Milline ajupesu sulle rohkem meeldib?

Täna on Lenini sünniaastapäev. Paar päeva tagasi oli Hitleril samasugune tähtpäev. Millalgi siinkandis on Mart Laari sünnipäev ka. Ma mäletan Lenini kuupäeva kõige paremini, kuna mu emal on ka täna sünnipäev, aga ma ei tahtnud oma emast kirjutada vaid Leninist ja ajupesust. Õnneks pole ma ainus. Jalutuskäik ajas tegi täna Leninist rääkivast raamatust ka pika postituse mida alustas lausega “Tõeline ajupesuraamat.” Ma ei lugenud postitust läbi, aga see esimene lause pani mind mõtlema ajupesu teemal.

Fakt on see, et sinu aju pestakse pidevalt, mõnikord sa saad sellest aru, mõnikord mitte. Kui puhastusoperatsioon on läbipaistvalt lihtne, siis tahad, et keegi ei roniks seebiga su pähe, muutud pahaseks ja üritad mõelda risti vastupidiselt sellele, mida sulle pähe topitakse. Võtame selle sama Lenini raamatu. Ma ei pea seda lugema, aga ma tean juba ette, et raamat räägib ühest inimesest ja ajupesu seisneb selles, et temast räägitakse ainult head. Kui tubli, tark, sõbralik, üllameelne, töökas jne edasi see inimene oli. Kohutav onju? Tekitab kadedust ja vastikust, et nii ei ole ju võimalik! See on väljamõeldis, mina niisugust mõõdutundetut kiitmist küll ei usu. Kõik ju teavad, et ta oli nõme vanamees, kes rikkus miljonite inimeste elu ära ja lisaks suri süüfilisse, sest ta oli tavaline ebamoraalne inimene, nagu me kõik.

Enamus inimesi ei seedi sellist ajupesu, kus kellestki või millestki räägitakse häid asju. Lenin ja nõukogude kord on kõige kaunimad näited. Kui keegi hakkab rääkima, et nõuka ajal oli midagi ilusat, arvab kohe mitu inimest, et teda on mõjutanud kahtlased jõud, või ta lihtsalt ei taha tõde tunnistada, sest nõuka aeg on avaliku teabe järgi vastik aeg, kus inimesed kannatasid rõhumise, salakuulamise, nõmeda valimissüsteemi, raudse eesriide, muusika ja kunsti piirangute, poliitiliselt kallutatud ajakirjanduse, piinamise, küüditamise all. Kui inimestele anda valida, mis on nende arvates ajupesu, siis nad tunnevad kohe ära pesemisviisi, kus räägitakse midagi head ja neile tunduvad hoopis tõepärasemana jutud, kus neid veendakse milleski halvas, inimeste kannatustes, piinades, valus ja pisarates. Onju nii?

Ma näiteks jõudsin otsusele, et mina ei kavatse vaadata filmi “Seltsimees laps”. Ma olen nüüd mitmest blogist lugenud, mida inimesed filmist arvavad ja aru saanud, et tegemist on propagandafilmiga, kus peamine rõhk on negatiivsusel. Keegi olevat lausa pisaraid valanud, sest nii kurb oli. Üldine blogijate ja ajakirjanduse seisukoht on, et seda filmi peab vaatama, sest see laps mängib oma rolli nii hästi.

Kindel, et “sm. Laps” on parem film kui näiteks “Hallid varjundid”? Hallid varjundid on film ja raamat, mille kohta on väga legaalne öelda: “Mulle see raamat ja film ei meeldi, ma pole neid vaadanud ja ei kavatse ka.” Kõik saavad sinust aru ja noogutavad, sest miks peaks vaatama filmi, kus räägitakse küll vägivallast, aga kõik lõppeb hästi? Nii totter ja eluvõõras. Päriselt elus nii ei ole ja armastusfilme kiidavad ainult ajukääbikud, kes tõelisest kunstist aru ei saa. Tõelises kunstis peab inimene vaevlema ühiskonna ebaõigluse, mitte labase kire käes.

