Jaanid 2018

Mõtlesin mitu päeva, et kas kirjutan jaanipäevast ka või ei. Täna tuli tahtmine midagi kirjutada, näpud sügelesid ja siit too jaanipäeva jutt tulebki.

Alustuseks võiks kohe ära tähendada, et tegelikult kulges nädalavahetus aastataguses rütmis. Rahvast oli rohkem, kuid siiski alla kahekümne. Enamus uusi liitujaid liigitusid vallaliste noormeeste kelmikasse kogukonda. Ilmataat praktiliselt uut plaati ei otsinud – Saaremaal sadas ainult siis, kui me pühapäeval tagasi sõitsime. Reedel jäädvustasin dramaatilise foto praamilt, millel väljendub kogu pilvendus, mille mandri jaanipäevalistele maha jätsime. Ja sääsed ka – noid ma sel aastal polegi kohanud. Tallinnas nad ei ela ja Saaremaal ka mitte.

Kas tuulisema ilmaga julgevad väinal lennata vaid musta karva linnud? Vastust teab vaid torm ja ma pakun, et nad võisid olla kormoranid. Nahast pükse ma pika vahemaa tõttu ei silmanud.

meri

Eelmisel aastal me laevale bronni ei teinud. Aasta on inimesed vanemaks ja konservatiivsemaks muutnud – sel aastal oli bronn olemas. Kuid me jäime oma bronnitud laevast maha, sest juhtus nii. Vist kuue ajal. Kui bronnitud laevast maha jääd, ootad üldjärjekorras ja makstud raha on makstud raha, uuesti maksma ei pea. Reedene järjekord, hoolimata tuulisest ilmast, oli sama kiire kui bronnitud inimestel – ootasime järgmise laeva ära. Muideks – pühapäeval seitsme paiku õhtul tagasi tulles, oli järjekord umbes sama pikk kui reedel, saime esimesele ettesõitnud praamile.

Mis eelmisest aastast erines? Päästekoptereid välja ei kutsunud, sest kõik kulges rahulikult. Kui eelmisel aastal tantsisime kõik ümber lõkke paljaste ülakehadega, siis sel aastal oli paljastatud keharuutmeetrite arv sarnane, aga viis meest otsustasid täielikku aadamaülikonda riietuda. Teised jäid täisvarustusesse. Kõik olid rahul. Stripp selles seltskonnas on tavaline meelelahutus. No vähemalt üks mees teeb seda peaaegu alati. Hoolimata kohast.

Eestlaste jaanipäev on nagu jõulud – ilm on sarnane, lauapealne lookas. Minu jaoks pole oluline ei ülesöömine ega ülejoomine. Ja ma ei teegi neid kumbagi. Ei jaanidel ega jõuludel. Ma sõin vist isegi tavapärasest vähem, kuna isu ei olnud. Mõnikord pole ja siis ei söögi. Pikka lauda ju polnud. Ma tegelesin peamiselt nõudepesuga. Mulle meeldib. Eriti siis kui emotsema ajab. No ma olin ju Saaremaal ilma temata, kuna ta pidi tööl olema. Aga laupäevaks oli emo üle läinud. Kanep tõesti aitab sel puhul. Magasin ka hästi – mõlemal ööl neljast järgmise lõunani.

meik

Sel pildil on mu jaanipäevane meik – sõbrants tegi. Mulle meeldis ja ei meeldinud ka. Ma olen ammu kahtlustanud, et need jutud, mida alla 30-aastased meigitegemisest räägivad, peale 40 enam ei kehti. Või kehtivad vaid osaliselt. Mul käis täna üks klient, kes teenib raha lavameigiga, aga ta on muud meiki ka teinud. Hariduselt on ta skulptor ja siis ma küsitlesin teda vanuseliste iseärasuste ja meigi teemadel. Ta on inimesi nii vanemaks kui nooremaks meikinud ja see on üks hullumeelne maailm. Selleks, et meigist kasu, mitte kahju ei tõuseks, on ikka kunstniku silma vaja ja meikimisvahendite kogemust ka. Alla 25-aastase uba on vanem välja näha ja sellega saab hakkama igaüks.

Aga teada, et mis läigib kuidas ja libiseb kuidas ja millega ja kuidas lahjendada ja peale kanda jumestuskreemi, et sinust nõid ei sünniks – peen tunnetuslik teadus. Ja kuidas värvida huuli, mis on üle 35 aasta sul näos vedelenud – kunstniku kõrgem pilotaaž varjutamise alal. Võimalik, et ma võtan end kätte ja valan need teadmised ühte meigivideosse, aga ma ei tea kas ja millal. Vot siuke jaanipäevaheietus.

Advertisements

2 comments

  1. Mina olen kindel meigivideo ootaja ja paluks ka infot nende ümbervahetatud kingade kohta- mis firma ja kust saab? 🙂 Paljaste ülakehadega tantsu videot vist küsida pole mõtet..? 😀

    Meeldib

Kommenteerimine on suletud.