Üritad tark olla ja välja kukub nagu alati

Ma pole ammu oma erialaselt midagi kirjutanud. Kuid täna kirjutas Meelis aka marimell postituse, mis mu ootustele ei vastanud. Mõtlesin, et kirjutaks siis ise. Teate küll – peab ikka tõestama, et ma tean igasuguseid asju ja teised ei tea. Kuna ma ju suures firmas finantsjuht pole, siis mul on aegajalt alakad, et äkki ma ikka ei tea, äkki ikka olen rumal. Aga ma tegelikult tean tervet hulka asju, sest ma koolis õppisin ja kuigi enamust oma teadmistest igapäevaselt ei kasuta, ega nad meelest ikka ära ei lähe.

Kuid Meelis tahtis kirjutada finantsarvestuses levinud suharvust ehk koefitsiendist, millel on kaunis ingliskeelne nimi ja lühend ROI – Return on investment – investeeringu tootlus, kuid tegelikult kirjutas ta suvalist loba. Oma jutu pealkirjas püstitas ta küsimuse, et milline on ühe turunduskonverentsi ROI. Mul tekkis kohe huvi, et mida ta nüüd arvutama hakkab. Selgus, et ta ei kavatse üldse midagi arvutada. Ta lihtsalt tahtis teada, kas tema saab targemaks ja suudab tulevikus rohkem teenida, kui ta läheb odavale koolitusele või oleks ikka kasulik kallile koolitusele minna. Kusjuures ma tean, miks ta arvas, et tegemist on investeeringu tootlusega. Sest igal pool ju räägitakse, et investeerige iseendasse. Haridus on investeering jne. Kuid kahjuks ei ole võimalik ühel konverentsil käimist nimetada investeeringuks ja sellelt ei saa tootluse protsenti arvutada. Mitmel põhjusel.

Mis on investeering?

investeering on suur hunnik pappi, mis loodetavasti toob järgnevate aastatega sisse veel suurema hunniku pappi. Inimestesse investeerimine on kaunis sõnakõlks, aga raamatupidamises kutsutakse seda koolituskuludeks ja nendelt ei ole võimalik tootlust arvestada. Koolituskulud on samasugused tegevuskulud nagu elekter, palgad või paber, mida on vaja, et firma saaks igapäevaselt toimida. Tegevuskuludega on võimalik ka erinevaid finantsnäitajaid välja arvestada, aga mitte ROI-d.

Inimesi koolitatakse tavaliselt selleks, et neil tuju tõsta ja et nad oma tööga paremini hakkama saaksid. Juhul kui firma oma turundusinimesi koolitada ei taha, lasevad nad varsti jalga, sest ei saa oma tööga enam hakkama, kuna valdkond muutub suhteliselt kiiresti ja töötajad vajavad muid motivaatoreid ka peale palga. Kuid investeerimiseks kutsutakse koolitust ainult koolitusfirmade reklaamis.

Investeeringud on raamatupidamises need rahad, mille summad saab leida bilansi aktiva teisest poolest. Seal on kohe eraldi read, mille nimed on finantsinvesteeringud ja põhivara jms. Eestis võib iga firma ise otsustada, millisest summast alates on tegemist investeeringuga, aga üldjuhul on see summa ikka üle tuhande euro. Teine reegel on, et see asi võiks kasu tuua kauem kui ühe aasta. Arvestuslikult on investeeringute ja tegevuskulude vahe selles, et tegevuskulud kantakse kohe kasumiaruandest kulude realt läbi. Investeeringud lähevad kirja bilanssi ja mõned nendest kantakse kuludesse osade kaupa. Neid osasid kutsutakse amortisatsiooniks. Kui pika aja jooksul asi kuludesse kantakse, võib igaüks ise otsustada. Lähtuma peaks sellest, mitu aastat seda asja töö tegemiseks kasutatakse. Selle aja nimi on kasulik tööiga. Otsest seadust siin ei ole. Remondikulud lähevad tegevuskuludesse. Loe juurde näiteks siit.

Investeeringuteks kutsutakse rahvasuus ka börsilt aktsiate ostmist. Aga kui suvaline kaupu või teenuseid müüv firma ostab interneti kaudu erinevaid aktsiad, siis need ei ole põhivara ja ka mitte investeering, sest üldjuhul ei osteta enamusosalust ja kui aktsiatega kauplemine pole põhitegevus, siis kajastatakse teiste aktsiaid bilansi aktiva esimeses osas, seal kus oma raha, kaupu ja ostjate võlgasid. Tavainimene võib börsil mängimist investeerimiseks nimetada, aga kena oleks endale tunnistada, et tegemist on lihtsalt spekuleerimisega, kus kunagi ei tea, kas jääd kõigest ilma või ei. No nii nagu pensionifondidega on läinud.

Kuidas arvutada, kas investeering toodab kasumit

Mu arvates on ROI arvutamine oluline vaid nendele inimestele, kes miljonitega tegelevad. No kui on vaja võrrelda, et milline firma on ikka kõvem, kas õunake või microsoft. Et sa tead, milline on turul olevate väärtpaberite keskmine hea tootlusprotsent (S&P 500 had an average annual return of 10.12% and the 20 year average is 9.85%ja siis tead, kuhu oma üleliigne miljon paigutada.

Kui sul on vaja välja arvutada, et kas 100 eurone koolitus on su blogile vajalik või mitte, siis võta asja loogiliselt. Kui sa peale koolitust suudad oma blogi sissetulekut saadud teadmistega kasvatada 100 eurot, siis oled omadega nullis. Kui teenid 200 eurot rohkem, oled “investeeringu” kahekordistanud, ehk teenisid 100 euri, millelt tuleb maksta makse. Samas võid kasudena sisse arvestada näiteks selle, et koolitusel saab süüa ja sa hoiad näiteks kümneka oma lõuna pealt kokku, ehk “investeering” oli odavam – 90 eurot. Kuid kui arvestada koolitusele tehtud kulusid – näiteks oma ajas (samal ajal oleksid tööd teinud ja kõvasti raha teeninud, nüüd ei saa), transpordis, enda kaunistamise kuludes – siis võib koolitus veel kallimaks osutuda, kui too 100 eurtsi, mille sa esialgselt välja käisid. Koolituse tasuvusajaks ei saa arvestada pikemat aega kui aasta, kuna inimesel on kehv mälu, ta väsib kiiresti, inimestel on erinev võime teadmiseid omandada ja neid rakendada ja maailm muutub ja areneb.

Kokkuvõte

Finantsarvestus on kahtlemata vahva asi, kuid sellega saab eputada ainult nende ees, kes sellest ise midagi ei tea. Arvutamine on teine asi. Alati on hea teada, mida suvalise võõra firma aruannetest on võimalik välja lugeda, kuid põhiasjad paistavad välja ka ilma keerulisi arvutusi tegemata. Samas ei saa ikkagi pead anda, et kogu aruanne ei ole lihtsalt õhku täis puhutud ja firma vaagub viimaseid hingetõmbeid. Selliseid näiteid võib börsi ajaloost hulgaliselt välja tuua. Oma investeeringute kasulikkuse välja arvutamiseks piisab põhikooli arvutusoskusest ja loogilisest mõtlemisest.

kreeta

Mõtlesin jupp aega, et millise pildi ma siia panen. Vaatasin oma soojamaareiside pilte, sest õues on külm ja leidsin selle. Pildistatud 2007 Kreetal. Mul on pikad juuksed ja laps on nii nummi ja pisike.

8 comments

  1. Mingil põhjusel kumas minu loetuna sellest postitusest läbi Ottokar Domma. Seega oli väga muhe lugemine.
    Ja see on kiitus, päriselt.

    Liked by 1 person

    • Kui sa mitte midagi aru ei saa, siis ma olen ju hoopis loll, kuna ei oska selgitada. Jube keeruline on rääkida asjadest, millega ise kogu aeg tegeled. Mina hindangi inimeste ja eriti õpetajate tarkust just selle järgi, kui palju neist aru saadakse, kui hästi ta selgitada oskab.
      Eriti rumalaks ma pean Inimest, kes suudab enamikele inimestele arusaadavat asja võõrsõnadega eriti keeruliselt rääkida.
      Igatahes ma vähemalt püüdsin 😛

      Meeldib

        • Ellujäämiseks olen ma oma elu rahamajanduse pannud jooksma lihtsal põhimõttel – palk tuleb – maksa ära arved ja ülejäänuga majanda ettevaatlikult kuu lõpuni. Umbkaudu x eurot saan päevas kulutada, kui mõni päev läheb rohkem, siis teine päev tohib vähem. Sedasorti “investeeringud” nagu enese harimine (sõiduõpe!) või mõne suurema asja remont, need tulevad reeglina ebaregulaarsete lisasissetulekute arvelt, ohjah.
          Aga ma usun, kui sa ütled, et need ei ole investeeringud.

          Meeldib

  2. investeering on lootus saada kasu, aga võib ka vastupidi minna. Nii,et Buratino tegelikult investeeris, sest ta uskus siiralt. 🙂

    Meeldib

    • Saja euroga investeerimist võib ju ilma arvutamata teha, aga kui on suuremad rahad, siis on tuleviku ennustamine palju lihtsam kui näiteks ilma ennustamine.

      Oletame, et sa tahad osta auto (investeerida) ja hakata sellega taksot sõitma. Sa saad väga lihtsalt välja arvutada, mitu kilomeetrit sa taksot pead sõitma, kui oled oma esialgse investeeringu tagasi teeninud.
      Tead, palju maksab auto, tead palju saab ühe kilomeetri eest kliendilt küsida. Oletame, et auto maksab 1000 eurot ja 1 kilomeetri eest saad küsida viieka. 1000/5=200 kilomeetrit. Kuid sul on kulud ka, bensiinile läheb raha ja kindlustusele ja remondile. Need kulud pead oma tulust maha arvestama ja siis kilomeetrite arv kasvab. Kuid kõike on võimalik välja arvestada, pole vaja lampi “investeerida”.

      Meeldib

Kommenteerimine on suletud.