sm_laps

Ok, mängufilmidega on nagu on. Maitse asi, hallides varjundites ju tegelikult ajupesu eriti ei tehta. Sigarikka ilusa ja kuuma mehega võib seksida ka ilma seda filmi vaatamata. Kuid rikka ja ilusa teema on kahtlane värk ikkagi. Võtame tootereklaamid. Kõik inimesed teavad, et reklaamid tegelevad ajupesuga. Sulle näidatakse viinapudelit või autot ja räägitakse, et kui sa endale need ostad, läheb su elu kohe ilusaks. Jube ajupesu! Kõik teavad, et viina joomisega kaasneb pohmell, kuritegevus ja kahtlased sekssuhted ja et autoga Tallinna tänavatel sõitmine võib närvid täiega krussi ajada, rääkimata võimalusest end vigaseks sõita. Ajupesu! Valetavad, teevad elu ilusamaks! Nõmedad reklaamid, mina ennast küll nendest mõjutada ei lase!

Eelnevad näited on suht mustvalged ja lihtsad. Kui surnud poliitikute juurde tagasi tulla, siis näiteks Hitleriga on asi hoopis keerulisem. Hitlerist heal toonil rääkida on vastuoluline küsimus. Kõik teavad, et tema juhitud poliitika viis miljonite inimeste surmani ja et ta oli raassist, juudivaenulik ja pooldas talle ebameeldivate inimeste pikaajalist piinamist. Kuid temast positiivselt rääkimist peetakse paljudes ringkondades heaks tooniks. Täiesti normaalseks peetakse tema ja Stalini konktekstis väita, et Hitlerist räägitakse halvasti ainult sellepärast, et ta kaotas sõja. Stalin oli ka tõeline elajas, aga ta võitis sõja ja see annab õigustuse temast paremini rääkida kui Hitlerist. Ma ei ole Eestis kohanud ühtegi inimest või sotsiaalset gruppi, kes Stalinist head räägiks, aga Hitleri tervitus on väga ja väga legaalne tegevus. Et Hitler on hea näide, kuidas kellestki hea rääkimine on normaalne tegevus. Õnneks kehtib Stalini kohta normaalne lähenemine – temast tuleb rääkida ainult halba.

Advertisements

Tagged:

8 thoughts on “Milline ajupesu sulle rohkem meeldib?

  1. nipet-näpet 22. aprill 2018, 17:17 Reply

    Ma ei viitsi hallikas-punastesse varjunditesse,
    millest sa siin nii emotsionaalselt kirjutad,
    süveneda, aga sul on õigus, nagu alati.

    Riigiraadiot kuulates märkasin, et see teema oli
    läbivalt üleval, aga omapärases ja leidlikkus võtmes.
    Keegi otseselt Aadut ja Leninit ei nimetanud, aga ikkagi.

    Oli tunda, et on EKRE nädal ja neid moositi suuremeelselt.
    Tunnistame me seda või ei, aga tegu on suurmeestega, kelle
    haigetes unenägudes me siiani edasi elama peame…

    Riigiraadios oli palju, aga parim oli
    Kui kapral Aadu sünnipäeva tähistas…
    https://vikerraadio.err.ee/821301/jaan-elgula-olaf-kopvillemi-klunkeri-sonaseletus

    Meeldib

  2. XX 22. aprill 2018, 21:59 Reply

    “Seltsimees laps” – ma olen ka mitmest kohast lugenud, et tegu on propagandaga, aga samas olen ma aru saanud, et ükski niimoodi arvajast pole ise filmi näinud. Ma tahaks tegelikult teada, mis sorti propagandas seda filmis süüdistatakse. Seda, et Stalini ajal inimesi Siberisse saadeti süütult ei ole ju vaja kuidagi propageerida, see on niigi teada.
    Minul on film nähtud, pisardasin ka. Minu jaoks rääkis film pigem lapse emotsioonidest ja segaduses olemisest, on ta ju algul siiralt veendunud, et ema on ära sellepärast, et ta polnud hea laps. Eks ta oli ka ajupestud – tahtis tulihingeliselt pioneeriks saada. Aga nutma ajasid mind sellised kohas, kus isa on lapsele lubanud, et ema tuleb selleks ajaks tagasi kui laps kooli läheb. Ja siis laps enne esimest koolipäeva kraamib kõik ära, katab laua, valmistab süüa (leib suhkruga) ja ema loomulikult ei tule. Ja ka filmi lõpp pole ameerikalik häppi end.
    Ja Helena Maria Reisner mängis tõesti väga hästi, pole ammu eesti filmis nii loomulikku last näinud. “Kevade” tuleb vist hetkel ainsana meelde.
    Palun seleta, milles filmi propaganda seisneb. Võimalik, et ma olen ise ka parajalt ajupestud.
    Mis Hitlerisse puutub, siis mina pole õnneks kuulnud, et temast kuskil head räägitaks.

