek, aga kui sinu arvates on 27 tuhat aastas, ehk 2250 eurne kuusissetulek vaestele normaalne raha, siis me lihtsalt räägime erinevates keeltes ja isegi statistika väidab, et eesti keskmine sissetulek on väiksem. sul on vedanud, kui sa rohkem teenid.

      Meeldib

      • nodsu 14. aprill 2018, 16:13

        ee… võtmata praegu seisukohta EASi poliitika üle: 27-tuhandest käivet ei saa päris võrrelda 27-tuhandese sissetulekuga, eriti kui sa räägid keskmisest palgast, mis on brutopalk.

        Käepärane näide: minu eelmise aasta käive oli midagi 12000 ringis, mis teeb keskmiseks kuukäibeks 1000 ringis. Keskmiseks bruto-“kuupalgaks” (kui kulud maha arvatud ja sotsmaks makstud) tuli mul sellega umbes 600.

        Meeldib

        • Kaur 15. aprill 2018, 20:04

          Tahtsin ise sama kirjutada. Lisaks: Notsul minu arust erilisi tegevuskulusid pole. Kui see 27k on ettevõtte käive, siis tal on mingid tootmiskulud – tooraine, pinnad, masinad, tarkvara, no mis tahes. Ehk ka see 27k aastas annab suht nutuse palga välja.

          Ja EAS huvi ilmselt ei ole luua 600 ega ka 1000 euroseid töökohti. See, et kellegi jaoks on Eesti keskmine sissetulek täiesti okei, ei puutu üldse asjasse. (Muidugi – sõltub meetmest – mingite regionaalarengu meetmete eesmärk ongi inimesed lihtsalt elus hoida.)

          Meeldib

        • Manjana 15. aprill 2018, 20:12

          tegelikult ma tahtsin teada, palju sa ise teenid, kui teisi vaeseteks nimetad? eesti keskmine palk eestis oli vist 1200 vms? sa ise siis teenid vähem või rohkem? mind lihtsalt huvitab, millise sissetulekuga inimene peab vajalikuks arvata, et alla keskmise palgaga inimeste halvustmine on ok.

          Meeldib

  5. Indigoaalane 13. aprill 2018, 13:06

    Ma käisin hiljuti ühel üritusel, kus EAS esindaja rääkis sama juttu: meil on raha ja keegi ei taha seda.
    Aga meie puhul on tegu täiesti vastupidise asjaga. Me oleme liiga suured, et sealt raha saada.

    Ehk siis, ma teen siit kokkuvõtte, et EAS on orienteerunud mingile müütilisele keskmisele, Veeberi mustkunst ja ringrajasõiduvõistlused. Aga need, kes ka tegelikult eksportida suudaks on liiga suured ja need kes tahavad hakata eksportima, liiga väikesed..

    Meeldib

    • Manjana 13. aprill 2018, 14:47

      mõni selline müütiline tegelane võiks ka siia kommenteerima tulla 😀

      Meeldib

      • R.N. 13. aprill 2018, 15:11

        Ei ole müütilist keskmist, lihtsalt määruse nõuded on kehtestatud liiga jäigalt, mis ei võimalda rahastada suure potentsiaaliga ettevõtmist, kuna ta ei suuda liikuda määruse poolt kehtestatud tempos. Majandus ei ole asi, mis on kivisse raiutud (paberile kirja pandud), vaid seda mõjutavad mitmed tegurid, kuid kahjuks jääb seadusandja jänni tingimuste muutmisega vajalikul hetkel ning see omakorda tähendab seda, et kui tingimused on lõdvad, kaasnevad ka raha taotlemised projektidele, mis ei ole jätkusuutlikud, ent kuna tegemist on kaalutlusotsustega, siis tuleb EASile põhjendada, et miks ei anta raha, kui määruse mõistes mahub projekt hindamiskriteeriumite sisse ja peaks selle järgi rahastuse saama. Nokk kinni, saba lahti 🙂 Sellest võiks pikalt rääkida … olles teemaga lähedalt ja otseselt kokku puutunud.

        Meeldib

        • Manjana 13. aprill 2018, 15:17

          Olekski huvitav teada inimese arvamust, kes asjaga pidevalt kokku puutub. Tegelikult oleks huvitavam teada neid positiivseid variante, kui EAS-st raha saamisega probleeme ei teki. eestlane on harjunud end seaduse järgi painutama kuhu poole vaja 🙂

          Meeldib

  6. R.N. 13. aprill 2018, 16:29

    Viimase aja praktikaga ei ole kursis, varasema küll. Kirjuta mulle postkasti, mis Sind huvitab, kui oskan vastata, aitan 🙂

    Liked by 1 person

Kommenteerimine on suletud.

%d bloggers like this: