Mine kooli ja mured lahenevad

Ma olen palju koolis käinud ja kujutan ette, et tean, millist kasu ja kahju kooliskäimine annab. Kui inimene kirjutab enda tutvustusse hariduse kohta, et tal on “eluülikool”, siis on mu diagnoos kiire tulema. No kuidas ta küll ise aru ei saa, mis on tema probleem ja miks ta ei lahenda seda? Tihtipeale ongi inimeste probleemid teistele paremini nähtavad kui endale. Ega ma pole erand, kuid kooliharidust pean ma tähtsaks. Kui inimene on ise õppinud ja elu õppetundidega targemaks saanud, on samuti väga hea. Ilma ametliku hariduseta võib ka tark olla, aga põdemine on halb. Iseendale ja lähedastele.

Leidsin täna õhtulehest meelelahutusliku artikli alt kommentaari, mis ilmestab väga täpselt põdeva inimese probleemi. Siin on kommentaar muutmata kujul:

“arst on õppinud palju aastaid, aga harituks ei saa ikkagi. Kas on kõrgkoolil puudused või õppijatel peas puudused, aga asi on ikka mäda küll. “Haritud” inimene laterdab nagu laadaeit ja tunneb ennast ilmselgelt omasuguste hulgas tähena. Neil, kelllel kooliaeg on lühikeseks jäänud on enamasti targemad.”

Te saate aru, kus on inimese suur probleem, mis teda ajalehte kommentaari kirjutama ajas? Too kommenteerija on sisemiselt murelik, et ta pole piisavalt koolis käinud ja otsib igalt poolt kinnitust, et ta on piisavalt tark ka ilma koolita. Tal on kaks lahendust: 1. ta lepib sellega, et on ilma hariduseta oma elu elamiseks piisavalt tark. 2. Ta läheb kooli ja saab selle hariduse, mille puudumine teda tõeliselt häirib. Lisaks on inimene sisemiselt teadlik, et ta laterdab liiga palju ja üritab seltskonnas tähena käituda, aga seda lahendada on palju keerulisem kui kooli minna. Too tähekompleks on mul endal lapsest saati kallal olnud.

Võib ju arvata, et kooli minemine on keeruline. Ühiskond kultiveerib ideed, et vanemal inimesel on koolis õppimine keerulisem kui nooremal. Ma ei ole sellega nõus. Vanemad inimesed on tihtipeale hoopis püüdlikumad kui noored. Nad on juba õppinud kuidas saavutada neid eesmärke, mida vaja. Ei tasu uskuda noid, kes räägivad, et keeruline. Ei ole. Uuesti õppima õppimine tuleb väga kiirelt, kui just ise sügavalt ei ei usu, et ei suuda, ei või, ei oska.

Mul üks tuttav paar päeva tagasi FB-s kirjutas, kuidas ta on käinud mitmes koolis ja pole neist ühtegi lõpetanud. Ta serveeris seda lisandiga, et teda on nendest koolidest välja visatud. Tegelikult ma tean, et ta on neist ise ära tulnud, kuna on ühel hetkel leidnud, et talle ei meeldi üks või teine asi ja ta ei taha edasi õppida. Minuarvates on tal äratulekuks väga head põhjendused olnud ja pole mingit põhjust ohvrit mängida, nagu oleks välja visatud. Eks inimene nooruses teeb ikka valesid valikuid ja pole ju mõtet käia lõpuni kooli, mille paberit sul eriti vaja pole ja kus õppimine on ebameeldiv. Kuid ta põeb, et tal pole kõrgharidust. Ta on väga hea iseõppija, oskab oma tööd väga hästi, on päriselt tark inimene, aga ikka põeb.

Jah, koolis käimisel on mitu erinevat tahku. Üks neist on õppimine, aga teine on koolis käimine. Ma ei tea täpset sõnastust ega täpset autorit, aga ühe teooria järgi on kool selleks, et õpetada inimest, kuidas vanglas hakkama saada. Põhikool. Põhikoolis käimine õpetab vaidlemata korraldustele alluma, ajaga arvestama ja vaidlemata leppima sellega, et su vabadus on ära võetud. Vanglarežiimiga harjumine ei peagi lihtne olema, aga see on õpitav – mõnele lihtsamalt, mõnele raskemini. Sa võid koolis lasta oma selgroo ära murda, aga ei pea. Sa võid koolist loobuda, aga ära siis hiljem imesta, et range režiimiga sotsialiseerumises kehv oled. Või üldse teiste inimestega kohandumises. Juhul kui suudad kohastuda raskete oludega, saad vastutasuks kenasti taldrikule asetatud oskused ja teadmised. Teadmised, mis on targemate poolt ära süstematiseeritud, karpidesse pandud ja valmis mälumiseks. Üksinda on paljusid tegevusi keerulisem teha ja iseseisvalt õppimine on nende hulgas. Et mina pakun kõigile, kes räägivad kuidas haridusel ja haritusel on suur vahe, minna kooli või lõpetada põdemine.

ulikool

Ma ei ole Tartu Ülikoolis käinud, aga sinna saab sisse nii, et teed (märtsikuus)  ära akadeemilise testi, saad selle eest nõutava koguse punkte ja oledki sees pea suvalisel erialal, mis sulle meeldib. Testi tegemiseks ei ole vaja olla äsja kooli lõpetanud, mul üks keskealine tuttav sel kevadel tegi ja sai tulemuseks 80 punkti. Miinimum vajaminev on 65 ja siis oled tasuta kohal ja õpi kui palju tahad. Kui tahad.

Advertisements

2 comments

  1. Haridus/haritus

    Maksumaksmine
    Haridus ei lahenda probleeme, kui riik toodab rohkem humanitaare(ülalpeetavaid) ja vähem reaale(maksumaksjaid). See on probleem. Haridus võib osutuda kasutuks.

    Spetsialiseerumine majanduses
    Võid olla oma erialal tubli aga väljaspool seda rumal. Näitena meenub haritud ema, kes oma haritud tippspetsialistist pojale maakodus labida ulatas. Ega ta ju midagi teha ei oska, hakkama ei saa(maja katust parandada, elektritöid, torutöid)!

    Väljatoodud kommentaari peale sa solvusid. Mina tunnen ka ennast nadilt, et autot parandada ei oska, põllumajandusest midagi ei tea. Piinlik on. Samas on asju, mida oskan ilma ametliku hariduseta. Ehk siis haritus(netikommentaari poolt välja käidud mõte, vist). Selle üle tunnen head meelt.
    Ära põe!

    Meeldib

Kommenteerimine on suletud.