    Meeldib

    • Manjana 22. aprill 2018, 22:57 Reply

      Ma ei ole kuskilt lugenud, et selle filmi puhul on tegemist propagandaga, ma järeldasin seda nendest filmi kirjledustest, mida tavalistest blogidest lugesin. Filmi kirjeldustes kirjutati, et filmis kujutatakse küüditamist ja kuidas inimesed selle pärast kannatasid. Küüditamisest on meil nii palju räägitud, et uudisega enam tegemist ei ole. Pole vist inimest Eestis, kes sellest kuulnud ei oleks. Kuna tegemist ei ole uue avastusega ja seda kasutatakse täpselt samal eesmärgil, kui tavaliselt küüditamisest rääkimist, siis on tegemist propagandaga ehk mingi poliitika ühekülgse kiitmise või laitmisega.

      sinu kirjeldusest saab edasi järeldada, et kasutatud on propgandavõtet, mis alati töötab – näidatud on kurbust läbi lapse tunnete. Kui on vaja inimestes emotsioone tekitada, on levinud võte kasutada väikeseid lapsi ja loomi, alati töötab, kui just haige inimesega tegemist ei ole. Me kõik oleme lapsed olnud ja mõistame, mis asi on lapse kurbus, isegi õnnelikus peres kasvanud lapsed teavad.

      Nii Stalin, Lenin kui Hitler on väga paljudel plakatitel kujutatud koos lastega, kuigi ükski neist kolmest ei olnud hea isa omadele lastele. Nad pandi pildile koos lastega, sest taheti sisendada, et tegemist on heade isadega oma rahvale. Tänapäeval enam poliitikud seda võtet kasutada ei julge, sest see on liiga läbinähtav. Eestis on avastatud, et poliitikute näitamine koos väga vanade inimestega on ka väga hea reklaamitrikk.

      Ehk minu postituse uba oli öelda, et enamus filme, mille peamine teema on mingeid riike ja poliitikuid näidata ainult kas heast või halvast küljest, on alati propaganda.

      Meeldib

  3. C33 23. aprill 2018, 01:46 Reply

    Mulle tundub kuidagi mitteeetiline kritiseerida filmi propaganda olemises ilma seda näinud olemata, aga eks need on mu enda põhimõtted ja igal inimesel on omad.

    Kuna hallid varjundid juba sisse tõid, siis ma ei ole seda filmi vaadanud, sest 40 lehekülge, mis ma selle aluseks olnud raamatust lugesin, olid lausa hämmastav halva kirjanduse näide ja mu mällu sööbinud. Ei taha seda kujutluspilti rikkuda. Üpris meeltlahutav uskumatult halb 40 lehekülge. Mul on tunne, et filmis on üksjagu seda meeltlahutavat halba välja jäetud (monoloogid sisemistest jumalannadest, noor tüdruk, kes meeste puudutuste peale elektrilööke saab, kogu kirjaniku oskamatus flirtimist kirjeldada, teadmatus ülikoolielust, firmajuhtimisest, ohtlikust romansist, ja peaaegu kõigest muust, millest ta kirjutab, see oli üpris inspireeriv) ja usun nägematagi, et filmikujul on tehtud lihtsalt igav keskpärane romantiline film. Siiski, et ma seda näinud ei ole, ei ole mul tunne, et ma tahaks kirjutada propagandaartiklit sellest, et ma seda vaatama ei lähe. Mida see kellegile annab, eksole? Keegi toriseb millegi teemal, millest tal pole mingit isiklikku kogemust ja püüab teisi ka veenda, et nad jumala eest sama teeksid. Nagu kurdaks Eestis olles Venetsueela ilma üle ja ilma kordagi sinna reisimata üritaks teistele ka selgeks teha, et nad sinna ei läheks.

