Kuidas mind nõiagrupist välja peksti

Augustis tegi Eesti Ekspress reklaami FB grupile “Nõid annab nõu.” Kuna ma tahtsin ka teada, mida see “Kabuu-kabuu” tähendab, siis liitusin grupiga. Ma enam täpselt ei mäletagi, mida see “kabuu” tähendas, aga muidu oli päris huvitav grupp. Meelelahutuslik. Nõidu seal avalikult, kahjuks, ei ole, täiesti tavalised eesti inimesed, kes usuvad lääne meditsiini, viinasokkidesse ja mõned panevad kaarte, kuigi tõlgendamisega on raskuseid. Kõik, kes midagi natukenegi esoteerilisemat ütlevad, naerdakse välja. Igatahes täitis grupp mu vajaduse aeg-ajalt meelt lahutada, kuid täna visati mind sealt suure kisakoori saatel välja. Ja ma ei teagi nüüd päris täpselt, kas ma tõesti olen nii imelik, et isegi nõiad minuga ei lepi, või milles küsimus. Kohe räägin täpsemalt.

Nagu Ekspressis kirjutati, on grupis kaks peamist adminni, kes iga päev postitavad pildi, koos julgustava jutuga. Üldjuhul on pildid seotud inimeste põhimuredega – raha on vähe ja kõik teised on nii lollid. Grupis on hetkel natuke üle 23 tuhande liikme ja tavaliselt kirjutavad nad kiirelt foto alla ridamisi tänusõnu. Täna, ehk siis pühapäeva õhtupoolikul postitati gruppi selline pilt:

nooriga

Ja kuna kolme tunniga oli ilmunud ainult mõni üksik mitmemõtteline kommentaar, siis ma kirjutasin, mida mina pildil näen. Kirjutasin oma kommi ära ja mõtlesin, et hakkan komöödiafilmi vaatama. Aga siis läks järsku kommentaariumis huvitavaks ja ma viivitasin filmi vaatamisega, et veel paar korda õli tulle valada. Ma ei kujutanud ette, et minu kommentaari peale tulevadki oma urust välja emad, kes omi lapsi peksavad. Kuid võimalik, et ma sain ka valesti aru. Igatahes kopeerisin ma mõned kommentaarid endale arvutisse ja üritasin veel natuke filmi vaadata.

kommid

Kuna mulle meeldib anonüümne blogimine, siis muutsin skriinšotil oma nime ära. Teiste nimesid ei muutnud. No kuna nad kõik arvasid, et ma reageerisin üle ja tegelikult on tegemist hea naljapildiga, siis pole neil ju midagi varjamist vajavat. Hea nalja üle naermine on ju normaalne tegevus. Või kuidas?

kommid1

Igatahes sain ma aru, et mina ainsana näen pildil vägivaldselt koheldud last ja kõigi teiste arvates on lapsed kolakat väärt, kui nad sirgelt ei istu, siis ma andsin alla ja nõustusin, et nii hea nali, hahaa. Mind on suhteliselt kerge ära rääkida.

Näiteks käisin ma neljapäeval korraks oma kodubaaris ja seal üks tuttav imestas, et mu juuksed on pikaks kasvanud. Lisaks ta mainis, et mul on varem ka pikad juuksed olnud. Ma kinnitasin, et jah, mul üle kümne aasta tagasi olid pikad juuksed, et siis, kui me veel ei tundnud. Tema aga ütles, et tegelikult olid mul pikad juuksed kolm aastat tagasi, siis kui me tundsime. No me tunneme umbes viis aastat. Ma vaidlesin vastu, et ei, mul on 10 aastat juba ainult lühikesed juuksed olnud. Tema polnud nõus. No ja siis ma jäingi teda uskuma, et kui ta nii kindlalt väidab, juu mul siis ikka olid pikad juuksed. Ma tõesti korraks uskusin, sest ta oli nii veendunud ja see veenis mind ka. Tegelikult olid mul pikad juuksed ikka 10 aastat tagasi. See selleks. Mind on kindlameelsusega võimalik ümber rääkida.

Tulles tagasi selle nõiagrupi juurde, siis teiste naiste nõudmisel ma jäin nõusse, et tegemist on naljapildiga. See väike Myy on teine adminn, ma enam ei mäleta, kumb end reklaamib kui surnutega suhtlejat, kas tema või Pille. Aga ta oli suht kuri, et ma pildi kohta ikka nii halvasti ütlesin. No ma siis vabandasin ja kiitsin, et nii lõbus pilt ja et ma saan naljast ikka ka väga hästi aru ja mul ka nii ükstaspuha, kui keegi oma last peksab. Selle peale ta arvas, et äkki ma olen purjus. Ma ei tea, miks ta nii arvas, ma kirjutasin suhteliselt kirjavigadeta. Ja kõigil teistel oli ju pildiga seoses naljakas. Miks peaks keegi pühapäeva õhtupoolikul purjus olema? Kust sellised fantaasiad tulevad?

Keegi kommenteeris hiljem veel mu kommentaari: “Mõnikord on nii, et räägid nagu seinaga ja siis on füüsiline lähenemine väga tulemuslik ja see ei ole mingi vägivald.” (Kommentaar on mälu järgi kirjutatud, kuna ma enam üle vaadata ei saa). Ma küsisin ta käest, et miks ta seinaga räägib. Korraks mõtlesin, et kui juba naljatlemiseks läks, siis võiks veel kontrollküsimuse ka esitada, et äkki ta näeb läbi seinte või miskit. Aga ma ei küsinud, sest mulle meenus, et iroonia on ka vaimne vägivald.

Üks neiu, kes profiilika järgi paistis kasinasti 22, kirjutas, et teda seoti ka lapsena tooli külge kinni, et nii ongi normaalne, kui kössi vajud, et ma võiks suureks kasvada ja mitte lumehelbekest mängida.

Igatahes ei viitsinud ma rohkem nõidadega möllata ja hakkasin lõpuks oma romantilist komöödiat vaatama. Filmi pausi ajal nägin, et veel on komme tulnud, aga mina neid enam näha ei saa. Ma ei saa oma kasutajaga isegi seda gruppi leida, sest nad viskasid mu täie auruga välja. No ja nüüd ma olengi segaduses. Et kas laste tooli külge sidumine on naljakas või mitte? Mõnedes peredes on? Või mida sel fotol on kujutatud? Ja kas siis, kui seinaga rääkida, on mõtet füüsiliseks minna, kui ta ei vasta või peaks lihtsalt vait jääma?

8 comments

  1. Hullud inimesed need nii-öelda nõiad või sellesse uskujad. Vähestel on üldse mingid võimed, enamus ajab mõttetut jura, et inimesed nende juures käiksid. Ilmselt need samad inimesed seal grupis nende šarlataanide juures käivadki ja usuvad neid.

    Meeldib

    • Ma kujutan umbes ette, kui palju need adminnid seal raha kokku lükkavad. Sellise suurusega kliendibaas oleks nii mõnegi unistus.

      Meeldib

  2. Sa peaks ennast ise raputama (see “vägivald” tuleks sulle kasuks 🙂 ). Kõiges vägivalda näha pole enam normaalne ja see pole enam üldsegi see. Nagu saa aru saad pole ju keegi kinni seotud vaid mida sirgemalt sa istud sea kergem on pead hoida ja see nöör on ise ära võetav ja tagasi pandav ja ilmselt on pildi avaldajal endal mingid probleemid meessooga.

    Meeldib

    • Alguses ma kommenteerisingi pildi pealkirja, mille Pille pani. Pärast seda tuli kommentaar emalt, keda lapsed tänavad, et ta neid peksab. Loe seda kommi ka, mida ma tolle lapsepeksjale kirjutasin peenikese nööri kohta.
      Ja siis ennast raputa 😀

      Meeldib

  3. Minu arvates on kohutav pilt. Lapse ka peenikese ja äravõetava nööriga tooli külge kinnisidumine on tema eneseväärikuse alandamine, teda ei austata kui vaba inimest, tema vaba tahe surutakse alla – no aga kuidas ta täiskasvanuna vaba peaks olema. Teiseks, jätab pealkirjas mulje, nagu isad oleksid pedagoogiliselt võimetud ja vägivaldsed (sest kui näed tooli külge seotud last, siis kindlasti on isa tegu).

    Edasi, see vägivalla normaliseerimine (küll ta on pärast tänulik, lapsed ongi laisad ning nende tahtest ja eneseväärikusest tulebki üle sõita) ja nõrgema suhtes tehtud vägivalla üle naermine on äärmiselt õudne. Kurb hakkab kohe.

    Muuhulgas, see väga sirge seljaga laua taga istumine on selgroole kahjulik, lisaks tekitab liigseid lihaspingeid. Mitte ainult valed kasvatusmeetodid psühholoogiliselt, aga ka füüsilise arengu piiramine ja täiskasvanule peavaluhoogude tõenäosuse suurendamine.

    Jõle.

    Liked by 2 people

    • 100 protsenti sinuga nõus!
      Keegi seal kommentaarides küsis, et kas mul oli vägivaldne lapsepõlv. Mulle tundub, et selle pildi vägivaldsust ei näe just need, kelle lapsepõlv oli vägivaldne, kelle jaoks vägivald polegi vägivald. Need, kellega lapsena on vägivaldselt käitutud, peavad vägivalda normaalsuseks. Ma ei kujuta ette, et mind oleks keegi lapsepõlves niimoodi alandanud, või ma teeks ise lapsele nii.

      Meeldib

Kommenteerimine on suletud.