    Selles küsimuses selline kriitika, aga su propagandajutus on muidugi iva sees. Selge see. Propaganda on erinevates kohtades, erinevatelt suundadelt. Tihti inimesed teevad seda ka kogukondlikust inertsist. Kui eestlane teeb ühelt suunalt nõukogude aja vastu propagandat, siis siiski tundub see aktsepteeritavam kui teine suund, sest vastupropaganda tegijaid on meie lähedal palju, romantiline kujutluspilt Venemaast kui vabastajatest on suurtel naaberrahvastel üpris levinud ja omab märksa suuremat riiklikku toetust, jõudis mingil ajal ka läände levida, kus näis ka olevat seisukoht, et Hitler oli kurjusekehastus, aga kui halb Nõukogude Liit ka ei olnud, nad aitasid kukutada Tõelist Kurjust. Sellises olukorrras kohati kaldumine monotoonselt ühte seisukohta esindama, isegi propagandavõtteid kasutama eksides, on baltiriikide puhul iseenesest ju mõistetav, teinekord sellised väikeste rahvaste hääled ja ajalookäsitlused lihtsalt lämmatatakse suuremate poolt kui nad kõvasti,üpris üksmeelselt ja järjepidevalt oma seisukohta ei kinnita/levita. Ma ei ole sel suunal eriti eesti rahva poole suunatud ajupesumärke täheldanud, pigem nagu on tegu teatud tõdede meeleshoidmise aktsiooniga, mille kustutamisesse on idanaabritel üksjagu ressursse süstitud, ja see võib niimõnelegi inimesele üksluise propaganda mulje tekitada, kuid laias laastus on omal kohal ja meie tuleviku jaoks ilmselt hea igal juhul.

    Meeldib

  4. C33 23. aprill 2018, 02:01 Reply

    Et kui meil ei oleks iseseisvat ajalookäsitlust, siis võiksime sama hästi ju olla praegu ka Venemaa osa, valida ka 70%-ga häältest Putinit ja võiksime võimul olevate poliitikute vaadetele vastu käivate artiklite kirjutamise järel ootamatult kuskilt aknast alla kukkuda või kellegi korruptsioonis süüdistamise järel leida end eeluurimisvanglas elektrikaablitega piinatamas ja ära vägistatamas (hiljuti täpselt sellised kaks uudist sealt jälle tulid ühe ajakirjaniku ja ühe ärimehe kohta). Hetkel ma olen üpris rõõmus, et Eesti on suutnud end idanaabri ajalookäsitlusest piisavalt eristada ja et see on üks põhjustest, miks me ei ole praegu Ukraina seisus.

    Meeldib

  5. Manjana 23. aprill 2018, 11:21 Reply

    Kahest viimasest kommentaarist kumab tugevalt läbi Eestis kõige levimum propaganda liik. Seleks, et valitseda ilma kriitikata ja teha ebameeldivaid otsuseid, tuleb rahvast millegagi hirmutada. Venemaaga hirmutamine on meil nii levinud, et enamustel kordadel ei viitsita isegi eriti häid põhjendusi leida ja need on tihtipeale täiesti läbipaistvad, sest eeltöö on nii hea olnud, et piisab vähesest, kui hirm juba mõjub ja pimestab.

    Eesti viimase 100 aasta ajaloos on olnud palju erinevaid asju. Üks läbiv joon on näiteks see, et meie ajalugu on jube täpselt sarnanenud läti ja leedu ajaloole. Ehk rääkida, nagu meile võiks hoopis saabuda gruusia või ukrainaga sarnane seik, on faktide eiramine ja hirmumuinasjutt. erinevused on liiga suured, loogika puudub.
    meil ei olegi iseseisvat ajalookäsitlust. nagu meil pole ka juba ammu ajalugu, kus me ise oleks otsustanud, mida me tahame. poliitilisel tasandil puudub koostöö nii läti leedu, kui teiste lähinaabritega, kuid me otsused on läti ja leeduga jube sarnased.

    venemaa poliitika tundub eestlastele kohutavalt imelik, kuid tegelikult on ka meie ja venemaa poliitikas palju sarnast, millest meie ajakirjanduses väga ei kirjutata. nagu enamuse postsoviet idaeuroopa riikide praeguses poliitikaelus on kohutavalt palju sarnasust. kuid propagandal on lihtsam rõhutada erinevusi, ilma neid põhjendamata. kõige lihtsam erinevus on riigi ülesehitus – meil on parlamentaarne riik (nagu läti ja leedu), venemaa on presidentaalne riik, nagu näiteks USA. kui meie viimane presidendivalimine sama pilguga üle vaadata, siis äkki keegi mäletab, kas meil oli mõni teine kandidaat (kes sai 30 protsentigi), või võitis praegune suure hääleenamusega? see viimane mõttearendus on puhas demagoogia, aga demonstreerib kuidas on võimalik vaatenurga abil sisu muuta ja siis ei tundu putini 70% üldse enam nii imeliku numbrina. presidentaalses riigis ongi teistsugune otsustusdünaamika.

    Meeldib

  6. kuidas kasvatada inimest 23. aprill 2018, 15:10 Reply

    Ma tahaks siia pika-pika kommentaari jätta, aga ei viitsi ennast ärritama hakata – kirjutan siis lihtsalt algatuseks, et ma ei ole sinuga päris nõus ja leian, et filmi arvustada, seda ise nägemata, ei ole aus 🙂

    Ka pole ma nõus näitega, et Eesti-Läti-Leedu on kolm õde, mistõttu Gruusia-Ukraina stsenaarium poleks siin iialgi võimalik. Meie “õnn” on see, et 2004 liitusime meie EU ja NATOga – punkt. Kui seda poleks olnud, siis ei saaks me olla “kindlad”, et meiega midagi sellist ei juhtuks. Ja kuni Ukrainani polnud meil isegi siinkandis mingeid NATO plaane, peale üldiste “tuleb kaitsta” vms.

    Samamoodi hukkus Lätis-Leedus inimesi, ja meil ei hukkunud. Meil oli see-eest Narva iseseisvusreferendum – äkki oleks meil ka olnud oma autonoomne maakond nagu neid leidub Gruusias või oleks Narva, ühes meie “energiasõltumatusega” läinud Venemaa koosseisu. Fakt on see, et need on oleks-poleks situatsioonid, mille üle võib spekuleerida, aga kus täit “tõde” me ikka ei tea.

    Kas Eestis leidub venevastast propagandat? Jah, leidub küll. Kas seda teevad meie põhiparteid? Jah, teevad küll. Kas üks meie valitsuspartei teeb (ja on teinud) aga ka Eesti-VASTAST propagandat seal kus neile sobib? Jah, teeb küll.

    Ma ei vihka venelasi ja ei arva, et kõik on Putini aupaistega löödud. Aga ma valetaks kui ma väidaks, et ei soovi mõnikord, et me saaks ka õnnelikult teisel pool Euroopat elada, sest Venemaa vari on vastik.

    Meeldib

    • Manjana 23. aprill 2018, 15:31 Reply

      Ma loen su kommentaari ja näen ainult seda, et sa oled minuga samal nõul. Päriselt, onju? noh see, et meil on nato ja ukrainal pole ja et meil oli läti-leeduga samal ajal see tankide värk, meil lihtsalt läks inimkaotusteta jne.
      aa see on küll teistmoodi, et mulle meeldib eestis elada, eesti ja eestlaste ja teiste rahvuste, kes siin veel elavad, pärast, mul naaberriikidest suht suva. ses mõttes ma olen küll patrioot.

      Meeldib

Soovin lisada:

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

w

Connecting to %s

%d bloggers like this: